Putukatel algavad järjekordsed suvemängud, lausa omamoodi olümpia, kus osalevad kõikvõimalikud põrnikad, liblikad ja päevakoerad, kiilid ja sipelgad, rohutirtsud ja ämblikud. Võistluskavas on 100 cm jooks, ronimine ja maadlus. Putukate sportlikke jõukatsumisi vahendab Ervin Abeli häälega spordikommentaator Siki-Triki, kes muhedal moel parodeerib omaaegset telestaari Gunnar Hololeid.
Kavatsetav film kujuneb järjekordseks katseks ühendada ekraanil elav loodus nukkudega. Seekord on huviobjektiks hõimkond, millest tavaliselt ükskõikselt möödutakse, kuigi looduses on neil asendamatu koht ja paljud selle hõimkonna liigid teenivad inimest kas otseselt või kaudselt. Need on lülijalgsed, putukad.
Film on määratud lastele, eelkõige nooremale koolieale. Tema eesmärgiks - äratada väikeses vaatajas huvi putukate vastu. Arusaadavalt ei võimalda kaheosaline film kõige põgusamatki ülevaadet sellest ääretult rikkast zooloogilisest maailmast. Seda autorid ka ei taotle. Autorite kavatsused piirduvad sellega, et üllatavate suurenduste kaudu muuta nähtavaks murdosa putukate maailmast ja anda ettekujutus üksikute liikide hämmastavatest võimetest.
Väikese vaataja pilku hakkab eelkõige köitma liikumine. Vaadeldavad liigid on antud neid iseloomustavas liikumises (jooksmas, hüppamas, lendamas), nii nagu me neid looduses kõige sagedamini kohtame.
Filmis "mängivad" kõrvuti elus putukad ja putukad-nukud. Nukk-reporteri ülesanne on ekraanil toimuva humoristlik kommenteerimine ja vajaliku informatsiooni andmine.
Kuna elavate putukate "näitlejatöö" ei allu režissööri tahtele, tuleb loota nende andekale isetegevusele. Arusaadavalt pole antud juhul võimalik enne filmimist stsenaariumi detailselt välja kirjutada. Otstarbekohane on esitatud kavandi alusel filmida materjal ja seejärel, olenevalt tulemustest ekraanil, kirjutada valm...
1970
Uusi teoseid „Tallinnfilmilt“ [valmimas "Putukate olümpiamängud"](1970). Sirp ja Vasar, 30. okt, lk 1.
1971
OLI ja ON [Pikasilla koolis esilinastus nukufilm "Putukate suvemängud", kohal viibisid Heino Pars ja Heiki Krimm] (1971). Sirp ja Vasar, 26. nov, lk 15.
1972
Heino Parsi loovus... [Tallinnfilmis valminud filmidest] (1972). Sirp ja Vasar, 28. jaan, lk 1, fotod.
1973
Mis on valmis, teoksil, kavas? [režissöör Heino Pars](1973). Sirp ja Vasar, 5. jaan, lk 6.
1985
Aadla, H. (1985). Mees nukufilmimaailmast [Heino Pars]. Sirp ja Vasar, 11. okt.
Orav, Õ. (1985). Ja ikka veel mängib nukkudega [Heino Pars]. Õhtuleht, 12. okt.
Kalkun, K. (1985). Kõps [Heino Parsist]. Noorte Hääl, 25. okt.
2005
Tuumalu, T. (2005). Ütleme Heino Pars, aga mõtleme Kõps [intervjuu Heino Parsiga 80. sünnipäeva puhul, režissöör jutustab oma nukufilmide sünnist]. Postimees, 13. okt, lk 18-19, ill.
Tenusaar, A. ja Koppel, A. (2005). Hommage nukufilmimeistrile [Heino Parsist ja tema nukufilmidest]. Teater. Muusika. Kino, nr 10, lk 86-93, ill.
2010
Kiik, S. (2010). Saatuse soosik: Nukufilmimeister Heino Pars 85 [Heino Parsi filmide kunagine toimetaja meenutab animaatori filme]. Teater. Muusika. Kino, nr 11, lk 118-124, ill.
2014
Filmid, mis...
Silvia Kiik, Heino Parsi filmide kunagine toimetaja: „Filmi "Operaator Kõps seeneriigis” (1964) tegemine algas instantsidest ja esimene neist oli stuudio juhtkond. Kui ma olin andnud Parsi „Seeneriigi” käsikirja tutvumiseks tollasele peatoimetajale Lembit Remmelgale, pani ta selle järgmisel hommikul minu lauanurgale sõnadega: „Režissöörid teevad stuudios, mis režissöörid tahavad!” Vastuväidetest, mis Parsi kavatsuse kahtluse alla panid, puudu ei tulnud. Sõnakaid oponente oli tollases venekeelses ja -meelses Tallinnfilmis enamasti ikka rohkem kui hiljem töötegijaid. Direktsiooni „eestkõnelejad” andsid Parsile head nõu: miks asja nii keeruliseks ajada? Selle asemel võiks ju teha dokumentaalfilmi, diktoritekst peale ja kogu lugu! Õnneks oli Pars jõudnud eelnevalt konsulteerida Lennart Meriga, kes töötas siis veel toimetuskolleegiumis ning toetas režissööri kavatsust tuua ekraanile ebatavalisest rakursist avaneva metsaaluse looduse ilu, sisendamaks väikesele vaatajale selle kaudu ka kodumaatunnet ja -armastust, millest tollal kõneldagi ei tohtinud. Ma ei mäleta, et Remmelgas oleks kunagi vaidlustanud Meri hinnanguid, kellel tavaliselt oli kombeks stuudio asjameeste käskudele-keeldudele stoilise rahuga ülevalt alla vaadata. Nii laabus toimetuse piires kõik ilma eriliste võitluste ja väitlusteta selgi korral. Parsi esimene eksperimentaalfilm läks tootmisse. Valmisfilmi võttis kunstinõukogu aplausiga vastu.
Operaator Kõpsi reisidele oli tee avatud. Debüüdile jär...