La culture physique en Estonie

Eesti mängud, 1934 ja 1939 Tallinnas Eesti Spordi Keskliidu korraldatud üle-eestilised spordipidustused.
Mängude mõte tekkis pärast seda, kui otsustati, et Eestist ei saadeta 1932. a Los Angelese OM-ile mitte ühtegi võistlejat (osales kaks USA-s elanud eestlast). Spordiliikumise hoogustamiseks kavandatud nn oma spordiolümpia programmist jäeti võimlemisjuhtide nõudmisel välja kolm raskejõustikuala, tennis ja trekisõit ning suurendati massiesinemise (võimlemise, rahvatantsu) osa.
I Eesti mängud peeti 15.–17. VI 1934. Osalejaid oli u 4000 (sh võimlejad, rahvatantsijad ja kergejõustiklased), pealtvaatajaid kogunes viimasel päeval ligi 10 000. Mängude lõppkokkuvõttes (arvestati 50 km jalgrattasõidu ning kergejõustiku- ja ujumisvõistlustel kogutud punkte) saavutas 1241,5 punktiga esikoha Tallinn, ligi 300 punktiga jäi maha Tartu ning rohkem kui 650 punktiga jäid maha Saaremaa ja Läänemaa. Mängude üldjuhina pälvis tunnustuse Leopold Tõnson (1878–1935). I Eesti mängude raames korraldati ka esinduslik kehakultuurinäitus, millega loodeti panna alus Eesti Spordimuuseumile ning Eesti kehakultuuri ajaloo koostamisele.

Tantsupidude ajaloost

Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldta...