surmaga silmitsi
Vahel peab uuesti sündima, mõistmaks, et surm ei ole elu lõpp. Film ema armastusest oma laste vastu - miski ei saa neid eraldada, isegi mitte surm
Kirjanik ja režissöör Mart Kivastiku autorifilm põhineb režissööri 2019. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.
Hispaania lõunarannikul pesitsev jõugujuhi poolt hüljatud soome pere maksab mineviku eest kätte, pannes pihta osa suurröövi saagist.
Surm ja usk, elu ja eksiil. Üksinduse ja surmaga tegelemine on väikekoguduse vaimuliku igapäev. Küpses eas võõrasse kultuuri istutatud hingehoidja on ka ise sageli väga üksi.
Portreefilm pensionil tippadvokaat Monika Mägist valgustab teiste juristide kaasabil peategelast ning kohtusaali mänguväljakuid.
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Kui kaugele oled valmis minema, et oma elu eest võidelda?
Réne Vilbre situatsioonikomöödia keskeakriisiga leppinud meeste seiklustest pööraseks road-tripiks kujuneval poissmeesteõhtul.
Elmo Nüganeni ajalooline sõjadraama eestlaste valikutest Teises maailmasõjas.
Leeni Linna lühimängufilm Afganistani sõjas ühest silmast nägemise kaotanud piloodi eluheitlustest.
Eluloofilm näitlejast ja lavastajast Eino Baskinist.
Meediaüliõpilase Liene Lavina kursusetöö. Portreelugu mehest, kes on elanud vanadekodus juba 17dast eluaastast.
Kristjan Paul Esperk-Virve portreedokumentaal oma vanaisast, 20. sajandi legendaarsest eesti näitlejast Ants Eskolast ja tema loomingust.
Film kõigi elusolendite võrdsest õigusest elule.
Sügavalt filosoofiline joonisfilm kõneleb metafoorses ja kujundirikkas keeles inimese unistuse ja eneseteostuse raskest ja vastuolulisest vahekorrast.
Olav Neulandi lavastatud eepiline draama Herman Sergo samanimelise romaani ainetel räägib 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elust ja võitlusest mõisnikega Rootsi ajal antud eesõiguste kaitseks. Süžee tugineb ajaloolistele isikutele ja sündmustele.
Riho Undi ja Hardi Volmeri nukufilm Tammsaare miniatuuri "Kärbes, prussakas ja ämblik" ainetel.
Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.
Arvo Kruusemendi film August Gailiti samanimelise romaani ainetel viib vaataja saarele, mis elab muistsete kogukondlike tõekspidamiste ja tavade järgi. Filmi visuaalis tõuseb esile Ruhnu kalurite ja hülgeküttide eluolu, kommete ja etnograafia kujutamine ning looduse ja külamaastike maalilisus.
Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.