Põder Eestis (2007)

DVD „Põdra kuningriik”

(eetrikoopia Beta SP)
Gaviafilm 2007

Loodusfilm „Põdra kuningriik”, 60 min
Põder on üks Eestimaa metsade suuremaid ja uhkemaid loomi, kes on siin elanud juba üksteist tuhat aastat. Kuid inimene näeb põtra harva, tavaliselt vilksamisi läbi autoakna. Hetkeline kohtumine hirmunud loomaga ei kõnele aga midagi põdra tegelikust elust, tema rahulikust ja suursugusest olekust oma loomulikus keskkonnas. Film viib meid põdra kuningriiki, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Seal tegutsevad metssead, metskitsed, rebased ja mitmed teised loomad.

Dokumentaal „Põder Eestis”, 30 min
Põder on olnud läbi aegade meie olulisim jahiloom. Kuidas on jahimeeste ja põtrade käekäik paralleelselt kulgenud? Vanasti oli jaht inimese eksistentsiks paratamatu, nii saadi toitu ja kehakatet. Miks aga nüüd, 21. sajandil ikka veel jahti peetakse? Kuidas ja miks kõigub põdra arvukus? Kuidas põtru jälgitakse? Nendele küsimustele vastavad eesti loodusspetsialistid.

DVD juurde kuulub brošüür „Kuidas portreteerida põtra”, kus jahindusbioloog Jüri Tõnisson jagab teavet põdra välimikust ja levikust maailmas. Brošüür on eesti ja inglise keeles.
http://www.gaviafilm.ee/et/content/p%C3%B5dra-kuningriik-2007  (18.12.2013).

Arvamus

Mati Kaal: „Meie loodusfilmide grand old man’i, väsimatu professor Rein Marani juhtimisel tegutsenud filmigrupil, kuhu kuulusid peale tema operaatoritena veel ka Joosep Matjus ja Tõnu Talpsep, on korda läinud põdra „kuningriigis” päris põhjalikult ringi vaadata ja nähtud looduslikud protsessid ka ülimalt professionaalse osavusega ekraanile tuua. Erinevaid teemaarendusi sisse juhatavad vaheplaanidki on hingematvalt kaunid ent samas karged ja mitte liiga ilutsevad. Üksnes need, kes on ise küllaldaselt looduses liikunud, suudavad päriselt mõista, kui palju aega ja vaeva nõuab tegijatelt kõnnumaade kuningakoja kõigi oluliste tegemiste tabamine ja seesuguse põhjalikkusega jäädvustamine.

Marani ja tema meeskonna puhul oleme siin Eestis nende meeste ja naiste töö tasemega juba nii ära hellitatud ja harjunud, et võtame seda iseenesestmõistetava asjana ega adu sageli, millist vaeva see nõuab isegi proffidelt. Niisuguseid sündmusi on üsna keeruline tabada ja kaugelt seirata, rääkimata detailses suures plaanis filmimisest. Olgu tegu siis poegimispaiga otsingu, vasikate imetamise, kodupiirkonna märgistamise, pullide omavahelise võitluse või pulmakommetega. Isegi vaatamata tänapäevasele videotehnika arengule on tegemist tõelise vägilaste tembuga.

Autorid on selles „kuningriigis” toimuvat käsitlenud küll lähtuvalt meie metsade kõige olulisema eluka põdra aastaringist, kuid samal ajaskaalal rööbiti, võib-olla koguni liigagi palju, käsitlenud ka muude ulukite tegemisi-toimetamisi. Usun, et praegusel kujul on see film — „Põdra kuningriik” — ühtviisi „söödav“ kõigile maitsetele. See meeldis ka mulle, kelle loodusfilmide ideaaliks on küll David Attenborough’ looming, kuigi tõenäoliselt meeldinuks veelgi rohkem pisut enam dotseeriva käsitluse korral. Hetkiti kippus tekkima tunne, et näidatavast materjalist saanuks veel mitme loodusfilmi tuumiku. Ka jahipidamise kui inimmõjule allutatud looduskoosluste kaitse ja sealse ökoloogilise tasakaalu tagamise komponendi olulisust võinuks ehk filmis ka pisut rohkem selgitada. Olen kuulnud, et emotsionaalsemad ja looduskaugemad inimesed ei saanud päriselt aru, milleks neid jahiepisoode üleüldse näidati.

Neile, kes tulevikus selle filmiga DVD vahendusel tutvust teevad, kompenseerib seda lünka mingil määral ehk põhifilmile lisatud pooletunnine intervjuusari, mida näidatakse vaheldumisi filmi enamasti mitte mahtunud kaadritega kõnnumaade kuninga tegemistest. Seda filmi vaadates tekib ilmselt isegi paadunud vurledel, kui kasutada Tammsaare terminit, ettekujutus kõigest sellest, mis ja kuidas meid ümbritsevas looduses aset leiab. Loodetavasti on see neilegi huvitav, aga nagu kõigile muilegi selle suurepärase filmi vaatajaile igatahes hästi õpetlik.“
Kaal, M. (2008). Pilk "Põdra kuningriiki" ehk spontaanne arvamusavaldus ühe suurepärase loodusfilmi kohta. Teater. Muusika. Kino, nr 3, lk 112-115.