Verekivi (1972)

1972

Kulo, H. (1972). "Verekivi", laiekraaniline, värviline. Noorte Hääl, 12. märts.
Filmimosaiik [Verekivi võtetelt] (1972). Sirp ja vasar, 21. aprill.
Liidja, M. Tallinn jälle filmilinal (1972). Õhtuleht, 30. juuni.
Laager, I. Mini-Tallinn Viinistus (1972). Õhtuleht, 29. aug.
Anderson, L. (1972) "See ju puha Harju film...". Harju Elu, 12. sept.
Naglis, B. = Наглис, Б. (1972). Литовский актер в эстoнском фильме. Комсомольская правда. Вильнюс, 8. okt.
Põnev lugu ajaloost (1972). Kultuur ja Elu, nr 11, lk 22-23.
Verekivi = Кровавый камень (1972). Kino = Кино, nr 14, lk 5-6.

1973

Verekivi = Кровавый камень (1973). Kino = Кино, nr 2, lk 2-3, lk 12-14.
Kalda, V. (1973). "Verekivi". Säde, 17. veebr.
Ots, E. (1973). "Verekivi" filmiklubis. Leninlik Lipp, 17.veebr.
Довлатов, С.  (1973). Ожившие камни истории. Советская Эстония, 7. märts.
Kalda, V. (1973). Mõnda Antanas Barčasest. Noorte Hääl, 7. märts.
Unt, E. (1973). "Verekivi" vaatamas. Noorte Hääl, 7. märts.
Tobro, V. (1973). Kriitiku veerud. "Verekivi". Rahva Hääl, 10. märts.
Jürisson, A. (1973). Seiklusfilm vanas Tallinnas. Kodumaa, 21. märts.
Kahar, R. (1973). "Verekivi" Padisel. Harju Elu, 31. mai.
Jurše, B. (1973) Trys A. Barčo estiški herojai. Savaites ekranas, Vilnius, 15/21. okt.
Юрше, Б. (1973). Три эстонских героя А. Барчаса. Экран недели. Vilnius, 15/21. okt.

1974

Jurše, B. (1974). Aš paklustu režisieriui (intervjuu Antanas Barčasega). Kinas. Vilnius, nr 2, lk 12-13.
Юрше, Б. (1974). Я послушен режиссеру. Kino = Кино, Vilnius, nr 2, lk 12-13.
Смелков, Ю. (1974). Дуель на шпагах или столкновение идей. Советский Экран, nr 2.

1976

Jukkum, M. (1976). Verekivi. Aja kiri. Stockholm, nr 2 lk 21.

2003

Orav, Õ. (2003). Verekivi. Rmt: Tallinnfilm I Mängufilmid 1947-1976. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 566-575.

2008

Kuskil siin tapeti parun von Üxküll (2008). Eesti Ekspress, 8. juuli.

2011

Kreem, J. (2011). Johann von Üxkülli juhtum. Sirp, 19. august.

2018

Viira, A. (2018). Tõnu Aav: "Filmil "Verekivi" puudusid täiesti need omadused, mis "Viimse reliikvia" üle Euroopa viisid. Õhtuleht, 28. veebr, lk 10-11, ill.

2019

Haav, M. (2019). Filmikunst kui maaelu sariahistaja ja väljasuretaja. Postimees: AK, 19. okt, lk 8-9, ill.