Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Meri ukse all (1980)

Sisukokkuvõte

Toivo Kuzmini ülevaatefilm Eesti meresõidu, laevaehituse ja merekoolide ajaloost, tuntumatest meresõitjatest ning laevaehitajatest.

Eesti kivine rand ja parvetav poiss. Täispurjes purjelaevad majesteetlikult merel liikumas, nende hulgas ka A. J. Krusenstern. Vanu töövõtteid kasutades meisterdatakse ühepuulootsikut. Kunstmaterjalist jahtide valmistamine spordilaevade eksperimentaaltehases. Viikingilaevad. Laevameistri töötuba ja puidust laeva ehitamine. Tallinna merekooli kursandid Tallinna Toomkirikus ekskursioonil. Püha Nikolause, meremeeste kaitsja kuju. Adam Johan von Krusensterni hauatahvel ja mälestuskivi. Vanad gravüürid, maalid ja fotod. Kaadrid Briti lahingulaevast Victoria. Admiral Fabian Gottlieb Bellingshauseni sünnipaik Saaremaal Pilguse mõisas ja mälestuskivi. Otto Reinhold Ludwig Ungern-Sternbergi elupaik Suuremõisas Hiiumaal. Tema teeneks oli Hiiumaa Suursadama väljaehitamine ja aluse panemine tööstuslikule laevaehitusele Eestis. Mälestuskivi kihnlasele Enn Uuetoale – Kihnu Jõnnile. Esemed Eesti meremuuseumi väljapanekutest ja fotod mereharidusele alusepanijatest.

Krišjanis Valdemars ja kapten Christian Dahl asutasid esimese merekooli Liivimaal Heinastes. Asutati merekoolid ka Narvas, Paldiskis ja Käsmus. Käsmu merekooli kasvandik kapten Ernst Veidenberg loetleb laevu, millel ta on seilanud. Suure laeva ehitamine kroonikakaadritel. Laevamaketid. Matis Hohensee – Saaremaa kuulsaim laevameister. Hiiumaa laevameister Mihkel Jaago. Arhiivikaadrid laevade ehitamisest ja vettelaskmisest, merekaubandusest ja kalalaevadest. Kihelkonna laht, kirik ja kellatorn. Kroonikakaadrid kaubaveost Tallinna sadamasse. Tänapäevane puitpaat teenib endiselt kalureid. Ka kaasaegsed laevameistrid oskavad puidust laevu teha. Meenutab Hermann Sepp, Saaremaa juurtega mitmendat põlve laevameister, kes töötab spordilaevade eksperimentaaltehases jahiehitajana. Samas töötavad ka tema vend ja poeg.

Arhiivikaadrid jäälõhkujast Suur Tõll ja aurikust Verhojansk ning laevade pommitamisest Tallinna lahel. Sõda viis endaga 90 purjekat ja 150 aurikut. Kaugesõidukapten Voldemar Lepikule anti sõja järel ülesanne – teha eesti laevanduses inventuur. Kaugesõidukapten Johannes Konga, mehhaanik Hamlet Tiits, Artur Kruusmägi ja Artur Lisman taastasid pärast sõda eesti kaubalaevastikku. Meenutab Robert Kurgo, meremees, muusika- ja kirjamees ning merekooli pedagoog. Mootorlaev Tallinn ja selle kapten Karl Leemet. Töö roolikambris. Noored purjetamisega tegelevad poisid õppetunnis ja praktilises töös. Optimisti purjepaadid veel.