Nimed marmortahvlil (2002)

Elmo Nüganeni debüütfilm Albert Kivikase samanimelise romaani põhjal on patriootiline sõjadraama koolipoistest Vabadussõjas. Noorte vabatahtlike võitlusteega täis ohte, katsumusi, kaotusvalu ja võidujoovastust põimub noore armastuse lugu.

Aasta 1918. Euroopa kaardile on tekkinud uus riik - Eesti Vabariik. Detsembris tungib Nõukogude Venemaa Eestile kallale. Mobilisatsioon Eesti Kaitseväkke kukub läbi ja noorel vabariigil jääb loota vaid vabatahtlikele. Olemata kunagi varem püssi käes hoidnud, otsustavad Tartu kommertskooli lõpuklassi poisid klassi liidri Käsperi (Alo Kõrve) üleskutsel in corpore rindele minna. Kehvast perest pärit Henn Ahas (Priit Võigemast) aga kõhkleb, ka siis veel, kui linnas võimutsevad juba punased. Vaksalis satub ta neiu Marta (Hele Kõre) ja tema onuga (Guido Kangur) punamiilitsa ja nende brutaalse salgajuhi (Hannes Kaljujärv) haarangusse. Tänu Soome ohvitseri (Peter Franzén) julgusele ja leidlikkusele pääsevad nad napilt, kuid punastelt ärandatud autol Viljandi poole kihutades mainib ohvitser, et ka soomlastel oli valida, kuid nemad igatahes ei hoidnud kõrvale. Kodus püüab vanem vend Ants (Indrek Sammul), ise rindele suundudes, nooremat tagasi hoida, kuid tema sõnad: "Nüüd on aeg tegutseda!" aitavad tollel otsust langetada. Kapteni (Jaan Tätte) ja pataljoniülema (Martin Veinmann) juhatusel kiirkorras väljaõppe saanud 2. rühma võitlejad jõuavad viletsa varustuse, ent suure kuraasiga hobusevooril Lõunarindele. Veel ei mõista nad päriselt, kui suure vastutuse nad endale on võtnud, ja esimesi laske kuuldes pagevad vastsed sõjamehed kabuhirmus positsioonilt. Selle häbiväärse teo lunastavad nad öises lahingus. Võidujoovastuses võitlejatele korraldatakse mõisas uhke pidu, ent Ahast tõmbab lähedases talus elava Marta poole. Neiuga veedetud romantilised hetked veel hinges, naaseb ta hommikul mõisa, kus satub silmitsi öösel mõisa vallutanud punaväelastega, ja näeb, kuidas juba tuttav jõhker punamiilits konvoeerib Martat üle õue talli poole. Meeleheitlikus olukorras õnnestub Ahasel neiu siiski päästa ja temaga koos kahuritule all üle välja põgeneda, ent mürsuplahvatustest kurdistununa kaotab ta neiu silmist. Hingevalust vaevatud poissi ja ta kaaslasi ootab ees suur lahing, kus vastas on ülekaalukas vaenlane ja Punaarmee eliitüksusest Läti kütipolk. Kes neist sellelt väljalt eluga pääsevad? Kas kuperjanovlased ja Soome vabatahtlikud ikka jõuavad neile õigel ajal appi? Kas lahingute lõppedes lõpevad ka kõik ohud ja hingepiinad?

Märksõnad: aja seiskamine | alistumatus | armastatu päästmine | armastus esimesest silmapilgust | eestlased vastaspooltel | haavatasaamine | hobustel põgenemised ja tagaajamised | isamaalised laulud | kaitsetahe | kaitsevägi | kambavaim | kangelaslikkus | kaotusevalu | kergekuulipildujast tulistamine | kuperjanovlased | kõhklemine | lahingud Vabadussõja Lõunarindel | lahingus langemine | lahinguväli | langenute ärasaatmine | Läti kütipolk | mehistumine | mürsuplahvatused | nooruslik idealism | paljakäsi | punamiilits | punane terror | punaväe rünnak | põgenemine kahuritule all | põgenemine vaenlase eest | raudteejaam | romantiline armastus | sanitaarvagun | sinimustvalge heiskamine | siseheitlused | Soome ohvitser | soomusrong | surmahirm | sõdurilaulud | sõit vagunikatusel | sõprus | tantsimine | tapetud | Tartu Kommertskool | tuleristsed | uljus | vaadete konflikt | vabatahtlikud | valikute tegemine | vaprus | vastupanu ülekaalukale vastasele | vendade suhted | viha | võidujoovastus | võidupidu mõisas | võitlusvaim | öine lahing kirikuaias | ühtekuuluvustunne | Vaata kõiki »