Minu isa (2012)

Magistritööna valminud Maria Viidalepa  dokumentaalfilm on omanäoline ning intiimne portree  maalikunstnik Ants Viidalepast tema viimastel elukuudel.

Režissöör ning ühtlasi Viidalepa tütar on teadlikult hoidunud kunstiajaloolase rollist, lähtudes filmi tehes oma isiklikust suhtest isaga.  Filmi põhiteljeks on Kärdla haiglas filmitud materjal, mille sisuks on vana kunstniku vaikne hääbumine ning siitilmast lahkumine. Üheplaanilisi ning staatilsi haiglakaadreid ilmestavad arhiivikaadrid Viidaleppade kodusest jõuluõhtust, maalitunnist ateljees ning Andres Söödi ja Ants Viidalepa 1978. aasta dokumentaalfilmist, kus näeb Viidaleppa veel elujõulise ja tegusana.

Režissöör toob arhiivkaadrite, fotode ja raadiosalvestustega vaheldust ning kontrasti ühetaolistele haiglastseenidele ning jutustab paralleelselt peateemaga helisalvestistele jäädvustatud  Viidalepa sõnade läbi ka tema kunstnikuks kujunemise ning maali „Paide laat“ sünnilugu. Koduvideod, sh kaadrid kodusest maalikursusest viitavad mehele kui eluaegsele maaliõppejõule, kirjeldades ühtlasi ka autori suhet oma isaga.

Märksõnad: intiimsus | kunsti suurkujud | kunstniku olemus | suremine  | Vaata kõiki »