Põlevkivi ja põlevkiviõli tootmine (1938)

1. osa. Põlevkivi.

Eestimaa maapõue suure rikkuse, põlevkivi kasutuselevõtt on 1938. aastaks jõudnud tasemeni, kus põlevkivitöötlemise saadused leiavad  mitmes valdkonnas laialdast kasutamist, neist õli ja bensiini  eksporditakse välisriikidessegi.

Filmi avakaadris Eestimaa kaart, millel on tähistatud põlevkivimaardlad ning olemasolevad kaevandused ja ümbertöötlemistehased Tapast kuni NSV Liidu piirini. Näidatakse Põhja-Eestile tüüpilist maastikku, kauguses paistmas tehasehooned. Põldudel kõrguvad kõrged laudadest kokku-löödud kaevandusšahtide avad. Diktori sõnade kohaselt jätkuks põlevkivi antud hetke tootmismahu juures veel kahe tuhandeks aastaks.

Järgnevalt tutvustatakse Ida-Virumaa põlevkivikaevandusi ja tehaseid: Kiviõli kaevandus ja õlivabrik moodustavad suure hoonetekompleksi, mis on ümbritsetud aiaga. Plangul suurelt kiri: „EESTI KIVI-ÕLI A.D. BENSIINID“. Esiplaanil raudteetamm. Sõitva rongi aknast on filmitud rangetes ridades asetsevaid töölismaju. Majade ees on väikesed iluaiakesed, majaridade vahel aga kuurid ja tarbeaiad, kõik ühtmoodi kujundusega. Näeme Kiviõli rahvamaja ja vabriku kontorihoonet ning kahepereelamuid ametnikele. Ühe maja ees sõiduauto, maja taga iluaias lapsed.
Küttejõu  kaevanduses  lükkab  vedur pikka põlevkiviga täidetud vagonettiderivi. Kohtla jaama juures asuvas Gold Fields'i kaevanduses ja õlitööstuses on palju moodsaid kütusemahuteid. Sillamäel Eestimaa Õlikonsortsiumi õlivabrikus on samuti suured mahutid. Kohtla-Järve ”Esimese Eesti Põlevkivitööstuse” tööstuslinnak paistab oma kõrgete hoonetega kaugele. Jälle näeme vabriku kontorihoonet ja kahekordseid kivist töölismaju. Ka nende majade vahel köögiviljaaiad. Ametnike majad asuvad eraldi ja neid ümbritsevad iluaiad. Keegi kastab aiavoolikuga lilli, lapsed kiiguvad suurel kiigel, aias toolid ja laud.
Kohtla-Järvel ehitatakse hooneid üha juurde, tellingutes koolimaja ja uued töölismajad.
Käva  maa-aluse kaevanduse  põlevkivikihtide tutvustus: teadlane osutab kepiga kihtidele, diktori tekstist saame teada nende nimed ja paksused.

Töö põlevkivikarjääris ja kaevanduses: Küttejõu lahtises kaevanduses tõstab ekskavaator (baggermasin) mulla maagikihilt. Mehed kühveldavad purustatud maagi tranšees seisvatesse vagonettidesse. Näeme kaevureid karbiidiga oma lampe täitmas, vett lisamas ja süütamas. Elektrikäiaga teritatakse tööriistu. Kaevurid suunduvad tagasi šahti. Järgnevalt on mehed juba kaevanduskäigus, igaühel käes põlev karbiitlamp. Põlevkivimaaki puuritakse sügav auk. Näidatakse lõhkelaengu valmistamist ja ava täitmist lõhkelaengutega. Järgneb plahvatus. Plahvatusjärgne kivilasu laaditakse vagonetti ja lükatakse suurele kaalule. Peale kaalumist lükkavad kaevurid vagoneti suurde trumlisse, mis tühjendab vagoneti sisu suurde panipaika. Sellest hoiuruumist tõstavad põlevkivilifti kopad maagi üles sorteerimis- ja purustamistorni. Sorteerimissõelad jagavad põlevkivi suuruse järgi elektrijaamade kütteks minevaks peenkiviks - näeme vaadet Tallinna linna elektrijaamale - ja vedurikütteks minevaks suuremaks kiviks. See kaubavedurite kütteks minev põlevkivi laaditakse üheaegselt mitmesse lahtisesse vagunisse.  Käsitsi aitavad naislaadijad põlevkivikamakatel alla veereda suure laudadest hoiupunkri rennidest.
Kaubarong mööda sõitmas tumeda suitsupilve saatel. Diktori selgitusel on reisirongid üle viidud õliküttele.
Vahepealse suurusega põlevkivi laaditakse mehhaniseeritult vagunitesse ja viiakse õlivabrikutesse ümbertöötlemisele. Osa lõpeb liikuvalt kaubarongilt võetud kaadritega möödalibisevast Kohtla-Järve õlivabrikust.

2. osa. Põlevkivi. Õli tootmine.

Vaated Kohtla-Järve ja Kiviõli õlitehastele. Kaubarongiga kohale toodud põlevkivi rändab tõstekoppade abil õlivabriku torni, kust see liigub edasi generaatorite täitmisplatvormile. Näeme tehasetöölisi täitmas generaatoreid põlevkiviga. Joonise abil selgitatakse põlevkivi utmisprotsessi. Saame teada, et generaator paikneb tehases läbi kolme korruse. Keskmisel korrusel paiknevas osas näeme töömeest pika oraga generaatoris olevat põlevkivi  läbi torkimas, et tagada eralduvatele gaasidele vaba edasipääs. Alumisel korrusel paiknevad aeglaselt keerlevad tuharestid. Generaatorist tulev tuline tuhk liigub tuhalintidel tehasest välja punkrimajja, kus tuhk rippvagonettidesse laaditakse. Tuhavagonetid liiguvad elektrivintsi abil köisraudteed mööda tuhamäele. Mäel vagonetid tühjenevad automaatselt.
Ühes tehase ruumis asuvad suured ventilaatorid. Nende ülesandeks on gaaside juhtimine kondensaatoritesse. Järgnev skeem tutvustabki gaasidest õli saamise protsessi. Edasi näidatakse vabriku elektrijaama kütteahju, mis kasutab ära jääkgaasi. Tehase õuel asuvad suured Franz Krulli tehases toodetud gaaside õhkjahutajad, edasi tulevad vesijahutajad. Kondenseerunud õli liigub torusid mööda läbi mõõturi.

Tööd Kiviõli tehases: kaevanduses liiguvad vagonetid väikese elektriveduri abil. Elektrivints tõmbab osa vagonette kaldšahti mööda maa peale, kus töömehed need veidi kaugemale lükkavad. Kui suurem kogus vagonette on kaevandusest üles jõudnud, lükkab elektrivedur vagonetid tehasesse. Näeme eelkuivatusest ja sorteerimiselt tulnud põlevkiviga vagoneti täitmist. Täidetud vagonett sõidab õliutmisahju. Järgneb tuunelsüsteemse õliutmisahju tööskeem koos diktori selgitustega. Utmisahjust sõidab välja vagonett kuuma tuhaga, mille töömehed liinile edasi suunavad. Rippvagonetid tuhaga sõidavad köisraudteed mööda kõrge tuhamäe tippu, kus töömehed vagonetid ümber pööravad. Näidatakse õlitehase kondensatsiooni osakonna seadmeid töötamas, õuel asuvaid kütusemahuteid ja -vaate ning mehi kütusevaate kaubavagunisse veeretamas. Pikk kütuserong lahkumas õlivabrikust.

Põlevkivisaaduste laialdane kasutamine: bensiinijaamas tangitakse söiduautot. Lennuväljal valatakse lahtisest nõust lehtri abil aviobensiini lennukipaaki. Pärast seda lennuk stardib. Diktori selgituse kohaselt on neil kütustel ka välismaal turgu. Näemegi kaubarongi kütusetsisterni täitmist kütusega. Seejärel vaade Kohtla-Järve õlivabriku kütusevaate täis õuelt lahkuvast kaubarongist. Näeme põlevkiviõliga sõitvat reisirongi, jäälõhkujat Merikarhu seismas kai ääres. Tallinna sadamas lossitakse kütteõli laevale. Kruusateid immutatakse õliga. Hea tulemuse demonstreerimiseks sõidab auto immutamata teel, sabas tolmupilv, ning õliga töödeldud teel, kus tolmu ei kerki. Viljapuid pritsitakse kahjurite hävitamiseks karbolineumiga. Teetööd linnatänaval bituumeniga.
Viimased vaated õlitehastele Kohtla-Järvel ja Kiviõlis, kaevuritele, kes pikas rivis tõusevad kaldšahti mööda kaevandusest, suurtele kütusemahutitele ning Kiviõli tuhamäele, mille tippu rühivad kaugusest vaadatuna tillukesed tuhavagonetid.

Märksõnad: auto tankimine | kaevur põlevkivi puurimas | kaevurid | kaevurilambi karbiidiga täitmine | karbolineumiga pritsimine | lennuki tankimine | lõhkelaengu valmistamine | põlevkivi lõhkamine | põlevkivi sorteerimine | põlevkivi ümbertöötlemine | põlevkivigeneraatori läbitorkimine | põlevkivigeneraatori täitmisplatvorm | põlevkivikaevandused | põlevkivikarjäärid | põlevkiviladestuse kihtide tutvustamine | põlevkivisaaduste kasutamine | põlevkivituha transportimine tuhamäele | põlevkivivagonettide kaalumine | põlevkivivagonettide käsitsi laadimine | põlevkivivagonettide lükkamine | põlevkiviõli tootmine utmisahjus | rippvagonettide tühjendamine | tee immutamine põlevkiviõliga | tee-ehitus | tehasetöölised | tsisternide täitmine kütusega | töölisasundus | tööstuskompleksid | õli pumpamine leavale | Vaata kõiki »