Dokumentaalfilm ristiusu jõudmisest Eestisse, kus varem valitsesid piirkondlikult erinevad uskumused.
Eesti Apostliku Õigeusu ülempreester Ardalion Keskküla sõnastab mõtte usust kui tegelikkuse kujutluspildist, mis kujundab meie valikuid ja otsustamisi ning seega suunab meie tahte rakendamist. Vaatluse all on terve rahva usk, selle vastuvõtmine ja areng läbi aegade. Arheoloog Heiki Valk kirjeldab, kuidas arheoloogiliste leidude ja hilisemate rahvauskumuste põhjal saab teha järeldusi ristiusueelse perioodi kohta. Esimesed kirjalikud teated pärimustest eestlaste jumala Taara kohta leiab alles Läti Henriku kroonika lehekülgedelt. Lühike animatsioon aastarvude ja usutoojate nimedega illustreerib ristiusu jõudmist põhjapoolsetele Euroopa aladele ja Läänemere kallastele. Eesti aladel ei võetud uut usku ühiselt vastu. Toimusid ka paganlikud riitused. Ristisõdijate kaasa toodud tellisetootmise ja mördi kasutamise oskus andis hoogu kivikirikute rajamiseks kogu maal. 1739. aastal ilmus esimene eestikeelne trükitud piibel, mis oli algselt mõeldud ettelugemise raamatuks, seega said linnades hakata toimuma jumalateenistused. Maarahvas kujundas usu oma arusaamadele lähedasemaks ja suhtles oma jumalate ja pühakutega endiselt kohalikes kabelites. Tekib palvemajade võrk, vennastekogudused. Aastasadade vältel kujunenud usuelu vormid on paratamatult mitmekesised ja erinevad, pühakiri ja väärtushinnangud aga ühised. Ühine usk kui tahtevalikute ja otsustamiste juhtija on vajalik koos ja ühes suunas liikuvale rahvale. Visuaalne materjal võimaldab pilku heita rekonstruktsioonile Taarast ja hiitest, muinasaja lõpu ristripatsitele, vanadele kivikirikutele, väikestele puukirikutele, vennastekoguduse palvemajale ja setu tsässonatele.
Vaata lisainfot selle filmi kohta