Meri ukse all (1980)

Filmi valmimine

Ettevalmistusperiood: 27.03. - 03.04.1980
Võtteperiood: 05.05. - 26.06.1980
Võtted toimusid Pärnus, Heinastes, Riias, Käsmus ja Viinistus. Mai lõpul filmiti Kihnu saarel ja Hiiumaal, juuni alul Saaremaal. Järgnesid võtted Tallinnas, Pärnumaal Kablis ja Põhjarannikul.
Montaaž: 27.06. - 14.07.1980
Filmi üleandmine: 15. juuli 1980
Filmi maksumus: 14 668 rubla.

Linastusluba nr MB-07802 väljastati filmile 25.07.1980: Filmi võib demonstreerida  Eesti NSV kinovõrgus igasugusele auditooriumile tähtajaga kuni 31.12.1981.
Allikas: ERA.R-1707.1.1894. Dokumentaalfilmi "Meri ukse all" lepingud, aktid, kalenderplaan, eelarve, kalkulatsioon, linastusluba.

Katkeid Tallinnfilmi Kunstinõukogu koosoleku protokollist

15.09.1980

U. Heinapuu: Selle filmi kavvavõtmist tingis otseselt "Olümpia-80" purjeregatt, kuna film pidi olema regati kultuuriprogrammis. Kui meil nii mõnigi film kipub minema halvas mõttes niiöelda ülevaatefilmiks, siis siin sai algusest peale planeeritud populaarteaduslik ajalooline ülevaade eesti meresõidu ja laevaehituse ajaloost kaugest minevikust kuni tänapäevani. Materjali oli palju ja see oli huvitav. Raske oli valikut teha, palju tuli välja jätta.

S. Kiik: Populaarteaduslik laad ja ülesehitus on täielikult olemas ja ka informatsiooni pakub film ohtralt. Küllap oleks saanud teha veelgi meisterlikumalt.

S. Školnikov: Jah, informatsiooni on, kuid on ka mingi eklektika. On huvitavad inimesed, siin võiks teha mõnest inimesest huvitava filmi, kus ka karakter avaneks. Filmis on oma tegevuse lõpetanud kaptenid, oleks tahtnud näha ka noori, uut põlvkonda.

A. Põldmäe: Film jättis hea mulje - palju huvitavat informatsiooni. Ei teadnudki varem, kus asusid meie esimesed merekoolid. Kuid selle tohutu materjali arendamiseks pole ju rohkem ruumi.
Muusikaga oli omajagu probleeme - helilooja Tõnu Naissoo võttis asja tõsiselt ja tegi mitu korda ümber. Vanadeks meremehe-lauludeks polnud filmis ruumi, me kasutasime omaaegsete laulude stilisatsiooni. Ja see andis korraliku tulemuse.

E. Rekkor: Tulemus on täiesti rahuldav, kuid ei vääri I gruppi. Väga palju olulist on välja jäänud - pole Orast, Jõge, Kuhlbergi ja teisi. See on popurrii ajaloost, kordab teadaolevat ja pakub ka uut. Teadlikku lähenemist ei näe.

M. Dorovatovski: Hästi vaadatav materjal, eriti tore on vanem materjal, uus on võetud nõrgemalt.
Otsustati: Anda dokumentaalfilmile "Meri ukse all" II tasustamisgrupp.
Allikas: ERA.R-1707.1.1834. Kunstinõukogu protokollid, lk 80-88.

Filmist ajakirjanduses

Heli Speek: „„Meri ukse all“ (režissöör Toivo Kuzmin, sts. B. Pao, op. T. Kuzmin) oli kohane film olümpia-aastale. Saame ülevaate meie meresõidu ja laevaehituse ajaloost. Kuid laialdane materjal vajanuks süsteemikindlamat ülesehitust, informatsioon kohati kuhjub, samas aga minnakse muuseumiväärtuste kuivavõitu eksponeerimise teele.“
Speek, H. (1981). Tõusuteel ei kohtu kõik [Eesti dokumentaalfilmi arengust 1970 – 1980]. Sirp ja Vasar, 31. juuli, lk 10-11, 14.

Urmas Dresen: "Merd, merendust ja kalandust ning nendega seonduvaid valdkondi on Toivo Kusmin filminud juba peaaegu kolmkümmend aastat. See on olnud igati kadestamisväärt sihi- ja meelekindlus, mis ilma sügava sümpaatiata mere vastu poleks vist võimalikuks osutunud. Ta on tegutsenud siin teatavas mõttes üksiku hundina, sest teised dokumentalistid pole sellele mängumaale eriti kippunud. Peab siiski tõdema, et heas mõttes konkurents oleks siin kasuks tulnud, mis nii mõnegi filmi puhul oleks sundinud parema tulemuse saavutamiseks rohkem pingutama.

Käesolevaga tuleb vaatluse alla eelkõige viimase seitsme aasta looming, mille ühiseks nimetajaks võib pidada ainult ajalugu, mis seetõttu erineb režissööri eelnevast, n-ö populaarteaduslikust perioodist, kus oli käsitletud purjesporti, kalakasvatust ning muud sadamate ja laevadega seonduvat.

Ehkki merendusajalooline avalöök jõudis ekraanile juba 1980. aastal, kui linastus "Meri ukse all", mille stsenaariumi autoriks oli tookordne Meremuuseumi merendusosakonna juhataja Bruno Pao. Selle filmi valmimisel oli kindlasti oma osa Tallinnas toimunud olümpia-purjeregatil ning vaatamata valitsenud õhustikule ja kindlatele ideoloogilistele raamidele on film suhteliselt hästi ajaproovile vastu pidanud. Põhiosas keskenduti meie vanemale merendusele, kus libastumisvõimalusi teadupärast vähem.
/---/
Valdavalt on Toivo Kusmini filmikeel ja esitluslaad kroonikalikult asjalik, mis enamjagu väldib kõikvõimaliku sümbolite ja kujundite kasutamist või rõhutamist."
Dresen, U. (1997). Merendusajalugu läbi Toivo Kusmini kaamera. Teater, Muusika, Kino, nr 12, lk 35-40.