Betti Alver tõrjus aastate vältel kõik lähenemiskatsed kui küsimus puudutas tema isiku jäädvustamist - luuletajast jäävad tema luuletused. Austades poetessi tõekspidamisi, keskendusid filmi autorid Paul-Eerik Rummo ja Vallo Kepp tema poeesiamaailmale. Loo läbivaks teljeks on luuletaja elukäiguga seotud olulised paigad. Kasutatud on unikaalseid filmikaadreid Betti Alverist tema juubeli tähistamiselt Vanemuise kontserdisaalis 1981. aastal. Betti Alveri luulet loevad autor ise ja Viiu Härm.
Luuletaja Betti Alveri poeesiamaailm.
See film on Betti Alveri luulest, vabast hingest, poeesiamaailmast, mis kõrgub tähistaevani. Loo läbivaks teljeks on luuletaja elukäiguga seotud olulised paigad – lapsepõlvekodu Jõgeval raudteetöölise majas, kooliaegsed ja 20.- 30. aastate elukohad Tartus, perekond Talvikute maja Pärnus, hilisem vanematekodu Pühastes, Patarei vangla Tallinnas, sõjajärgsed elukohad Tartus Pargi ja Koidula tänavatel. Kõlavad Betti Alveri luuletused „Jõgeva ja Pedja vahel“, „Selle ilma igav kainus..“, „Raugad“, „Tuulde räägitud“, „Vaim, kandes kord triumifipärga“,
Filmis näidatud fotomaterjal pärineb Kirjandusmuuseumi arhiivist. (allikas: filmidokumentatsioon)
Filmi saamisloost:
Algselt läks tootmise film „Eesti poetessid“ I-II . Valminult jõuti arusaamale, et filmid on väga erinevad oma laadilt ja vormilt. Toimetuskolleegium võttis filmi küll ühe tervikuna vastu, pealkirjaga „Eesti poetessid“ I- II, aga tegelikult tekkisid eraldi iseseisvad filmid „Kodutee“ ja „Üks pilk Betti Alverile“ (info filmitoimikust dokumentaalfilmi „Eesti poetessid“ filmitoimik Fond 1, nim 7, sü1002)
1987
Kaalep, A. Aukartus luule ees. Edasi 13. jaan
1989
Eesti Telefilmi esilinastused. "Üks pilk Betti Alverile". Televisioon 26. dets 1988 - 2. jaan 1989
Lõhmus, A. (1989). Uhkus ja uhkus. Liiv ja Alver kinolinal. Teater. Muusika. Kino 7, lk. 83-88; Tartu: Ilmamaa, 2002. lk 289-295.
Balbat, M. Draakoni aasta filmid. ?? 3. märts 1989
1990
Nõu, E. (1990). Viis mustvalget dokumentaalfilmi eesti kirjanikest [Peep Puksi "A. H. Tammsaare (Vargamäe)" ("Tallinnfilm", 1971), "A. H. Tammsaare II" ("Tallinnfilm", 1972), "A. H. Tammsaare III" ("Tallinnfilm", 1974), "Juhan Liivi lugu" ("Tallinnfilm", 1975), "Rändaja" ("Tallinnfilm", 1986), Peeter Toominga "Intiimne Adams" ("Tallinnfilm", 1986) ja Vallo Kepi "Üks pilk Betti Alverile" ("Eesti Telefilm", 1988)]. Teater. Muusika. Kino nr 2, lk 63-69 : ill
1995
Arbujad sõnas ja pildis. Eesti Päevaleht 13. aprill
Rutt. Arbujaist. Teataja 23. mai
2006
Mägi, R. (2006). Betti saadetud valgus [Viiu Härmi meenutused Betti Alverist]. Vooremaa, 5. apr.
2021
Pilv, A. (2021). Ekskursioon Betti Alveri juurde [Enn Lillemetsa filmist „Betti Alver. Ilmauks on irv...