Saamuel Pliuhkami uued seiklused leiavad aset juba tulevikus. Elatakse aastas 2007. Kogu Euroopa on ühinenud. Vaid üks väike küla on jäänud põikpäiselt omaette. Seal elab oma väikesel maalapil Saamuel Pliuhkam koos oma naise, sea ja kanaga. Saamueli elu on viinauimas kidumine. Külakõrtsis püüab Euromees propageerida ühinemist, kuid Saamueli huvitab vaid naps, mille eest on ta valmis maha parseldama ka oma kalli elaja sea. Siis aga sünnib midagi ootamatut. Saamueli koduhoovil purskub maapõuest välja nafta ja mees saab paugupealt rikkaks. Rikkus toob kohale euromaffia. Sellest saavad alguse Saamueli seiklused oma rikkuse ja iseolemise nimel.
1990-ndad kulutas Riho Unt, tehes Saamueli triloogiat: “Kapsapea” (1993), “Kapsapea 2 ehk Tagasi Euroopasse” (1997) ja “Saamueli Internet” (2000). „Kapsapea“ põhineb populaarsel eesti näidendil, mille sajandi algul kirjutas Oskar Luts. Kaasaja vaataja jaoks uuendatuna (ja mõjutatuna filmidest “Indiana Jones kadunud laeva otsingul” ja “See meeletu, meeletu maailm”), keskendub „Kapsapea“ Saamuelile, põikpäisele talumehele, kes varastab ära oma naabri hiiglasliku kapsa lootuses laadal auhinna (viis rubla) võita. Kuuldused Saamueli kapsast levivad ja varsti tahab iga riik sellest oma osa.
Kuigi “Kapsapea” räägib selgelt Eesti iseseisvusest (näit. igaüks tahab tükki Eestist), on film huvitav just oma kommertsambitsioonide poolest. Unt nõustub, et kunstifaktorid olid sekundaarsed: “Me püüdsime teha teadlikult midagi, mis oleks natuke rohkem kommertsedule suunatud.” Kahjuks ei olnud Unt kunagi näinud inglise Aardman Animation’i filme. Sellega võrreldes on “Kapsapea” vaatamata tugevale stsenaariumile ja animatsioonile äärmiselt primitiivne ning kahvatub Aardman’i tööde professionaalse väljanägemise kõrval.
Kuid olulisem on see, et “Kapsapea” märkis uut reaalsust eesti animatsioonis — turupositsioonile asumist. “Tänapäeval peab publikule rohkem mõtlema ja rohkem töötama ning olema oma tegemistes täpsem,” ütleb Unt. “Nõukogude ajal võisid sa valada kogu oma stressi ja probleemid metafoorsetesse töödesse. Tänapäeval ...
1995
Lõhmus, J. (1995). "Kapsapeaga" Prantsusmaal [vestlus Clermont Ferrand'i festivalil oma nukufilmiga osaleva Riho Undiga]. Kultuurileht, 17. veebr, lk 18.
Tuumalu, T. (1995). Režissöör Riho Unt: eesti nukufilm näib väsinuna [intervjuu R. Undiga nukufilmist "Kapsapea", filmi edust ja järje tegemisest]. Postimees, 4. okt, lk 2.
1996
Laulik, J. (1996). Sepaonu operett [operaator Urmas Sepp nukufilmi "Kapsapea 2 ehk Tagasi Euroopasse" tegemisest]. Eesti Ekspress, 1. märts, lk B6.
Laulik, J. (1996). Aga meie läheme Euroopasse! Tagasi! [„Kapsapea 2 ehk Tagasi Euroopasse“]. Kroonika, nr 21, lk 24-25.
Väljaots, E. (1996). Kuidas kõik aegluubis käib ehk Valik episoode nukufilmi tegemisest [Riho Undi töösolevast nukufilmist "Kapsapea 2 ehk Tagasi Euroopasse"]. Favoriit, sept, lk 48-52.
1997
Laulik, J. (1997). Riho Unt on tagasi Euroopas. Kroonika, nr 17, lk 44-45.
Pilviste, M. (1997). "Kapsapea II: Tagasi Euroopasse" on kohe valmis. Televisioonileht: Nädal, 14. apr, lk 76.
Mapponen, S. (1997). Inimese elu [essee eesti animafilmidest "Tööd ja tegemised", "Kapsapea", "Kapsapea 2"]. Sirp, 18. apr, lk 11.
Martson, I. (1997). Euroskeptik Unt kasvatas Kapsapea [nukufilm "Kapsapea 2 ehk Tagasi Euroopasse"]. Pühapäevaleht, 27. apr, lk A9.
Unt, M. (1997). Kapsas? Pea? ["Kapsapea 2 ehk Tagasi Euroopasse"]. Sirp, ...