Nagu noor jumal

Tõsielufilm Aimur Sääritsast, kes on lasteaiakasvataja, sumotreener, medalisepp ja nelja lapse isa.

Isadepäevast emadepäevani jälgivad filmitegijad Jõgeva lähedal Võduveres elava Aimur Sääritsa ja tema pere tegemisi. Aimur töötab Jõgeva Karikakra lasteaias kasvatajana, peab sumotreeneri ametit ja valmistab spordimedaleid. Tavaline hommik Sääritsate peres, hommikusöögilaua taga tehakse plaanid, kuidas pere kolm vanemat last kooli ja lasteaeda saavad. Pereema Ave jääb väikese Oskariga koju. Lasteaias viib Aimur läbi võimlemistunde. Suuremad lapsed teevad püramiidi, väiksema jooksevad ja ronivad niisama. Ikka lusti ja mänguga. Lasteaia naiskasvatajad arutlevad, miks oleks vaja rohkem mehi lasteaeda: lapsed vajavad isakuju ja karmimat kätt. Aimuri arvates on meestepõua põhjus selles, et selle palgaga ei toida mees oma peret ära. Temagi teenib perele leiva lauale medalisepana. Lasteaiakasvataja töö on talle nagu hobi, mida teeb innustunult ja rõõmuga. Ettevõtlik ja positiivne on ...

Filmist kriitiku pilguga

Krista Maajärv: „Vastuoluline lugu nii loo enda seisukohalt kui ka vaatajas tekkivate tunnete poolest. Kahtlemata on idee teha film meeslasteaiakasvatajast, kes lisaks on ka sumotreener ja mitmelapseline isa, intrigeeriv ning pakub autorile peamurdmist ja parajat loomingulist pähklit. Autori nägemust ja arvamust esitava tuntud pealelugemishääle kasutamine võib tihti tulla filmile kasuks ning aidata vaatajal loosse sisse elada, kuid filmi „Nagu noor jumal“ puhul teeb Tõnu Mikiver sellele karuteene, sest vaataja on harjunud seda tämbrit kuulma lugudes kotkastest ja „Kirde“ saiast ning kui see hääl räägib hammaste pesemisest sama õõvastavalt, kui sobiks filmile libahundist või kodukäijatest, ei saa tulemuseks olla armas ja siiras vaade ühe tubli eesti perekonna igapäevaellu.

Jutustaja teksti kaudu kogu teosest läbi kumav autori selgepiiriline ja vankumatu seisukoht võtab vaatajalt võimaluse teha näidatavast omad järeldused ning kaunis mõte portreteerida peategelast tõeliste pereväärtuste hoidjana kukub välja võõristavalt, kuna nagu pealkirjastki õhkub, näidatakse Aimur Sääritsat kui täiuslikku kangelast, kelle teod on alati õilsad ja eksimatud. Kahtlemata on peategelane tubli mees, kuid ka tema on siiski arvatavasti ainult inimene ning seetõttu on kahju, et autor on mehest maalinud pildi, millega vaataja ei suuda suhestuda, kuna „lihtsa inimese meie keskelt“ asemel tundub „noor jumal“ kauge, kättesaamatu ja ebareaalne.<...

2005

Gnadenteich, U. (2005). Kui sa enam ei joo, on sul äkki palju aega [intervjuu Olev Remsuga tema töödest-tegemistest, ka dokumentaalfilmist "Nagu noor jumal"]. Linnaleht: Tallinn, 2. sept, lk A2-A3, ill.          

"Eesti lood" esilinastuvad täna Sõpruses (2005). [Kinos Sõprus esilinastuvad täna ETV ja EFSA ühisproduktsioonina valminud "Eesti lugude" neli uut tõsielufilmi: Kerttu Soansi "Kahe näoga saar", Olev Remsu "Nagu noor jumal", Katharina Greppi "Polaarrütmid" ja Kert Grünbergi "Ma olen ju naine"]. Eesti Päevaleht, 19. sept, lk 19.

Feldmanis, A. ja Rummo, M. (2005). Eesti lood, omad ja tänuväärsed [Kinos „Sõprus“ esilinastusid ETV ja EFSA ühisproduktina valminud „Eesti lugude“ neli uut tõsielufilmi: Kerttu Soansi „Kahe näoga saar“, Olev Remsu „Nagu noor jumal“, Katharina Greppi „Polaarrütmid“ ja Kert Grünbergi „Ma olen ju naine“]. Eesti Päevaleht, 21. sept, lk 22, ill.

Rooste, J. (2005). Millised on eesti mehed ja naised? [Kinos „Sõprus“ esilinastusid ETV ja EFSA ühisproduktina valminud „Eesti lugude“ neli uut tõsielufilmi: Kerttu Soansi „Kahe näoga saar“, Olev Remsu „Nagu noor jumal“, Katharina Greppi „Polaarrütmid“ ja Kert Grünbergi „Ma olen ju naine“]. Sirp, 23. sept, lk 16.

Maajärv, K. (2005). Eestluse kütkes [2005. aastal ETV ekraanile jõudnud dokumentaalfilmid sarjast „Eesti lood“: „Kahe näoga saar“ (Kerttu Soans), „Nagu noor jumal“ (Olev Remsu), „Polaarrütmid“ (Kartharina Grepp), „Ma...