Metsluiged (1987)

Tallinnfilmi sünopsis

H. Ch. Anderseni samanimelise muinasjutu motiividel loodud film tütarlapsest Eliisest, kelle õigluse ja armastuse jõud päästab tema vennad-luiged nõidusest. Ühel kuningal oli üksteist poega ja üks tütreke. Siis suri kuninganna ja kuningas võttis varsti uue naise. Võõrasema oli küll ka ilus, aga samas kuri nõid. Ta saatis väikese kuningatütre Eliise külasse elama ja nõidus kõik kuningapojad metsluikedeks, kes pidid päevad läbi lendama ja ainult öösel said tagasi inimliku kuju. Eliisest aga kasvas väga ilus tütarlaps. Kuid katsumused, mis nõiast võõrasema tema ette veeretas, olid rängad. Eliisele andis jõudu teadmine, et ta võib vennad nõidusest vabastada, kui ta ei kohku raskuste ees tagasi. Eliise võidabki kurjad jõud, täheldades sellega hea võitu kurja üle.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn, lk 408.

Filmi saamisloost

“Metsluiged” on Helle Karise kolmas täispikk mängufilm, mis mõeldud eeskätt lastele. Taas muinasjutt, taas muusikaline, palju hoogsaid liikumisseadeid. Pärast selle filmi valmimist hakati Helle Karisest rääkima (ja õigustatult!) kui Eesti ainsast muinasjuttfilmi režissöörist. Vaatajal on kindlasti hästi meeles tema kaks varasemat tööd “Nukitsamees” ja “Karoliine hõbelõng”. “Metsluiged” on neist kõige kunstiküpsem ja on äratanud tähelepanu ka väljaspool Eestimaa piire. /---/ Algul oli lootus teha see koostöös Tšehhoslovakkia kineastidega, kuid lootuseks see jäigi.

Oma unistusest “Metsluikesid” ekraniseerida Karis ei loobunud, seda enam, et koos Juhan Viidinguga kirjutatud filmistsenaarium oli valmis juba enne “Karoliine hõbelõnga” tegemist. Olulisel kohal on H. Karise fimides alati loodus, seega natuurvõtted, millesse hästi sulandub ka arhitektuur. Ka “Metsluikede” puhul pole see teisiti, seda enam, et suur hulk peategelasi – luikesid – vajas nii taevast, õhku, maad kui vett. Kogu suve filmiti Lahemaal, Valgejõel, sügisel aga lendas filmigrupp Krimmi. Krimmis sai võttepaigaks kuulus Sudaki kindlus, kus varemgi oli filmitud mitu teost (sh “Amfiibiinimene” ja XX sajandi piraadid”). Sudakis tehtud võtted, mis kestsid peaaegu terve oktoobrikuu, olid tegijate sõnul ühed põnevamad, kaasa arvatud kombineeritud võtted. Nende tegemiseks sõitsid kohale Kiievi Dovženko stuudio kombineeritud võtete tegijad. Massistseenides kaasati kohalikke puhkajaid, nende osalusvaevu kroonis ühine hiigelsuure tordi (mis Eliisele sünnipäevaks “toodetud”) söömine pärast selle filmimist. Naasnud Krimmist, siirdus filmigrupp Saaremaale, kus Kuressaare lossis viidi lõpule interjöörivõtted.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn, lk 408-409.

Raskustest filmi valmimisel

Tootmisperiood: 12.02.1986-30.09.1987

Lastemuusikafilmina kavandatud “Metsluiged” valmimine oli pikk ja vaevaline. Tootmine kestis ettenähtust kümme kuud kauem ja läks seetõttu ka kallimaks. Probleemid algasid juba kirjandusliku stsenaariumiga, seejärel režiistsenaariumi ja lavastusprojektiga (R-1707, sü 2597), mille kombineeritud võtete ja efektide lennukuse tiibu nii Tallinnfilmi toimetuskolleegium kui Goskino kärpis. Kirjanduslik stsenaarium oli olemas juba enne "Karoliine hõbelõnga" - kirjutamist alustati 1982. aastal Helle Karise ja Juhan Viidingu poolt (R-1707, sü 2597, lk 28), 1985. aastal kaasati Moskvast Sergei Kuliš (Karis 40, Kuliš 33,3, Viiding 26,7%). Film arvati töösse minevat 1983/84. Ent režiistsenaariumi väljatöötamine algas alles 1985. aastal ning valmis 1986. aasta juunis. Seejärel alanud ettevalmistusperiood venis mitmel põhjusel. Režissööri ettepanekul kasvatati filmi jaoks Lahemaal luiged (inkubaator, haudumine, söötmine, dresseerimine), mis võttis aasta. Filmil vahetus operaator (Toomas Massovi asemele tuli Ago Ruus) ja peaosatäitja (tuli Katri Horma), mille tõttu pidi tegema asendusvõtteid. Ilm muutus ja filmimine venis. Vahetus ka filmi direktor (6.02.1986 A. Tomandi asemel Karl Levoll). Katkestati leping helilooja Rene Eesperega, kuna muusika ei sobinud režissööri kontseptsiooniga. Seetõttu ei läinud vaja ka Leelo Tungla kuuele laulule kirjutatud sõnu. Uus muusika telliti Leningradist Oleg Karavaitšukilt. Mitmel põhjusel pikendati tähtaegu (režissööri haiguse, Mosfilmi ajapuuduse tõttu kombineeritud võtetega jm). Lõpuks kujunes filmi lavastusajaks 9,5 kuu asemel 19,6 kuud.
Filmi eelarve oli 540 000 rubla, tegelikult kulus 676 000. Filmil oli 9 prolongatsiooni.
R-1707, sü 2611, lk 8, 22.

Kombineeritud võtetest ja dublantidest

Moskva Sojuzmultfilmi nukumeister Mark Šmulevitš valmistas kombineeritud kaadrite jaoks 11 liikuva luige mulaaži 1/3 elusuuruses ning 75-sentimeetrise Elise kuju. Materjalikulu aruandest selgub, et Elise nuku loomiseks kulus 445 inimtundi, ühe luige tegemiseks 200 tundi. Helle Karise sõnul neid mulaaže filmis ei kasutatud, sest nad olid kohutavad. Filmiti ainult oma luikesid, luigevõtted tegi operaator Rein Pruul. 

Võrgus vette lennutamise stseenis kasutati kaskadööre. Riia Filmistuudio trikimeister Tatjana Pekkonen teostas 10 m kõrguselt võrgust vette kukkumise, teda julgestas Aldo Tammiksaar.
R-1707, sü 2886.

Filmi vastuvõtust

Kui film lõpuks 1987. aasta septembris ENSV Riikliku Kinokomitee poolt vastu võeti, kiideti seda väga. Paarile sõnavõtjale ei meeldinud muusika. Lõppkokkuvõtteks aga nimetati “Metsluiged” eesti parimaks lastefilmiks.
R-1707, sü 2597, lk 123.

Ei saa öelda, et “Metsluikede” vastuvõtt, kui ta ekraanile jõudis, oleks olnud väga tormiline, kuid kahtlemata leidis ta kiiresti oma vaatajaskonna ja mitte ainult koduvabariigis. Moskvas asuv Soveksportfilm müüs seda filmi mitmesse välisriiki, rääkimata edukast linastumisest N. Liidu piires, nn vennasvabariikides. Kuid suurim tunnustus, kui laste vaimustunud vastuvõtt kõrvale jätta, sai filmile osaks Itaalias Giffoni muinasjuttfilmide festivalil, kus “Metsluiged” võitis eriauhinna.

Tulles tagasi lastest publiku juurde, kellele film ju eeskätt mõeldud, võib tõdeda, et nad vaatavad seda ka praegu meelsasti. See tähendab, et film pole aegunud, tal on oma sõnum ka tänastele lastele.
Orav, Õ. (2004). Tallinnfilm II. Mängufilmid 1977-1991. Tallinn, lk 409.

Margit Tõnson: „Huvitav oli filmiteadlase Tatjana Elmanovitši reaktsioon filmile. Naine, kes samuti esoteeriliste sfääridega suhtles, heitis Karise filmile ette „katarsise imiteerimist“, „kõledat paljutähenduslikkust“, „ilutsemist“, „abstraktset maalilisust“, „võltsi pingutatust“. (Sirp ja Vasar, 1988, 30. sept). Filmiteadlast, kes kõneles samas artiklis ka „aurast“ ning „ekstrasensoorsetest võimetest“, ei veennud Karise alateadvusest esilepaiskuvad mütoloogilised kujundid ja tunnetuslik, analüüsile ja argumentatsioonile mittealluv filmiloomise viis. Ta esitas kiuslikult küsimuse, mida Karis kõige enam pelgas – miks looja valis Anderseni muinasjutu kannatavast Elisest ja mida ta tahab selle kannatuslooga öelda.?“
Tõnson, M. (2014). Veatu pühak kuningatütar Elise [lastefilmide DVD-sarjas ilmus Helle Karise "Metsluiged"]. Eesti Ekspress, 23. jaan, lk 54.

Uuendatud versioon

10. novembril 2004 esitleti muinasjutuvestjale H. Ch. Andersenile pühendatud Põhjamaade raamatukogunädalal Tallinnfilmi “Metsluiged” uuslinastust. 1987. aastal valminud film oli tehniliselt uuendatud ja kaasajastatud.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

„Metsluiged“ on sarja 18. film, ilmunud 30.01.2014.