fotod filmis
See hellalt terav ja valus-naljakas võtmes film jälgib käputäit Eestis elavaid vähemusgrupi esindajaid, kes on leidnud oma tee, erinevalt paljudest oma kaasmaalastest, enamusgrupi südameisse.
Mänguline dokumentaalfilm Hendrik Sal-Sallerist – mehest, kelle laulusõnu teab iga eestlane, kuid kelle tegelikku elu ja teekonda teavad vähesed.
Liina on kaasaegne kunstnik, kes uurib marginaliseeritud naisi ja avastab, et hoolimata seisuslikest erinevustest jagab ta oma uuritavatega üllatavalt palju.
Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele.
Kolm Siberi eesti naist otsivad oma paradiisi siin ja sealpool piire.
Vaatlev dokumentaalfilm polüamooriast. Film vaatleb, kuidas omavahelised suhetepuntrad mõjutavad tegelaste psüühilist seisu ja elus hakkamasaamist.
Loodusfilm on meie aja peegeldus, mis meid eestlasi kui metsarahvast halastamatult portreteerib.
Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest.
Jaan Tootseni lapsepõlvekogemustest inspireeritud lühifilm Võrumaa inimestest. Valminud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 Ellujäämise Kunstide Dokprogrammi raames.
Ühe skeene lugu läbi viie aastakümne Eestis alates 80datest ja saviratastega Võrus tehtud laudadest kuni tänapäeva noorteni, kelle jaoks terve maailm on valla.
Lugu Eesti tipp-rallisõitjatest 1980ndatel aastatel sportlastena Nõukogude Liidu absurdses süsteemis. Liidu koondise liikme staatus oli tipp ja sinna pääsemine iga võidusõitja unistus – oli see ju uks raudse eesriide taha.
Kodu. Sinu kodu. Sinu ruum. Sinu mälestused. Sinu asjad. Üks silmapilk ja see kõik on kadunud.
Neeme Järvi dirigendiks olemisest läbi tema viimase kolme aasta tegemiste ja kontsertide. Mõtteid dirigeerimisest täiendavad tema muusikutest lapsed koos teiste rahvusvaheliselt tunnustatud kaasteelistega.
Raimo Jõeranna film räägib andest. Kunstniku ahvatlusest oma annet pillata ja jagada, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib sind otse hukatusse. See on põiming dokumentaalsest jutustusest ja grotesksest animatsioonist. Film mehest, kes joonistas end surnuks.
Hardi Volmeri autoportreefilm tähistab värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Ühtlasi on film sissevaateks 1970-1980ndate Eesti alternatiivkultuuri aegruumi, punki nii filmis kui muusikas.
„Ühenduses AVRO rahwuswahelise maleturniiriga kirjutawad nüüd kõik maailma ajalehed turniiri wõitjast eestlasest Paul Keresest kui lootusrikkamast maletähest, ennustades teda tulewaseks maailmameistriks ja kuulsusrikkaks malekuningaks.“ Nii kirjutab ajaleht Uus Maa 1938. aastal.
Film koosneb katkistest ja ebatäielikest 3D-skannidest Kõverdama elustikust. Need jutustavad loo paigase sellisena, nagu see kunagi oli, ja mis sellest saab.
Kaalul on rohkem kui medal.
Film Evald Hermakülast. Kadunud isast.
1944. aastal tunneb tüdruk imalat laibalõhna oma kooliteel. 2022 ajalugu kordub.
72-aastasena juhatab Lydia Rahula endiselt Tallinna Poistekoori ning töötab koolis muusikaõpetajana. Lydia ei kujuta ettegi, et võiks kodus pensionipõlve pidada. Tal on energiat rohkem, kui ta kulutada jõuab, ja puhkama jääb ta enda sõnul siis, kui kirstukaas pea kohal kinni lüüakse.
Urmas E. Liivi portreefilm Eesti popmuusika ajaloo ühest parimast lauljast Marju Länikust.
Muusikaline lühifilm ansambel Robirohi unistusest esineda bluegrass-muusika legendidega kuulsatel lavadel USAs.
Süüria tüdruk koduneb Annelinna paneelmajade vahel.
Kui suurim piin on armastus, kas päästab sellest kunst või mäng? Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm kirjanik Vaino Vahingust.
Film noorest ja särtsakast Eesti paraujumise tähest Matz Topkinist, kes oskab unistada suurelt ja võtta naerulsui vastu nii edu kui ka ebaõnnestumised.
Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb.
Marianne Kõrveri dokumentaalfilm Olev Subbist taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.
Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.
Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeeti võrrelda tänapäeva reaalsusega.
Film Betti Alveri elust ja loomingust.
David Vseviovil on sünnipäev - päev, millest saab retk mööda aja lugusid.
Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.
Pöördeline suvi noore Salome elus, kes on karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnise ususekti liige. Salome leiab end vastasseisust halastamatu Mariaga - naisega, kes on päästnud ta elu
Film portreteerib avalikkusele üht tabamatut ja kinnisema iseloomuga tippsportlast, maailma kiireimat rallisõitjat Ott Tänakut.
Portreefim vanast filmitegijast, kes vaatab tagasi kadunud ajale, filmidele, mis teda saatnud, ja kaaslastele, kelleta poleks seda kõike olnud. See on üks tahk Eesti esimese sõjajärgse põlvkonna loost ja omapärase eesti dokumentaalfilmi sünnilugu. Film elust, mälust ja kultuuri katkematusest.
Kui ühe vaatuse lõpp on teise algus.
Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.
Ehk polegi maine see tee, mida pean käima, aga kuidas ma tean, kui mind allutab gravitatsioon.
See on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab.
Film taasavab Walerian Borowczyk'i kummalise kaasuse, et mõista kuidas üks kuuekümnendate aastate mõjukamaid poola aniaamatoreid lõpetas oma karjääri säärase filmiga nagu Emmanuelle 5.
Külma sõja topeltagendi tütre lugu.
Portreefilm Eesti tuntud teatrimehest ja -pedagoogist Kalju Komissarovist
Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks.
Jaan Tootseni lugu vembumehest ja preestrist, kes teeb ettevalmistusi sellest maailmast lahkumiseks.
See on lugu armastusest ja kaduvusest. Mu lihast ja verest.
Legendaarse punkansambli Psychoterror laulja ja poeedi Freddy Grenzmanni elu võimalikkusest Eestis.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Emotsionaalne dokfilm elust Eesti väikelinnas 100 aasta vältel.
Portreefilm Eesti pungiringkonnas legendaarsest Peeter Männiksoost, kes juba aastaid pesitseb Berliinis.