Professor Viitso liivlased (2011)

Keeleteadlane Tiit-Rein Viitso ja viimased liivlased.

Liivi keel on läänemeresoome keel, mida on tuhatkond aastat räägitud balti keelte ja eesti keele vahel. Tartu ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso on parim ja kogenuim liivi keele asjatundja. 2009. aasta alguses kohtub ta Liepājas toonase teadaoleva viimase emakeelse liivlase Viktor Bertholdiga. Kohtumine sai teoks, ent paraku tuli Viitsol juba kaks nädalat pärast kohtumist pidada hüvastijätukõne Bertholdile Kolka surnuaial. Suvel 2009 läheb professor Ventspilsi külla 84-aastasele Erna Vanagale, et tema liivikeelset juttu üles lindistada. Erna värvib huuled ära ja pajatab professorile oma noorpõlvest ja kurvastab, et vanematel polnud raha teda gümnaasiumisse panna. Professor mässab kassettmagnetofoniga, hiljem selgub, et jutt vist ei jäänudki lindile. Novembris 2009 on Viitso Helsingis külas liivi keele uurijal Seppo Suhonenil. Veebruaris 2010 toimub liivi keele laager Hiiumaal Kassaris. Järgmise aasta maikuus lendab professor koos noorte liivi keele uurijate Tuuli Tuisu ja Valts Ernštreitsiga Kanadasse, külla 100-aastasele Grizelda Kristiņale. Vanadaam, kes on kaks kolmandikku oma elust võõrsil elanud, mäletab kunagi isatalus õpitud liivi keelt imehästi. Grizelda räägib lapsepõlvest, põgenemisest Rootsi ja sealt edasi Kanadasse ning kannab ette mõned liivikeelsed luuletused-laulud. Kõik jutuajamised lindistatakse üles juba moodsamate vahenditega, aga korraks tekib tõrge ka diktofonitöös. Lõpukaadrites detsembris 2010 kaitseb Valts Ernštreits doktoritööd Tartu Ülikoolis. 

Märksõnad: esinemine | kaluripaatide põletamine | keeleteadlane | kodu | kultuurimälu | laulmine | liivi keel | liivi keele õpetamine | liivi rahvalaul | liivlased | lindistamine | luuletuse lugemine | matused | meenutamine | mälestused | mälestuste kogumine | paadi põletamine | professor | vana mees | vana naine | välismaalased | õpetamine | Vaata kõiki »