Elu libedal jääl (2012)

Kes on meie hulgas elavad pagulased, kuidas nad siia on sattunud ning kas ja kuidas on neil võimalik Eestis kohaneda?

Osavõtjad Tartus 8. augustil 2012  toimunud arutelust teemal “20 aasta jooksul 60 pagulast – palju või vähe?” üritavad leida vastuseid küsimustele, mis probleemid selle teemaga Eestis seonduvad. Sõna saavad Lehte Rootsi, Ingi Mihkelsoo ja Kari Käsper. Leitakse, et Eestis ollakse pagulaste osas üsna konservatiivsed, et mitte öelda vaenulikud. Kuna aga Eesti on ühinenud rahvusvaheliste lepingutega, on võetud kohustus võimaldada põgenikele varjupaik põhjendatud taotluse korral. Juhan Saharov MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusest tutvustab lühidalt ÜRO pagulaskonventsiooni põhimõtteid ja pagulaste õigusi. Selgub, et Eestis pole suudetud pagulastele organiseerida seadusjärgselt ette nähtud eluaset. Filmis jutustavad oma loo Sri Lankalt Eestisse põgenenud Ananthan ja Pakistanist tulnud Maroof. Nüüdseks on ka nende pereliikmetel võimaldatud Eestisse tulla. Pered saavad vajalikku abi  arvutikasutamise, eesti keele ja isegi jalgrattasõidu õppimisel. Ananthani lapsed käivad kolmandat aastat eesti koolis ja räägivad soravalt eesti keelt. Vanemad õpivad samuti usinalt ja soovivad saada Eesti kodakondsuse, et kasvatada oma lastest eurooplased. Maroofi pere alles kohaneb uue kultuuri ja uute kommetega.

Märksõnad: eesti keele õppimine | immigrant | kodumaa | kohanemine võõrsil | kultuurierinevused | lootus | pagulased | pagulaspoliitika | pakistanlane | perekond | põgenikud | srilankalane | uus kodumaa | ÜRO pagulaskonventsioon | Vaata kõiki »