Riigi Sadamatehas I-II osa (1935)

Merikaru laevaliikluse toetajana Väinameres

Talvisel üleveol kulud ei suurenenud, sest riigi jäämurdjad tulid tasuta appi. Pealegi ehitati Eestis 1935. aastal 26 meetri pikkune ja ligi 10 meetri laiune esimene diiselmootoritega jäämurdja Merikaru, mis abistas laevaliiklust Väinameres.
Pao, B. Saaremaa väinaliikluse kirgi tekitanud ajalugu (2004). Eesti päevaleht, 29. sept, http://www.epl.ee/news/eesti/saaremaa-vainaliikluse-kirgi-tekitanud-ajalugu.d?id=50993967 (15.07.2011).

Merikaru hukkumine Teises maailmasõjas

1941. aasta 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked Eisenach ja Erfurt, Soela väina miinitõke Coburg. Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke Gotha, Soome lahe sulges Apolda ja Tallinnast loodes oli Corbetha. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149. Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest. Sakslaste peamine eesmärk oli takistada Nõukogude sõjalaevade rünnakuid oma Soome ning Põhja-Rootsi vahet sõitvate kauba- ning varustuslaevade vastu.

Laevaliiklus merel hakkas kohe nõudma ka ohvreid. 29. juunil uppus Soela väinas pommitabamusest aurik Marta. 19. juulil uputasid Saksa lennukid Kuivastu reidil Nõukogude hävitaja Serditõi.
27. juulil sõitis Irbe väinas miinile Nõukogude hävitaja Smelõi. 30. juulil pommitati Kihelkonna lahes põhja Nõukogude allveelaev S-62. 2. augustil sattus Nõukogude allveelaev S-11 Soela väinas magnetmiinile. 11. augustil sõitis Suures väinas magnetmiinile Eesti miiniveeskja Suurop. 40 mehest pääses 25. 19. augustil sõitis Kumari laiu juures magnetmiinile Eesti jäämurdja Merikaru, kogu meeskond hukkus.
Maripuu, M. Sõda ja Saaremaa, http://www.annaabi.com/materjal-32819-s%C3%B5da-ja-saaremaa (15.07.2011).

Toonastest ajalehtedest

Uus jäälõhkuja - sajaprotsendiline kodumaa töö.
Ajakirjaniku küsimustele vastab Riigi Sadamatehaste direktor Konstantin Maim. Ta tutvustab jäälõhkuja “Merikaru” ehitamist Riigi Sadamatehastes.
Et “Merikaru” võimalikult kiiresti valmis saada, seks teeme nüüd tööd kolme vahetusega. “Merikaru” ehitustööd on kõik tehtud sadamatehastes, nõnda et uus jäälõhkuja on kodumaa töö sajaprotsendiliselt. “Merikaru” tuleks kasutamisele jäälõhkujana sadamates või ka Muhu väinas.
Uus jäälõhkuja - sajaprotsendiline kodumaa töö (1935). Postimees, 21. jaan, lk 7.

"Merikaru" löögivalmis.
Täitsa kodumaal ehitatud jäälõhkuja. Riigi Sadamatehastes ehitusel olev jäälõhkuja "Merikaru" on lõplikult valmis ning esmaspäeval [18.II] pandi ta masinad esmakordselt käiku. Proovisõidul ilmnevate puuduste kõrvaldamise järgi võib "Merikaru" arvatavasti juba tuleval nädalal tegevusse astuda. Märkida on, et "Merikaru" on esimene laev, mis ehitatud 100-protsendiliselt kodumaal. Kütteainena kasutatakse täielikult kodumaa kiviõli. "Merikaru" hakatakse kasutama sadamate lahtihoidmiseks ja tarbekorral väinades.
Merikaru" löögivalmis (1935). Postimees, 19. veebr, lk 3.

“Merikaru” sõiduvalmis.
Eile toimetati uue jäälõhkuja “Merikaru” esimest proovisõitu Tallinna reidil. Proovisõit õnnestus täielikult ja tulemustega jäädi rahule. Seega on “Merikaru” täiesti valmis ja võib tarbekorral tegevusse astuda.
“Merikaru” sõiduvalmis (1935). Postimees, 21. veebr, lk 3.

“Merikaru” tegi esimese sõidu.
Täna korraldati hiljutivalminud jäälõhkuja “Merikaruga” sõit kutsutud külalistele. Seks puhuks tulid “Merikarule teedeminister kol. O. Sternbeck, ministri abi K. Jürgenson, veeteedevalitsuse ja sadamatehaste juhtivad tegelased ning ajakirjanduse esindajad. Väljasõit sadamast oli kell 12.
“Merikaru” tegi esimese sõidu (1935). Postimees, 23..veebr, lk 3.

Väinad on jääs
Väinad saarte ja mandri vahel kattusid neljapäeva hommikuks kindla jääga, mille paksus kuni 6 cm. Kolmapäeval alustasid ühenduse pidamist jäälõhkujad - Rohuküla-Heltermaa liinil Merikaru ja Kuivastu-Virtsu vahel Jüri Vilms. Heltermaal ei pääsenud aurik Hansi kolmapäeval enam jäälõhkuja abilgi sadamasse ja pidi andma reisijad maha ligi 4 km sadamast eemal jääl. Merikaru teeb Heltermaa ja Rohuküla vahel viimase reisi reedel ja sõidab siis tagasi Tallinna. Temaga koos tuleb ära ka liiniaurik Hansi, Tallinnasse talikorterisse. Virtsu-Kuivastu vahel teeb Jüri Vilms viimase reisi samuti reedel, kuna jääkate ülekäimiseks on muutunud küllalt kindlaks. Gustav jääb Virtsu seisma. Jüri Vilmsi ülesandeks jääb veel peale ühenduse lõpetamist viia rahvahääletuse materjalid Ruhnu.
Väinad on jääs (1936). Uus Eesti, 30. jaan.