Jaht Eesti moodi (2001)

Rein Hanson tegi Eesti jahitraditsioonidest filmi

Loomavaatlus filmivõteteks kestis terve aasta. Rein Hansoni viimase aasta aovalges tõusmisi ja metsas veedetud öid kroonib pooletunnine film, millest jäi üle veel 20 tundi unikaalseid ülesvõtteid loomade käitumisest.

"Looduses pole mitte sina jälgija, vaid sind jälgitakse," teab Hanson oma kogemustest. "Mitu silmapaari uurib sind, enne kui ise midagi märkad. Võtab vähemalt viisteist aastat, et saada aimu loomade käitumisest ja liikumisest. Edukaks filmimiseks on võrdselt tähtsad nii aeg kui ka koht, kus sa looma loodad näha," tõdeb 18 aastat jahindusega tegelenud Rein Hanson.  Filmis on kaadreid, mille üle tunneb Hanson erilist uhkust. Ääretult raske on näiteks tabada hetke, mil karu talveunne heidab. Mõmmik teeb tagurpidikäigu mätta alla, kuni vaid ninaots välja paistab, ja tõmbab okstest ukse enda järel viisakalt kinni. "Alles kevadel tuleb ta sealt välja," hindab hetke väärtust ka filmi konsultant, Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimees Arder Väli.

Hirved on Eestis haruldased, seetõttu hindab Hanson seda lõiku oma filmi suurimaks saavutuseks. Hirve pärast sõitis võttemeeskond paar korda Hiiumaa vahet, aga filmida õnnestus hirve lõpuks hoopis Saaremaal. Hirve ülesvõtmine neelas ligi viiendiku filmi 230 000 kroonisest eelarvest (sellest 80 000 eraldas Keskkonnainvesteeringute Keskus).  Hundi tabamine on Hansoni sõnul võrdväärne aga filmimaailma Oscariga.

Suure materjali puhul on filmi montaaž Hansoni sõnul nagu oma lapse küljest liha lõikamine. Kõrvu liigutav emapõder sai filmis küll väikese rolli, kuid materjali oli rohkem. Uudishimulik põder lähenes filmimeestele 20 meetri kaugusele ega suutnud mõista, mis toimub. Hansoni sõnul võib loom ühel kohal liikumatult seista üle tunni. Ühe metskuldi pooletunnisest siseheitlusest ettevaatlikkuse ja sööda vahel mahtus filmi vaid 20 sekundit.

Eesti jahikultuur on segu Kesk-Euroopa kommetest nagu pasunapuhumine, fotode tegemine, rituaalid ning samuti ka soome-ugri arusaamast, et loodusel on hing."
Korpe, K. (2002). Rein Hanson tegi Eesti jahitraditsioonidest filmi. Lääne Elu, 26. jaan, lk 5.

Jahifilm kõneleb eetikast

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) loodusturismi osakonna juhataja Hannes Rei: "Filmi eesmärgiks on anda põhjalik ja tõene ülevaade Eesti jahitraditsioonidest. Aeg-ajalt jõuavad avalikkuse ette teated salaküttide üksikutest püssipaugutamistest, mis võivad tekitada vale arusaama jahimeestest. Jahimehed on aga parimad loodusetundjad, kes austavad loodust, kaitsevad loomi ja linde ning peavad kinni jahieetikast."
Jahifilm kõneleb eetikast (2002). Eesti Päevaleht, 1. veebr, lk 7.

Õppefilm

Riigimetsa majandaja RMK tellimusel valmis film "Jaht Eesti moodi", mis tutvustab Eesti jahipidamise viise jahiulukite lõikes, jahitraditsioone ja jahieetikat.  Filmi võib nimetada vaate- või õppefilmiks, sest see annab ülevaatliku pildi Eesti jahitraditsioonidest, ulukite arvukusest ja ulukihooldest. Filmi tegemine kestis üle aasta. Filmimine hõlmas kõiki aastaaegu koos vastavate eripäradega, sisaldades ka palju unikaalseid kaadreid metsloomadest. Filmiga varustatakse RMK puhke-, jahi- ja loodusõppemajad, maakondade keskkonnateenistused, edaspidi on plaanis levitada filmi koolidele õppematerjaliks. Film sobib hästi ka algajate jahimeeste koolituseks, samuti vaatamiseks lihtsalt loodushuvilistele inimestele.
Esilinastub film jahist Eesti moodi (2002). Eesti Päevaleht, 28. jaan.

Film "Jaht Eesti moodi" müügil Eesti Jahimeeste Seltsis:
EJS majas müügil / Eesti Jahimeeste Selts, http://www.ejs.ee/ejs-majas-mueuegil.html (30.10.2013).