Põlevkivi ja põlevkiviõli tootmine (1938)

Eesti põlevkivitööstus

Eesti Põlevkivi (nimega Esimene Eesti Põlevkivitööstus 1918-1936) on pikima tegevusajaga riiklik põlevkiviettevõte maailmas. Asutati Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja otsusega 24. novembril 1918. Ettevõtte loomise initsiaator ja kauaaegne juht (aastail 1922-40) oli insener Märt Raud. Alates 1936. aastast kuni natsionaliseerimiseni 1940 osales ettevõttes ka erakapital. Eesti riik oli huvitatud tööstuse arendamisest, sealhulgas ka oma kindla kütusebaasi loomisest. Selleks püüti põlevkivitööstuse laiendamiseks kasutada ka erakapitali. Kuni tootmisrajatiste hävimiseni 1944. aasta lahingutegevuses tootis ettevõte ka elektrit ja põlevkiviõli ning keemiasaadusi. Enne Teist maailmasõda tegutsesid riigiettevõtte kõrval kaevandavad ja õlitootvad eraettevõtted: 1922-1940 A/Ü Eesti Kiviõli Kiviõlis, 1936-1940 Eesti Õlikonsortsium Sillamäel (kaevandus Viivikonnas) ning 1937-1940 The New Consolidated Cold Fields Ltd Kohtla-Nõmmel.

Välismaa investorid olid esialgu ettevaatlikud, sest 1919 – 1922 toimis sõjajärgne inflatsioon. 1922. aastal asutati A/Ü Eesti Kiviõli aktsiakapitaliga 600 000 EEK, kuid selle asutajaliikmete nimed ei ole teada. Aktsiaselts omandas kontsessiooni Kiviõli piirkonnas ja valmistus põlevkivi kaevandamiseks ja utmiseks. Algul kaevandati põlevkivi Kiviõli ja Küttejõu maapealsetes karjäärides, hiljem rajati ka maa-alused kaevandused.
A/S Eesti Kiviõli ehitas Tallinn-Narva raudteele Kiviõli peatuskoha ja karjääri harutee 1922. aastal.
Õlivabriku ehitamist alustati 1930. aastal, samal ajal muudeti Kiviõli peatus jaamaks ning rajati laiarööpmeline harutee allmaakaevanduse juurde.
Küttejõu harutee valmis 1924. aastal, kaevandamist alustastati aasta hiljem. Küttejõu jaamast viis karjääri 3 km pikkune kitsarööpmeline raudtee. Kiviõli ja Küttejõu kaevandused liideti 1951. aastal.

Peamisteks põlevkivi tarbijateks enne Teist Maailmasõda olid Tallinna Tselluloosivabrik, Kiviõli ja Sillamäe õlivabrikud ning Tallinna ja Püssi elektrijõujaamad. Põlevkivist toodetud kütust eksporditi saksa sõjalaevastiku tarbeks. Põlevkivi väljavedu kaevandustest toimus auruveduritega.
Täpsemalt:
Uibopuu, L. Saksa kapital Eesti põlevkivitööstuses (1922-1940) ja Eesti põlevkivitööstus Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944), http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/seminar/saksakapitaleestis.htm (04.07.2011);
Põlevkivi, http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=3147&layer=200&lang=est#3147 (04.07.2011).

Eesti põlevkiviõli ekspordist

Neil päevil viis veetalituse praam "Viruõli" Soome 400 tonni eesti kiviõli, mis määratud Soome jäälõhkujale "Jääkarhule". See saadetis on osa Soome tellimisest, kuna Soome on seni aktsiaühing Kiviõliga sõlminud tellimise 1500 tonni eesti kiviõli ostmiseks. Seejuures on reserveeritud võimalus veel täiendavalt 1000-tonniseks tellimiseks. Eesti kiviõli on proovimisel osutunud täiesti heaks ja Soome jäälõhkuja "Jääkarhu" on läinud täiesti üle eesti kiviõli küttele. Kuna o.-ü. Kiviõlil omal Soome veo võimalused puuduvad, siis toimetati tellitud kiviõli ülevedu praamil "Viruõli", mis on Eesti ainukene tanklaev õliveoks.
Eesti õli Soome jäälõhkujale (1934). Postimees, 29. okt, lk 4.

Kiviõli tuhamäe tulevikust

Kiviõlis asuvast Baltikumi kõrgeimast tuhamäest plaanitakse ehitada seiklusturismikeskus, kus saaks tegeleda suusa-, moto-, ratta-, seiklus- ja tervisespordiga.
Ühiste kavatsuste protokollile avaldasid allkirjastamisega keskuse rajamiseks toetust Kultuuriministeerium, suusaliit, jalgratturite liit, mootorrattaspordi föderatsioon, Sihtasutus Eesti Terviserajad, Kiviõli linn ja Ida-Viru maavalitsus.  Projekti eestvedaja, Sihtasutuse Kiviõli Seiklusturismi Keskus juhatuse liige Janek Maar ütles, et loodava keskuse eesmärgiks on saada aastaks 2015 kõige hinnatumaks aktiivse puhkuse keskuseks Soome lahe regioonis, mida külastaks aastas 75 000 sise- ja välisturisti.
Keskusesse tulevad muu hulgas mägiautode rada, zip-line trosslaskumine, seikluspark, ATV rajad ja 2,5 kilomeetri pikkune terviserada. Maar tõi eraldi välja mäesuusanõlvad, mille pikkus võiks küündida isegi 700 meetrini. Nõlvade kõrvale ehitataks ka rahvusvahelistele nõuetele vastav lumelauapark, kus saaksid treenida Eesti tipud ja korraldada lumelauaalade rahvusvahelisi võistlusi.
Kiviõli tuhamäest saab seiklusturismikeskus (2010). http://www.tarbija24.ee/217180/kivioli-tuhamaest-saab-seiklusturismikeskus/ (23.06.2011).