Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Peaarhitektid (1999)

Sisukokkuvõte

Andres Söödi dokumentaalfilm nõukogudeaja arhitektuurist ja ehitustest Tallinnas toonaste tipparhidektide kommentaaridega.

Vaated Tallinna linnaosadest – puitbarakid Koplis, mereäärsed tühermaad, Pirita, Lasnamäe, Õismäe ja kesklinn linnulennult. Linna arengu üle arutlevad Dmitri Bruns (linna peaarhitekt 1960-1980), Voldemar Herkel (ENSV Riikliku Ehituskomitee aseesimees 1965-1988 ) ja Mart Port (Eesti Projekti peaarhitekt 1961-1990), kes vastutavate ametnikena määrasid nõukogude ajal paljuski linna näo. Neid küsitleb Ike Volkov. Toonane aeg polnud linnaehitusele kuigi soodus, nendib Bruns: täideti sotsiaalset tellimust ja illustreeriti ideoloogiat. Õnneks pani vaesus piirid ette. Mart Port ja Voldemar Herkel räägivad arhitekti olukorrast ajal, mil kõik oli üleliiduliselt ette määratud: ehitusnormid, hinnad, kasutatavad materjalid jne. Kõik see piiras loomevabadust. Lisaks oli tööjõud ehitusel sageli madala kvalifikatsiooniga ja juhuslik. Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe täisehitamist paneelmajadega 1960ndatel – 1980ndatel aastatel õigustavad arhitektid sunnitud järeleandmisega toonastele oludele ja paratamatu sammuna korteriprobleemi lahendamiseks.

Samas suudeti mõnigi totrus ära hoida. Stalini ajal oli plaan Viru väljak ümber kujundada pompoosses uusklassitsistlikus stiilis, mis siiski jäi paberile. Hruštšovi ajal tõusis taas esile massehituse nõue. Kasvav linnaelanikkond ja korteripuudus soosisid odavat ja kiiret elamuehitust. Tööle hakkas paneele tootev majaehituskombinaat, kerkisid Mustamäe esimesed mikrorajoonid, millest näeb arhiivikaadreid. Kui Mustamäe oli valmis ja Õismäe elurajoon veel pooleli, tekkis majapaneelide „ületoodang“, meenutab Dmitri Bruns. Siis lükiti neid valutava südamega ka algselt planeerimata kohtadesse – Keldrimäele, Lillekülla jm, sest konveier muudkui käis. Bruns kahetseb seda, et Süda tänava kvartalisse jäi omal ajal ehitamata Estonia uus teatrimaja, põhjuseks looduskaitse alla võetud hõlmikpuu, mis nüüdseks on kuivanud. Õnneks on Tallinnas säilinud veel palju tühemikke ja ruumi, kus tänapäeva arhitektidel on võimalik end näidata, leiab Herkel. Terve sadamaala on ootel.