Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Rändajad (2024)

Sisukokkuvõte

Kolm Siberi eesti naist otsivad oma paradiisi siin ja sealpool piire.

Eva Seppingu dokumentaalfilmi sissejuhatavas avatekstis on mainitud, et Venemaal elab praegu üle 160 erineva rahvuse. Sajandite jooksul on erinevatel põhjustel sattunud sinna ka tuhendeid inimesi Eestist ning et 20. sajandi alguse seisuga elas Venemaal 100 000 eestlast. Film ise on kolmest naisest, keda filmis kutsutakse nimedega Linda, Miili ja Maša. Peamiselt rahulikult jälgiva, kuigi kohati ka toostiklaaside tõstmises osaleva kaamera vahendusel on näha parallelselt jooksvaid sissevaateid kolme inimese argipäevadesse ning nende suhteid ja ettevõtmisi lähedaste ringis, mis kokku annavad ettekujutuse sisserändajate järeltulijate identiteediküsimustest.

Kõigil peategelastel on eestlastest esivanemad, kuid nad on sündinud oma praeguses elupiirkonnas Krasnojarski krais. Linda veedab päevi taluaknast külateed jälgides ja pajatab mälestusi soravas eesti keeles. Miili töötab kohalikus omavalitsuses ja hoolitseb mehega vaieldes lapselapse eest, kellele püüab ka eesti keelt õpetada, kuigi ise tunneb ennast kodusemalt juba vene keeles. Maša on euroopalikumate ideaalidega suurlinlane, kes alles oma sugupuud uurides avastab päritolu ja jõuab välja Eestis elavate sugulasteni ning võtab osa kohaliku Eesti seltsi tegevusest ja soovib Eestisse õppima minna. Venemaa kaasaegses ühiskonnas valitsevad poliitilised arusaamad sõlmuvad lahti 9. mai Võidupüha tähistamisel Miili seltskonnas ja opositsioonipartei valimiseelsel agitatsiooniüritusel, kus osaleb Maša.

Filmi lõpetuseks on kuulda 2019. aastal Eestisse õppima asunud Maša ehk Maria pöördumist aastal 2022 (üheksa kuud pärast Venemaa-Ukraina sõja algust), mille ta loeb ette eesti keeles.