Meemeistrite linn (1983)

Filmi arutelu Tallinnfilmi kunstinõukogus

8. aprill 1983

Olev Remsujev: Režissööril on hästi õnnestunud ühendada filmi populaarteaduslik ja muinasjutuline külg ning hea on ka filmi teema - mesilaste keerulise ühiskonna näitamine lastele. Minu teada pole midagi sarnast maailma multiplikatsioonis tehtud, filmi žanriks võiks olla aimelis-muinasjutuline.

Elbert Tuganov: Film on väga hea, tehtud suhteliselt puhtalt, tehnika on kõrgel tasemel. Hästi on kokku viidud loodus, lilled ja mesilased.

Mikk Mikiver: Filmis on peadpööritavalt ilusaid kaadreid, on visuaalset naudingut. Surm on ohtlik teema, siin on surm õnnestunud. Tõsi, näitlejate tekst võiks olla natuke kargem. Ma olen rabatud lendudest.

Alo Põldmäe: Ma olen lausa ülevas meeleolus, filmi sisu on lihtne ja hea, kõik on loomulik. Ma olen näinud paljusid filme, kus on kasutatud elektriklaverit, kuid sellesse filmi sobis see hästi. Kuid jah, muusikat on natuke palju ja üleminekuid peaks rohkem põhjendama.

Enn Rekkor: Film on kena. Kuigi mesilased on ühesugused, on nukud siiski paremad kui teistes nukufilmides. Filmis pole faabulat, siin on elamiselugu. Lugu räägitakse ära. Kui dramaatilised kohad paika panna, võib informatsiooni hulka isegi suurendada.

Leida Laius: Tulin poole pealt, kuid film haaras mind kohe. Vaha ja mee hõng tulevad saali. Väikeseks pettumuseks on, et film lõpeb informatiivlausega, mis nagu lõikaks ära edasiarenemise võimaluse. Tahaksin, et filmi lõpus poleks punkti, vaid punktiir.

Lauri Kärk: Oleks rohkem tahtnud näha looduse suurt imet.

Jüri Müür: Võiks veel mõelda surmastseeni üle, Mikiver rääkis sellest väga hästi. Ilmselt olen ma sentimentaalne, sest mul jäi surma puhul nukrusest puudu. Minu jaoks on inimestele vajalik lühike, raudne, vääramatu seadus - üks kõigi, kõik ühe eest! Mesilastel on see ka raudne, sedagi võinuks filmis rohkem näidata. Ei tohi olla halba didaktikat.

Mikk Mikiver: Mulle tundub, et kui me nõuame ühelt filmilt liiga palju asju, muudame sellega filmi lihtsalt igavaks. Minu jaoks oli olemas ka see üks kõigi, kõik ühe eest - kui võõras sissetungija tapetakse.

Ühehäälselt hääletati filmile I kategooria andmise poolt (14 häält).

Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.2187 Nukufilmi "Meemeistrite linn" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused, aktid.

Filmi valmimisest

Filmistsenaariumi valmimine: 12.04.1982
Režiistsenaarium valmis: 25.05. - 24.06.1982
Ettevalmistusperiood: 24.06.-31.10.1982, sellest äraminevate objektide filmimine: 09.08.-31.09.1982
Montaažiperiood: 01.03.-05.04.1983
Filmi üleandmine: 5. aprill 1983
Filmi maksumus: 60 000 rubla

Filmi linastusluba  MB-05040 andis õiguse filmi näitamiseks alates 17.05.1983 Eesti NSV kinovõrgus tähtajatult igale auditooriumile.

Filmimist konsulteerisid:
Varja Vahenõmm, kes oli konsultandiks mesindusalastes küsimustes ja kontrollis teksti tõele vastavust.
Maimo Laantee, kes hankis režissöörile foto- ja teatmematerjale ning aitas hankida mesilasema häälitsuste originaalheli.

Riigiarhiiv: ERA.R-1707.1.2187 Nukufilmi "Meemeistrite linn" stsenaarium, toimetuskolleegiumi otsused, aktid.

Heino Pars oma filmidest

Katke intervjuust

Heino Pars tegi lavastajana aastail 1962 - 1990 kokku 31 filmi, sh «Operaator Kõpsu» 4 osa, «Putukate suvemängud», «Naela», «Laulud kevadele», «Mardileiva», «Kunksmoori» 2 osa, «Meemeistrite linna», «Välek Vibulase».

Heino Pars, kas võite, 80 aastat turjal, nentida: olen rahul, kõik, mis vaja, sai ära tehtud, ja natuke veel pealegi?
Ei usu. Võtame filmidki. Iga kord, kui mõnda vaatan, mõtlen, et miks ma küll selle või tolle nii tegin, oleks võinud ju teisiti teha, oleks parem tulnud. Praegu segab see juba vähem, aga kui ma noorem olin, olin sellega päris kimpus.
Ütleme nii: osa on untsu läinud, mõned on enam-vähem. Ükski film pole ideaalne.

Noo, milline on siis enam-vähem?
«Meemeistrite linn». Olen ise väikest viisi mesinik - praegugi on mul kaks peret, juba minu isa tegeles mesilastega. See film oli mõeldud lastele, aga ka mesinikud on seda vaadanud ja pole pahaks pannud...
Tuumalu, T. (2005). Ütleme Heino Pars, aga mõtleme Kõps. Postimees, 13. okt, lk 18-19.

Filmist kriitiku pilguga

Rein Heinsalu: „H. Parsi uus film «Meemeistrite linn» on jäänud loodustemaatikale truuks, viies vaataja seekord mesilastarusse. Nagu oma varasemateski töödes, toetub stsenarist H. Pars ka siin mingil määral seikluslikule süžeele — ühe mesilasepõnni vastupunnimine loomulikule elurütmile teeb vaadeldava taruelu põnevamaks —, ent sisuliselt on seegi film populaarteaduslik.
/---/
Rõhutatud on ka vaatemänguline külg. Mesilasnukkude  liikumisel hele-soojades korrapärastes koridorides on oma  harmooniline võlu. Kärgedesaalid, pereema vastuvõtt, korjesuunda näitavad tantsud, lennud kannudega jt pildid moodustavad kena vaatamisväärsuse. Kandilised kuldsed koridorid, hiiglaslikud hoidlad, suured saalid ja stardiplatsid sarnanevad ulmefilmide tulevikuühiskonnaga. Elu sujuv, ent dünaamiline rütm viitab nende arengu kõrgele järjele. Nukkude ümarad justkui metallist valatud pead ja tehislikud  suured silmad peavad vist samuti osutama nende sarnasusele «kõrgemate olenditega». «Mesilaskommunismi» kadestusväärses kooskõlas peitubki vist idee, mida režissöör laiemas ulatuses väljendada tahab.

Nõnda kui Rein Maran dokumentaalfilmis, aitab H. Pars nukkude kaudu tänapäeva linnainimesel looduses avastada uuesti asju, mille tarkust, ilu ja keerukust me enam ei taju.
/---/
Väikestele puudustele vaatamata on H. Parsi looduslik suund, sfääride tarka terviklikkust vähendada püüdev tunnetus ja andekad kujustused kokkuvõttes ikkagi meeldivad. Sest nende kujundlik nektar jääb meelde.“  
Heinsalu, R. (1983). Ühe nukufilmi mesi [Heino Parsi nukufilm "Meemeistrite linn"]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 63-64.

Charles Samu*: Kui kõnelda veel mulle eriti meeldinud Eesti multifilmidest, tahaksin kiita järgmisi: «Aeg maha!», «Kolmnurk», «Hüpe», «Seitse kuradit», «Tähemõrsja». Pärna «Harjutusi iseseisvaks eluks» on ülimalt värskendav. Kõigiti meeldiv on lastele mõeldud õpetliku sisuga «Meemeistrite linn».
Velliste, T. (1985). Eesti multifilmid Ameerikasse [intervjuu Ch. Samu'ga eesti ja maailma animatest]. Teater. Muusika. Kino, nr 8, lk 84-87.

* Charles Samu on ülemaailmse animaühenduse ASIFA juhatuse liige, filmikriitik ja -õppejõud

Film, mis ilmselt kõige võimsamalt kujundab väikese vaataja maailmataju, on "Meemeistrite linn". Tänu Parsile  on mitu põlvkonda eestlasi varustatud kõige põhilisema infoga mesilaste elutsüklist. Nad lihtsalt ei oska neisse väikestesse sumisejatesse enam ükskõikselt suhtuda. Kui Fred Jüssi õpetas eestlased linnulaulu ja vaikust kuulama ning Rein Maran "Laanetaguse suves" raba peal kõndima, siis Heino Pars õpetas meid metsamarju ja mesilasi tundma. Ja seda pole sugugi vähe.
Heino Parsi animafilmide DVD (2014). Eesti Ekspress.

Eesti lastefilmide sari

3. oktoobril 2013 alustas ilmumist Eesti lastefilmide sari - põnevad, lõbusad ja õpetlikud lastefilmid 30 DVD-l, mis peaksid olema igas kodus! DVDd tulevad järjest poodides müügile koos Eesti Ekspressiga igal neljapäeval alates 3. oktoobrist. Nii 30 nädalat järjest. Sarjas on 60 lühianimafilmi, 4 täispikka animafilmi ja 16 mängufilmi. Filmid on valitud nii, et esindatud oleksid meie parimad filmitegijad, iga žanri parimad filmid, eri ajastud ja kõik meie tähtsamad lastefilmide tegelased.

Heino Parsi animafilmide DVD on sarja 28. DVD, ilmunud 10.04.2014. Sellel on järgmised filmid:

Operaator Kõps seeneriigis (1964)
Operaator Kõps marjametsas (1965)
Operaator Kõps üksikul saarel (1966)
Operaator Kõps kiviriigis (1968)
Putukate suvemängud (1971)
Jussikese seitse sõpra (1967)
Meemeistrite linn (1983)