jalgratas
Südamlik ja kaasahaarav lugu Eesti olümpiasangar Erika Salumäe teekonnast lastekodutüdrukust maailmarekordite ja olümpiakullani.
Robot Leol on tähtis päev - külla tuleb Lilleliisu.
Filmitudengi Rauno Laikjõe lühimängufilm näitab noorte vahelise toore armastuse ilu- ja valupunkte läbi huumori.
Vanemad viivad nutisõltlastest lapsed maale vanaema juurde päriseluga tutvuma. Lapsed ei viitsi tööd teha ja meisterdavad krati. Elu alevis võtab uued tuurid.
Ambitsioonika väikelinna neiu ja pankrotistunud sari-iduettevõtja teekond väikesest Eestist Silicon Valleysse – ja tagasi.
Jutu keskmes on mõte tunda end teiste inimeste seas üksinda. Seda kogetakse sageli tänapäeva ühiskonnas, kui neid, kes on erinevad ja ei puutu teistesse, peetakse imelikeks või sotsiaalselt kohmakas. Oak Lake Pins lugu proovib selle mõttega - Mis siis, kui kõik sinu ümber olid täielikud idioodid ja sa olid nendega saarel kinni?
Rein Taagepera - inimene kahe maailma vahel.
Film on sügav ja sume nagu suveöö, see on füüsiline kulg ja vaimne rännak, mille sihtmärgiks ei ole vaid geograafiline punkt maakaardil.
Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks.
Esimest korda läksin Eestist ära ilma tagasituleku mõtteta. Esimest korda muutsin oma elu nii ootamatul põhjusel kui armastus.
See on kahe sõbra teekond läbi tõusude ja mõõnade. Kahe sõbra, kellest üks on saanud leiutajaks ja teine mungaks. Kas nad leiavad magnetid, mis panevad tööle igiliikuri, aitavad leida elukaaslase ja koha elus?
Eesti aktivistid, ärinaised ja vabatahtlikud otsustasid toetada üht küla Põhja-Ghanas, pannes kokku kohalike inimeste käsitööoskused, eestlaste ettevõtlikkuse ning Lääne turu – nii selgus, et Ghana külanaiste punutud korvid lähevad kaubaks Eestis, Aafrika savannides kasvava shea-puu pähklist toodetud või leiab aga ostjaid USAs.
"Tosin küsimust Eesti kohta" räägib läbi 12 lavastusliku lühifilmi Eestist ja eestlastele omastest eripäradest. Lühifilm „Millesse eestlased usuvad?“ põhineb küsimusel „Kas kõik eestlased on omavahel tuttavad?“ ja jutustab sellest inspireerituna loo ühest sügavalt skeptilisest Isast, kes läbi juhusena paistvate sündmuste hakkab oma tõekspidamistes kahtlema.
Vahur Laiapea jälgib tantsulavastuse “Plexus” sündi, milles osalevad lavastaja, kaks professionaalset tantsijat ja noor pime naine.
Tallinna piiril, Lennujaama külje all Suur-Sõjamäel kolmkümmend aastat maalapikesi harinud inimesed peavad oma suvemajade, aiamaade, senise elu ja olemisviisiga jäädavalt hüvasti jätma.
Afganistani Parwani provintsi Charikari linna tütarlastekooli õpilased ja nende emad jutustavad oma elu rõõmsad ja kurvad lood.
Filmiüliõpilaste grupitöö lahkab patu teemat.
Filmiüliõpilase Ragne Mandri bakalaureusetöö püsisuhete segasevõitu tähendusest nooruses.
Vahur Laiapea dokumentaalfilm Krimmi Aleksandrovka kooli eesti keele õpetajast Tiina Rekandist ja krimmieestlasest Rita Kuusk-Kadilkinast, kes on pakkunud ajutist kodu Eestist tulnud õpetajatele.
Maiju Ingmani draama üksindusest, armastusest, lapsepõlvemälestustest ja hääbuvast külaelust.
Filmiüliõpialse Age Viksi bakalauseusetöö - humoorikas lugu tujukast noorest naisest.
Filmi autor Epp Kubu kardab ühistranspordi piletikontrolle, ta otsustab oma hirmule silma vaadata ja asub tööle otse hirmupessa piletikontrolörina.
Filmiüliõpilaste Marianne Kõrveri ja Riho Västriku magistritöö räägib 16-aastasest Roopist, kellele pakutakse kummalist väljakutset, mille sarnast ta elus kunagi varem kogenud pole.
Kas formaalsete tulemuste põhjal koostatud koolide edetabel näitab midagi põhjapanevat ühe kooli kohta nagu näiteks väikene Misso Keskkool, mis asub pingerea lõpus?
Põlvamaal Moostes tegutsev kunstnike külalisstuudio annab tasuta peavarju loomeinimestele üle kogu maailma, ainsaks nõudeks on jätta endast maha oma "kunstiline jälg".
Aseri külje all asuv Shanghai küla ja selle elanikud.
Väike eesti poiss Kristo saabub ortopeedilisele ravile Kanadasse.
Aare Tilga lühimängufilm poisist, kes on küll veel laps, kuid keda puudutab seletamatu, vaevuaimatav armastustunne.
Avo Paistiku täispikk joonisfilm kolmest suurest sõbrast ja alati abivalmis naksitrallidest.
Siberis, Omski oblastis asuva eesti küla Tsvetnopolje ja selle kogukonna tutvustamine.
Totalitaarne ühiskond hävitab end ise, ületades varem vôi hiljem rahva taluvuse piirid ja siis tallatakse üle “Papa Carlode” tee vabaduse usteni.
Jõgeva rajooni Jaama külakaupluse argipäev.
Õpilased vahetunnis Kihnu uue koolimaja õuel.
Kaiu kolhoosi nafthoidla edukas töökorraldus.
Nõukogude Liidu kultuuripäevad Rootsis.
Peeter Toominga olukirjelduslik dokumentaalfilm fluorograafiabussi teenindajate tööst Hiiumaal.
Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.
Ülo Tambeki dokumentaalfilm rannakalurite tööst ja eluolust.
Maa-aluste kaevanduskäikude transpordilahendused.
Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu hetked oma väikeste lastega kodulinnas Uppsalas 1967. ja 1968. aastal: sügis Svias, Lucia päev, Heino sünnipäev, jõulud ja talverõõmud.
Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu hetked oma väikeste lastega kodulinnas Uppsalas ja Svias 1966. ja 1967. aastal.
Mõniste külamuuseumi varahoidja Alfred Lepa kogutud etnograafilised esemed.
Muusikapärandi kogumine ja rahvamuusika esitamine.
Rakvere noored liiklusinspektorid kontrollreidil.
Temaatiline ringvaade Suures Isamaasõjas saavutatud võidu kahekümnenda aastapäeva tähistamisest.
Portreepala V. Kingissepa nimelise kolhoosi põllutöölisest ja harrastuskunstnikust Johannes Kangrost.
Kaubanduskooli õpilased koolitunnis ja praktikal.
Üleliidulise velotuuri viimane start Ukraina NSV-s, ekraanil Ants Väravas, Sergei Holmogorov, Ants Adamson jt.
Portreepala Suuremõisa raamatukogu juhatajast Helve Saarnakust.
Kolhoosiesimehe mina-vormis mõtisklus tööst Võru rajooni Oktoobri Võidu kolhoosis.