Eesti raadioinimestele pühendatud Peeter Simmi ajastufilmis kajastub sündmusi Imbi Valgemäe, Mari Möldre ja Ruut Tarmo elust. Kasutatud on teatri- ja raadiotöötajate suulisi ja kirjalikke mälestusi.
Imbi (Mari Simm) lapsepõlv on tulvil värve ja hääli. Helisid kuulama ja kuuldavaks tegema õpetavad teda näitlejast onu (Jüri Krjukov) ja raadio. Värvid kaovad Imbi elust ema haual, kui mööda mürisevad Nõukogude tankid. Püssimehed viivad ära onu, võõrasema (Rita Raave) jääbki võõraks, isa (Tõnu Kilgas) invaliidistub mootorrattaõnnetuses. Lapsepõlv ja rahuaeg saavad otsa ja Imbi (Katri Horma) lahkub kodunt. Tallinnas juhatatud aadressil ei kohta ta juudist korteriomanikku, vaid noort Saksa ohvitseri Hansu (Tõnu Raadik). Nende õnn lõpeb sakslaste evakueerimisega, Imbi jääb kogemata Hansust maha. Tuli ja marodöörid jõuavad ka temani selles võõras korteris. Appi tuleb kojanaine (Raine Loo), kes üllatavalt hästi tundis endist peremeest. Haiglas viib juhus Imbi kokku raadioreporter Tarmoga (Andres Lepik), kes näeb temas loomulikku annet. Imbist saab tuntud raadiohääl, mis peab sisendama rahvamassidesse optimismi. Muinasjutud ja lastelood vahelduvad ideoloogiliste etteastetega. Mida kõlavamalt kuulutab tema hääl helget tulevikku, seda enam kaob ümbritsevasse võltstegelikkusse Imbi ise. Kuid võltsmaailm variseb ja Imbi peab valima, kas rääkida tellimise peale või vaikida igaveseks.
Vaata lisainfot selle filmi kohta