Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust?
AI-AI-AI, AI-AI-AI, mis siis reisijatest sai?
Jaapani armastuslood Peipsi ääres.
Üks pilt koosneb vähem kui seitsmest sõnast!
Üks helin meil helises rinna sees.
Tehisintellekt teeb vanad fotod ilusaks.
Üha rohkem peame internetis tõestama, et me (inimesed) ei ole robotid. Kuid mida teha siis, kui meil on alust kahtlustada, et inimene teisel pool ekraani võib tegelikult olla hoopis AI?
Korduma kippuvad küsimused.
Ars longa vita brevis.
Õnnetus ei hüüa tulles … või hüüab?