Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Jaht Eesti moodi (2001)

Sisukokkuvõte

Vahel on lausa raske vahet teha, kumb on Eesti jahimees enam – kas looduselt võtja või looduse ja loomade eest hoolitseja.

Põder on Eesti suurim jahiuluk. Osav loodusemees kutsub peibutushäält tehes põtru. Ajujahil hirmutavad ajajad põdrad liikvele, et varitsuskohas ootav kütt saaks looma lasta. Kui põtru on eesti metsades umbes 10 000, siis punahirvi kordades vähem, umbes 1500. Suurima arvukusega on metskitsed, umbes 35 000. Varitsusjahil lasevad kütid maha mitu metskitse. Vana kombe kohaselt paneb laskja loomale suhu viimaseks sümboolseks söögiks peotäie rohtu ja võtab austuse märgiks mütsi peast. Ka laskja mütsile kinnitatakse õnnestunud jahi kinnituseks oksake. Hall- ja valgejänese arvukus on meil langenud, kuid eesti hagijad ajavad talvel edukalt jänese jälgi. Jahisaagiks saadakse jänes, kelle ühe käpa saab tubli koer kohe endale. Koprajahti on keeruline pidada, appi võetakse koerad. Urukoer taks hirmutab kopra urust välja ning põgenev loom püütakse võrguga kinni. Teise kopra hirmutab põgenema laika, mispeale loom lihtsalt kahvaga veest välja tõstetakse.

Lisaks jahipidamisele tegelevad jahimehed söödavarumisega loomade talviseks lisatoitmiseks. Mehed teevad suure söödasõime, köidavad saareoksi vihtadeks ja panevad kuivama. Talvel viiakse sõime heina ja vihtasid, söötmisplatsidele kallatakse vilja, kartuleid, herneid ja õunu. Öösiti on liikvel metsseakarjad. Talvel korraldatakse sigadele koertega ajujahti. Eesti suurim kiskja karu, keda on looduses umbes 500 ringis, maiustab sügisel kaerapõllul. Talveunne poeb loom mahalangenud puu juurte alla, avausele käpaga kuuseoksi ette tõmmates. Karu tema talveunes ei tülitata, küll aga peetakse lumisel ajal jahti hundile ja ilvesele ning väiksematest kiskjatest rebasele ja kährikkoerale. Linnujahi parimaks ajaks on sügisene ränne, mil suured parved teel lõunasse põldudel puhkavad. Metskurvitsa jahile tullakse Eestisse koos oma linnukoerte, setteritega. Uueks jahilinnuks ja jahiturismi objektiks on saanud faasanid, keda vabas looduses ei leidu. Kunagi rohkearvuliselt pesitsenud tedred ja metsised on üpris haruldaseks muutunud. Jahihooaja lõpul kogunevad jahimehed ühise laua taha oma seltsi ruumides, mille seinu kaunistavad rohked jahitrofeed, ja meenutavad õnnestumisi ning seavad uusi sihte.