Ameerika suvi (2016)
Teekonnafilmi sugemetega komöödia elust enesest põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües. Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu suurimat seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii nagu paistab? USA-s üles võetud mängufilm on filmitud nn gerilja-meetodil – väike entusiastlik meeskond, 18-tunnised võttepäevad, käepärased rekvisiidid ja filmimine tavaliste inimestega nende igapäevakeskkonnas California ja Nevada kõrbelinnades.
Bodom (2016)
Aastal 1960 sai Espoo lähedal Bodomi järve lõkkeplatsil teoks iga matkaja õudseim fantaasia – une pealt pussitati telgis surnuks kolm teismelist. Tänaseks on sellest juhtumist saanud Soome vaieldamatult kurikuulsaim lahendamata mõrvamüsteerium, mis on põlvest põlve edasi räägituna omandanud kõhedusttekitava legendi mõõtmed. Aastakümneid hiljem lähevad neli noorukit telkima Bodomi järve äärde samale kurikuulsale lõkkeplatsile. Kahe paarikese eesmärk on lõplikult lahendada poolsada aastat kogu riiki vapustanud kuritöö, üritades sündmustikku minuti täpsusega taaslavastada. Pimeduse saabudes muutub aga mäng hoopis tõsisemaks, kui keegi oleks soovinud… Eesti-Soome ühistööna valminud film on üles võetud enamjaolt Eestis.
Ema (2016)
Kaasaegse retro pastelsetes toonides väikelinna krimilugu pakub äratundmist ja mõrkjat huumorit. See on põnevikuline lugu unistuste püüdmiseks tehtud tormakatest otsustest, mille tagajärjed jäävad end veel tükiks ajaks meelde tuletama. Tulistamise tagajärjel koomasse langenud täiskasvanud poja eest hoolitsev naine seisab silmitsi terve väikelinnatäie inimestega, kes üritavad tema pojaga juhtunud mõistatust lahendada. Aga ühes Eesti väikelinnas, kus kõik teavad kõiki ja kõike, välja arvatud seda, mis toimub otse nina all, võib ka maailma kõige kohmakam kuritegu jääda lahendamata.
Kallis õeke (2016)
Õudusfilmi sugemetega põnevusdraama Laose keskklassi kuuluva naise Ana abielust Eesti ärimehe Jakobiga ja suhtepuntrast, mida pingestab pere teenijatüdruk Nok. Maalt linna tulnud teenijatüdruk ei kohku parema elu ihaluses tagasi valedest ega pererahvaga manipuleerimisest, käivitades üleloomulike sündmuste ahela. Pimedaks jäävat Anat külastavad arusaamatul põhjusel kummitused, kellega kohtumine jätab perenaise sonima pealtnäha salapäraseid numbreid, mis ennustavad Noki üllatuseks loterii võidunumbreid. Ootamatult on seni vaesuses virelenud Nok sattunud kullasoonele. Kui perekond peab Laosest lahkuma, võtab Nok vastu meeleheitliku otsuse.
Klassikokkutulek (2016)
Kooli lõpetamisest on möödas 25 aastat ja kolm klassivenda asutavad end vastumeelselt kokkutulekule. Mart, Toomas ja Andres on tavalised tublid ja toredad mehepojad, kelle elus on kõik pealtnäha korras, aga ometi on eredaimad unistused jäänud kas saavutamata või vajunud kaugele unustuse hõlma. Et ennast argirattast korraks välja tõmmata, otsustavad semud üritusele eelneval nädalavahetusel linna peale minna ja tunda end taas 18-aastastena. Ometi on maailm aastatega kõvasti muutunud. Pole midagi naljakamat keskealistest meestest, kes püüavad meeleheitlikult olla nooremad kui kere kannatab. Pole seega sugugi üllatav, et Tallinna ööelus toimub tol õhtul nii mõndagi piinlikku.
Luuraja ja luuletaja (2016)
Sarmitu alkohoolikust luuraja Gustav Tukk kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.
Perekonnavaled (2016)
Provintsilinna professionaalse sümfooniaorkestri eesotsas seisab autoritaarne ja kindla käega dirigent Paul Levald, kes on juba aastaid ohjanud nii orkestrit kui ka suhteid peres. Dramaatiliste sündmuste tõttu tuleb Pauli väimehel Egon Reil ootamatult üle võtta nii orkestri juhtimine kui ka keerukate suhete korraldamine pereringis. Lisaks orkestrisisestele pingetele pärandab äi Egonile koos dirigendikepi, võimu ja vastutusega ka oma keerulise minevikuga seotud saladused ja kohustused. Vanadest valedest kasvavad välja uued ja ühel hetkel mõistab Egon, et tõe väljatulek tooks kaasa tõelise kaose.
Polaarpoiss (2016)
Keskkooli lõpetav Mattias unistab fotograafiaõpingutest Berliini kunstiakadeemias. Tema plaanid seab ohtu armumine hulljulgesse bipolaarsesse Hannasse, kes tõmbab Mattiase kaasa sündmustekeerisesse, mis viib poisi seadusega pahuksisse. Päästes Hannat tema enese küüsist, paneb Mattias toime kuriteo, mis ähvardab ta aastateks trellide taha viia. Karistusest pääsemiseks on ainult üks viis – lasta end süüdimatuks tunnistada. Selleks aga tuleb Mattiasel teeselda ainsat psüühikahäiret, mida ta tunneb – bipolaarsust.
Päevad, mis ajasid segadusse (2016)
Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia tegevus toimub 1990. aastate teises pooles ühes väikeses vaeses maakohas. 27-aastane Allar, pisut rumalavõitu ja tahtejõuetu noormees liigub ühelt südasuviselt peolt teisele. Tempo on laes ja sündmused segased, värvikatest tegelastest rääkimata. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.
Seneca päev (2016)
On 1989. aasta, nõukogude aja viimane aasta Baltimaades. Leedus asutavad kolm 18-aastast sõpra Seneca vennaskonna. Nende motoks saavad sõnad, mille nad omistavad filosoof Senecale: „Ela iga päeva nii, nagu oleks see viimane.” Kuid just sel ajal, mil kogu baltimaade rahvas üheskoos ja käsikäes Balti ketis osaleb, lõhub sõprade vahele tekkinud ebasiirus vennaskonna. 25 aastat hiljem: kõigis Balti riikides on kriisijärgne võõrandumise ja pettumise aeg. Esmapilgul elab Simonasedukat elu, kuid ta mõistab, et on reetnud oma nooruse ideaalid ja muutunud kalgiks kõrvaltvaatajaks. Elu sunnib Simonast avama oma mineviku Pandora laeka.
Teesklejad (2016)
nna ja Juhan loodavad rikaste sõprade maamajas puhates oma suhteid parandada. Nad pakuvad öömaja tormi kätte jäänud paarile, kes peab neid maja omanikeks. Anna ja Juhan haaravad kinni uutest rollidest ning alustavad mängu, mis viib neid hävingu äärele.
Õnn tuleb magades (2016)
Viimaseid aastaid noor, aga üksildane Viivi avastab ühel kenal hommikul enda kõrvalt voodist tundmatu mehe. Paanikas naine püüab oma peas taastada eelmise päeva sündmusi. Selgub, et seljataga on elu halvemaid päevi: valutav õlg, tööle hilinemine, arsti diagnoos, korralik tüli apteegijuhatajast tšikiga, keda ta silmaotsas ei salli, ja kõige selle tagajärjel õhtu lõpp kõrtsis, kus ta mõistab, et võid olla nii korralik ja tubli, kui tahad, aga õnne peab ka olema … Mees, kelle Viivi linade vahelt leiab, on viiekümnele lähenev Andres, lahke loomuga kutseline äparduja, inimene, kes ei suuda öelda "ei". Ühel õhtul satub ta oma kodukõrtsis tantsima kena võõra naisega …
Igitee (2017)
1930ndate aastate suure depressiooni aegu kutsub Stalin kogu maailma töölisi üles ehitama uut sotsialistlikku ühiskonda. Kutsele vastab üle 10 000 Skandinaavia päritolu ameeriklase, nende hulgas ka pereisa Jussi Ketola. Kapitalismis pettununa on Jussi Ameerikast töölt tagasi kodumaale Soome naasnud ajal, mil riigis tõstab pead paremäärmuslik liikumine. Ühel saatuslikul suveööl tullakse Jussile tema tallu järele, et ta metsas hukata. Haavatuna õnnestub tal jälitajate käest põgeneda ja ületada Nõukogude Liidu piir. Venemaal tabavad meest aga uued katsumused. NKVD suunab ta salakuulajana ameeriklaste asutatud sotsialistlike tööliste paradiisi kujutavasse ideaalkolhoosi Hopea. Olles võõrastele oma ja omadele võõras peab Jussi vastu seisma kurjuse ülemvõimule. Lahutatud oma perest ja kodumaast on ainus võimalus ellu jäämiseks kohaneda sealsete põrgulike oludega.
Juhuslik nimetaja (2017)
Keti lõpp (2017)
Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit Pääsukese nüansirikka ja peenekoelise situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi "Keti lõpp" tegevus hargneb linna serval asuvas viimast päeva avatud burgerirestoranis Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Üksteise järel ilmuvad Ketti viimase päeva värvikad külastajad. Tuleb lihtsat tööd otsiv tippülikoolides üleharitud noormees, tuleb omavahelistes suhetes väljakannatamatu aususeni jõudnud abielupaar, tulevad kaks jänkut, et enne tüdrukuteõhtule suundumist korralik põhi laduda - tulevad ja lähevad. Kõik justkui omas mullis, mis Ketis plahvatab - lootuses leida mõistmist ja lähedust. Peategelane, Ettekandja, on selle kõige tunnistajaks.
Luik (2017)
Islandil ühe mäe otsas elab koletis, kes ilmub inimese ette luigena. Inimesele silma vaadates näeb ta teda täielikult läbi ja ütleb, milline ta on tegelikult ja milline saab olema tema elu. Luigega kohtumine on sisekaemuslik kogemus, samaväärne silmitsi seismisega Islandi looduse, tema võimsate mägede, vesiste rohuväljade ja suure tuulega. See ongi tihti põhjus, miks paljud soovivad Islandile reisida ja seal kas või ratastel läbi koerailma ringi rännata. 9-aastase tüdruku Sól’i jaoks pole see vaba valik, sest pere pagendab ta metsiku ja üksildase looduse keskele ühe varguse pärast. Esialgu igatseb rikka fantaasiamaailmaga tüdruk väga tagasi koju. Tasapisi õpib ta siiski armastama tugevat tuult, voogavaid kõrsi, vettinud sammalt, veidi metsikuid hobuseid ja väikest vasikat, kelle sünni ja surma tunnistajaks ta on. Sarnaselt mõjub ka film, mis on piisavalt aeglane ja imekaunis, et endasse vaadata ja süveneda ning koos peategelasega küpsemaks kasvada. Film põhineb hinnatud Islandi kirjaniku Guðbergur Bergsson samanimelisel jutustusel.
Mehetapja/Süütu/Vari (2017)
Eri aegadel kulgeva kolme loo peaosalisteks on mässumeelsed naised, kes tahavad ise oma saatuse üle otsustada. „Mehetapja“ tegevus toimub 19. sajandi lõpus, mil inimelu vormivad veel patriarhaalsed kombed. Vägisi mehele sunnitud Maara üritab meeleheitlikult oma saatuse eest põgeneda. „Süütu“ tegevus leiab aset 1949. aasta kevadel. Ingerimaalt Eestisse küüditatud Elina elab uues küüditamishirmus ja üritab oma elu päästa vastumeelse abieluga. „Vari“ kulgeb kaasajas, justkui piiramatu vabaduse ajastul, kus hinge täitva tühjuse eest üritab põgeneda Luna Lee. Kolmes filminovellis kehastab nii Maarat, Elinat kui ka Luna Leed näitleja Rea Lest.
Minu näoga onu (2017)
Lahutusjärgses masenduses muusikakriitik Hugo soovib just oma elu hakata taas üles ehitama, kui ukse taha ilmub ootamatult tema isa, džässmuusik Raivo. Kiusliku loomuga vanamees teatab, et on kohe-kohe maist teekonda lõpetamas ja ootab ainsalt pojalt enda eest hoolitsemist. Kui aga meeste ellu ilmub atraktiivne psühhoterapeut Marian, hakkavad isa ja poeg naise tähelepanu pärast omavahel konkureerima. Vanal riukamehel Raivol õnnestub luua ridamisi piinlikke olukordi, millega Hugo romantilised plaanid ära rikkuda.
November (2017)
Andrus Kivirähki romaani "Rehepapp ehk November” ainetel valminud filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamine mure on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Miski pole tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile – puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks. Loo peategelane, noor talutüdruk Liina on lootusetult armunud külapoiss Hansu, kellele on silma jäänud hoopis imekaunis mõisapreili. Liina isa nõuab aga, et neiu läheks naiseks ropu suuvärgiga Endlile.
Ohtlik ema (2017)
50-aastane koduperenaine Manana peab valima pere ja allasurutud kire – kirjutamise – vahel. Naine otsustab viskuda oma unistuse teostamisele, ohverdades end nii vaimselt kui füüsiliselt.
Pihtimus (2017)
Isa Giorgi saabub väikesesse mägikülla vaimulikuks. Inimeste kiriku juurde toomiseks hakkab ta külarahvale filme näitama. Peagi ilmneb, et kohalik muusikaõpetaja Lili sarnaneb filmistaar Marilyn Monroega - lähedasem tutvumine naisterahvaga paneb endisest filmimehest vaimuliku vagaduse tõsiselt proovile.
Rohelised kassid (2017)
Kaks vana pätti Markus (Tõnu Kark) ja Eduard (Sergei Makovetski), kes on enamuse oma elust trellide taga veetnud, saavad lõppude lõpuks vabadusse. Maailm on muutunud aga meeste pikaaegsed unistused ja plaanid sunnivad neid kiiresti kohanema. Kuid kõik nendega toimuv, uus reaalsus, takistused ja absurdselt koomilised situatsioonid millesse nad satuvad, pööravad nende illusioonid pea peale. Neid pole kellelegi vaja, nad "rikuvad pildi ära" ning ei kohane ühiskonna normidega. Nad on üleliigsed.
Sangarid (2017)
Hoogne seikluskomöödia saab alguse 1980ndate Eestis. Kolm Tallinna kutti põgenevad Nõukogude Liidust välismaale, et vabas maailmas Rootsis elada just nii šeffi elu nagu nähtud telesarjades „Miami Vice“, „Knight Rider“ ja „Santa Barbara“. Sõbrad võetakse svenssonitemaal vastu kui tõelised kangelased, kes murdsid läbi raudse eesriide. Kui aga meediakära vaibub, avastavad sangarid, et neist on saanud tavalised tülikad sisserändajad. Äraelamiseks tuleb hakata tegema midagi nii nõmedat nagu… töö! Poisid pole siiski loomult allaandjad ja üritavad uute pööraste plaanidega läänemaailmas läbi lüüa. Nüüd aga lähevad asjad hoopis hulluks.
Boss (2018)
Peategelane César juhib mitme miljoni eurost äri. Enda meelest eksimatu mehe asjad hakkavad ühtäkki rappa kiskuma ning lõpuks jääb Césarile vaid nädal, et end katastroofist päästa. Kuid kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Suurele ülemusele ulatab abikäe kõige ebatõenäolisem liitlane – koristaja Ariana, kelle nutikusest ja veetlusest on palju abi.
Eia jõulud Tondikakul (2018)
Kui kümneaastane linnatüdruk Eia viiakse talvevaheajaks salapärasesse Lõuna-Eesti tallu, hakkab juhtuma põnevaid seiklusi. Tüdruk ei oska esialgu aimatagi, et õige pea asub ta päästma hukule määratud põlismetsa, viima kokku kaht armastavat inimest ning lahti harutama oma pere kiivalt hoitud saladust.
Elu hammasratastel (2018)
Skandaalse pop-duo Respekt solisti Kerdo lapsepõlv ei olnud roosiline. Alkohoolikutest kasuisad ja pidev kodutu tunne on jätnud oma jälje. Tema unistus saada kuulsaks lauljaks on ainus kindel asi, mis teda saadab. Artisti elu on aga täis takistusi ja ahvatlusi. Ainult põgenemine fantaasiatesse aitab tal ellu jääda. Kui vanaema oma säästudest loobumisega teeb suure unistuse täitumise veelgi kättesaadavamaks, haarab teda põrgulik eufooria. Paraku isegi mitte Pariis ei täida tema kõiki soove ja nõudmisi. Reaalne elu kisub Kerdot ikka valele teele. Leida kuulsust, raha ja armastust üheaegselt näib miskipärast võimatu. Ta elab eilses ja unistab homsest, ning oleviku katkematu masinavärk tirib teda halastamatult elu hammasrataste vahele. Kas õigete valikute tegemiseks on juba liiga hilja? Mis on kellegi jaoks õige? Miks sündisin nii? Kerdot on üks - aga siis on tema sees veel Jumal ja Kurat! Kes neist võidab? Isegu hullumaja arstid ei saa aru . "Elu Hammasratastel" otsib vastuseid ja vist ei leiagi. See on täiesti haige film, kus miski ei ole päris nii nagu näib!
Hölma all (2018)
Lumises ja üksildases paigas keset eesti metsa elab Marti oma rutiinset elu. Teda painavad minevikus tehtud halvad otsused, mistõttu ta on inimestest võõrdunud ja temas pole eluvaimu. Mehe sõber, kohalik poepidaja Kalev üritab Martit veenda minevikust lahti laskma ja eluga edasi minema. Pärast tavapärast poeskäiku leiab mees oma ukselävelt noore naise Irene. Samal ajal märkab Kalev oma poe ees kahtlaseid võõraid. Teda ähvardavast plaanist teada saanud peab Marti otsustama, kas sõlmida iseendaga rahu või kannatada tagajärgede all.
Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused (2018)
Mustast huumorist pakatav järjefilm toob kinodesse tagasi kolm kooliaegset sõpra, kes on otsustanud korraldada ägeda poissmeesteõhtu, aga satuvad ootamatult hoopis matustele. Unustamatust klassikokkutulekust on omajagu aega möödas ja lustlike sõprade elus puhuvad uued tuuled. Kuum rokkstaar Toomas on lõpuks otsustanud naise võtta, Mardi abielus on suured jamad ning Andres on naissoole sõja kuulutanud ja hakanud põhimõtteliseks poissmeheks. Kuigi tujukad mehepojad on keskeakriisiga leppinud, kestab kirgede torm elumere lainetel endise hooga. Jultunud komöödia oma tuntud headuses koos armastatud Eesti näitlejatega räägib elust enesest ja enamastki veel.
Lõbus perekond (2018)
Artur (Armen Arušanjan) unistab salamahti filmitegija karjäärist. Salamahti, sest tema vanaisa arvates on just Artur õige mees üle võtma perekonna veiniäri. Kui aga sedasama äri ähvardab eelseisva suurtehingu eel krahh eestlasest veinieksperdi blogis ilmunud hävitava kriitika tõttu, nõustub Artur sõitma Tallinna, et raske olukord lahendada. Ja kohtuda sealsamas ka tema kirjutatud stsenaariumi vastu huvi tundnud produtsendiga. Veel enne, kui Artur jõuab vihatud veiniblogija üles leida, satub tema teele iseteadlik, terava keele ja plahvatusliku temperamendiga ettekandja Ingrid (Saara Kadak) … ja sündmused võtavad sootuks uue suuna. Oma osa tekkinud segadustesse lisavad Arturi sõbrad, flegmaatilisest eestlasest ja temperamentsest armeenlasest koosnev politseiniketandem (Mattias Naan ja Tigran Gevorkjan), veiniblogija paranoiline naabrinaine ja mitu kilo valearusaamu, ennatlikke otsuseid, identiteetide segiajamisi ja üks eriti osav perekoer. Temperamendid möllavad ja Artur saab aru, et pilkav väljend „gorjatšie estonskie parni“ võib ju kehtida kohalike kuttide, kuid kindlasti mitte Ingridi kohta.
Mees, kes üllatas kõiki (2018)
Igor Koršunov (40) on Siberi metsavaht, kes töötab kohalikus metskonnas ja võitleb kartmatult taigas tegutsevate salaküttide vastu. Igor on tubli pereisa ja austatud külakogukonna liige. Tema abikaasa Natalia ootab nende teist last. Ootamatult saab Igor teate, et tal on ravimatu vähk ja elada on jäänud vaid kaks kuud. Traditsioonilisest meditsiinist kui nõiaväelt abi saamata ei jää mehel muud üle, kui teha viimane meeleheitlik samm – ta otsustab järgida vana Siberi müüti Žambast, kes teades, et surm teda otsib, muudab end tundmatuseni ning surma silm libiseb temast mööda.
Mihkel (2018)
Nõukogude Liidu lagunemise järel jääb elu Narvas soiku. Piirlinnas kasvanud Mihkel ja Vera unistavad aga paremast ja õnnelikumast elust ning on selle nimel valmis paljuks. Noormees nõustub vastu võtma oma lapsepõlvesõbra Igori pakutud ahvatlevalt tulusa tööotsa, mille käigus tal tuleb Islandile narkootikume toimetada. Esmapilgul lihtne plaan võtab aga peagi eluohtliku pöörde.
Pilvede all. Neljas õde (2018)
Portugal (2018)
Karina ja Martin on vabaabielus elavad lapsevanemad, kelle omavahelises armastuses pole põhjust kahelda. Aga kui hing ihkab midagi veel, mingit seletamatut kõdi, saavad alguse sündmused, kus miski pole enam endine. See on lugu suurest igatsusest millegi järele, mida ei ole veel tundnud või mida võib-olla isegi ei eksisteeri. Järgides oma sisemist tungi algab otsingute teekond, mis on mänguline, muhe, läbinisti inimlik, täis eksimise ja uuesti alustamise võimalusi ning värvikaid karaktereid, kes kõik on teel ja kel kõigil on üks eesmärk – leida õnn. Film vaatleb tänapäeva inimest, kelle tasakaalupunkt on paigast nihkunud. Kelle isklikku ruumi on kogunenud kõike rohkem kui mahub. Kergelt koomiliste sugemetega seikluslik draama on tunnustatud näitleja ja teatrilavastaja Lauri Lagle esimene täispikk mängufilm, mille peaosalisi kehastavad näitlejad Mirtel Pohla ja Margus Prangel.
Põrgu Jaan (2018)
Filmi tegevus on inspireeritud Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest. Rahvast on aastaid rõhunud sõda, nälg ja katk. Saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan (Meelis Rämmeld), kes leitakse teadvusetult mererannalt. Jaan ei mäleta oma minevikku. Ta on võõras niihästi iseendale kui inimestele enda ümber. Juhuse tahtel asub Jaan elama paruni (Andres Lepik) juurde kohalikku mõisahoonesse, kus mõni aeg tagasi on aset leidnud õõvastav kuritöö. Ajapikku hakkavad ilmnema vihjed salapärase võõra tausta ja varasemate tegude kohta. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Seltsimees laps (2018)
On aasta 1950 Nõukogude Eestis ning stalinlik terroriaparaat töötab täistuuridel – kuueaastase Leelo silme all arreteeritakse tema koolidirektorist ema. „Kui sa oled hea laps, siis tulen ma varsti tagasi,” on ema viimased sõnad, kui ta püssimeeste vahel ära viiakse. Leelo püüabki kõigest väest hästi käituda, aga ema ei tule ikka koju. Nii sugeneb lapse hinge hirm, et just tema on ema äraviimises süüdi. Mõistmatus aina süveneb, sest „heal” ja „halval” pole sellel segasel ajal justkui enam õiget tähendust. Miks on sinimustvalge ühtäkki keelatud? Kes on rahvavaenlane ja miks hirmus enkaveedeelane ümber nende kodu luusib? Kas pioneer olla on au- või häbiasi? Selles kummalises kahepalgelises maailmas püüab Leelo ema tagasituleku nimel olla võimalikult tubli, kuid satub üha uutesse sekeldustesse ning aina segasem näib seegi, mida hea laps olemine tegelikult tähendab.
Tuliliilia (2018)
Maria Avdjuško lavastatud müstiline põnevusdraama küsib, millises reaalsuses tahame elada, et elul oleks mingigi mõte. Filmi peategelaseks on 38-aastane Pia, kes avastab end ühel hetkel olukorrast, et tema mees on ta nö. "noorema mudeli" vastu ümber vahetanud ja ootab nüüd uue elukaaslasega peatselt ka perelisa. Nende lahkumineku peamiseks põhjuseks oli Pia viljatus. Pia üritab kõigiti oma eluga edasi minna, aga kergete killast see ülesanne pärast pöörast kihutamist emotsioonide ameerika mägedel ei ole...
Võta või jäta (2018)
Ühel unisel laupäevahommikul saab 30-aastane ehitaja Erik jalustrabava uudise: endine tüdruksõber Moonika, keda mees pole pool aastat näinudki, on just lapse sünnitanud. Tüdruku. Naine ise pole emaduseks valmis ja kui mees last endale ei taha, läheb tüdrukuke lapsendamisele. Võta või jäta! See on lugu Eriku pikast, keerulisest ja kohati koomilisest isaks kasvamise teekonnast. Lugu, mille käigus tavalisest eesti mehest saab igapäevaelu kangelane, Superman, kes on oma isaduse eest valmis küünte ja hammastega võitlema. Mis teeb isast isa?
Õigus õnnele (2018)
Mängufilmi "Pilvede all. Neljas õde" tegijate uus kinofilm on tõsielulistel sündmustel põhinev lugu sellest, mis juhtub siis, kui kohtuvad väikesed unistused ja suur raha. Paldiski koolikokk Marge saab sõbrannalt sünnipäevaks lotopileti ning võidabki jackpoti - 10 miljonit eurot! Sellest hetkest saavad alguse ootamatud sündmused, mis panevad küsima, kas raha teeb ikka õnnelikuks. Ootamatult leiab peategelane end olukorrast, kus ta on justkui kõigile võlgu, vastutades nii omade kui võõraste heaolu eest... sest kõigil on ju õigus õnnele! Ja me kõik oleme unistanud lotovõidust.
Jeesus juhatab sind kiirteele (2019)
Afrofuturistlik ulmefilm käsitleb globaliseerumise tagajärgi ning kujutab ühe väikese inimese kadumaminemise loo aastast 2035, mil Tallinn on muutunud megalinnaks, mida juhib programm nimega Psychobook. Kui müstiline viirus nimega Nõukogude Liit Psychobooki ründab, peavad CIA agendid Palmer Eldritch (Augustín Mateo) ja D.T. Gagano (Daniel Tadesse) süsteemi sisenema ja viiruse hävitama. Kuid varsti juhtub mõeldamatu, Eldritch põgeneb ja Gagano jääb süsteemi lõksu. Viirus toimetab Gagano alternatiivsesse reaalsusesse nimega Beeta-Etioopia ning seal ei jää Gaganol muud üle, kui ise selles ohtlikus mängus selgeks teha, mis on reaalne ja mis mitte. Või nii ta vähemalt arvab.
Johannes Pääsukese tõeline elu (2019)
2.augustil 1912. aastal saatis Eesti Rahva Muuseum kõikidele Eesti ajalehtedele avaldamiseks teate, milles öeldi: „Muuseumi poolt saadeti juunikuul päevapiltnik Joh.Pääsuke välja, et huvitavatest maastikkudest, rahva tööst ja talitustest, ehitustest, rahvateaduslikest asjadest ja inimestest ülesvõtteid teha...“ Hardi Volmeri mängufilm jutustab seiklusliku ja romantilise loo Eesti esimesest filmitegijast Johannes Pääsukesest läbi tema müstilise uurimisretke Setumaale 1912. a. suvel. Tervest retkest ainult seitse minutit? Seda pidi olema rohkem, aga keegi ei tea, kuhu kadusid ülejäänud kaadrid. Ka Pääsukese rännupäevik, mida ta ontlikult täitis, on kadunud. See teadmine annab meile ahvatleva, aga üksiti ka riskantse võimaluse taasluua see ammune retk nii, nagu meie seda ette kujutame. Me taastame vanade kaadrite vahele selle, mille aeg on meilt võtnud.
Kiirtee põrgusse (2019)
Juhusliku tööotsa tőttu saabuvad suure kiirtee lähedal asuvasse metsatallu vennad Tom (Kristjan Kasearu) ja Markus (Franz Malmsten). Vana kuuri lammutamine vőtab aga veidra pöörde, kui tallu ilmub kummaliselt käituv Dora (Kersti Heinloo). Naine teatab, et on metsa kaotanud oma väikese lapse ning vajab nüüd kiiresti abi. Ootamatult käivitub aga jube vőitlus elu ja surma peale ning ilmsiks hakkab tulema ammune koletu kuritöö, mille osalised ei ole rahu saanud ka pärast surma.
Klassikokkutulek 3: Ristiisad (2019)
Triloogia viimane osa on filmisaaga pöörane lõppsirge, kus häbenemiseks pole aega ning risti ei lööda ette mitte millegi ees. Kolm parimat sõpra -Mart, Andres ja Toomas, tulevad tagasi. Nagu ikka, on neil on pakkuda geniaalne lahendus nii oma eluprobleemidele, kui filmisõbra vabale ajale.Kui vaataja kuldse kolmikuga viimati kohtus, olid meeste murepilved lahtumas ja naistejamad rahuldavalt lahenenud –Toomas jõudis tanu alla, Mart leidis tagasitee abikaasa rüppe ning Andres saanud lõpuks ühe kohtingust huvitatud neiu telefoninumbri. Loo viimase peatüki alguses aga leiame kolm klassivenda olukorrast, kus kuri saatus on kõige hullemini asunud Andrest väntsutama. Alustades eksnaise Anne uuest imalalt sulnist pereidüllist koos nägusa rikkurist abikaasa ning vastsündinud beebiga, kuni ootamatult kaelasadanud kohustusest hooldada invaliidistunud isa. Miks küll on teistel elu kõige ilusam just siis, kui sinul kõige hullemini rapib? Kui Anne teeb Andresele ettepaneku hakata beebi ristiisaks, otsustab vapper mees leida ristsetele minekuks oma käevangu maailma kauneima kaaslanna. Sünnib äärmiselt loogiline plaan suunduda naisejahile tantralaagrisse. Pakkinud kaasa ratastoolis isa ja suured lootused, alustab Andres koos kaimude Toomase ja Mardiga stiihilist amokki läbi Eesti kuuma suve.
Kohtunik (2019)
Süüdimõistetud naise vend leiab, et langetatud otsus on ebaõiglane ning hakkab jälitama naise vangi mõistnud kohtunikku. Meeste vahel tekkinud konflikti tõttu saab aga ühtäkki õigusemõistjast endast kurjategija. Suutmata oma süütegu tunnistada, põgeneb kohtunik Soome. Oma teekonnal teisel pool lahte, satub ta erinevatesse koomilistesse olukordadesse ja kohtab kummalisi inimesi. Irooniast hoolimata ei õnnestu mehel oma südametunnistuse eest pageda ning tehtud vigade heastamiseks naaseb ta kodumaale.
Kõhedad muinaslood (2019)
Maria paradiisis (2019)
Mängufilmi sündmused on inspireeritud karismaatilisest Maria Åkerblomist ja tema rajatud kristlikust ususektist, mis tegutses 1920ndatel Helsingi lähistel asuvas Toivola häärberis. Orvuks jäädes sektiga liitunud 15-aastane Salome usub siiralt Maria lubadusi juhtida oma kogudus tõotatud maale. Üle kõige tahab ta ära teenida naise soosingut ja armastust ning on oma elu täielikult usule pühendanud. Ka siis, kui Mariat süüdistatakse mõrvakatses ja ta arreteeritakse, on Salome jätkuvalt tema süütuses veendunud. Ilma juhita jäänud sektis langeb moraal ja kasvavad sisepinged, liikmete usk pannakse proovile. Samal ajal tutvub Salome heledajuukselise tänavatüdruku Maliniga, kelle ta ühel päeval läbipekstuna metsast leiab. Ootamatult saabub Maria Toivolasse tagasi, olles vanglarongilt põgenenud. Salome on õnnelik, ent Maria ekstsentriline ja destruktiivne käitumine lööb neiu usu kõikuma. Malin teeb talle ettepaneku põgeneda. Maria saab nende plaanist teada ning veenab Salome viimasel hetkel ümber. Ta tuletab tüdrukule meelde, et mitte keegi pole teda iial armastanud nii nagu Maria. Salome reedab Malini ja sektiliikmed võtavad ta kinni. Mõne aja pärast kaob tüdruk jäljetult. Salome mõistab, et kadumise taga on Maria. Ta otsustab Maria politseile üles anda. Maria püüab põgeneda, aga Salome juhatab ta lõksu.
Mehed (2019)
Kolm sõpra – Tiit (Tiit Sukk), Margus (Margus Prangel) ja Veikko (Veikko Täär) otsustavad ühel päeval sõita koos Tallinnast kaugele Harakasaarele, sest Veikkol vajab seal lahendamist üks probleem. Tiit, kes pole sellisest maalapist varem kuulnudki, otsustab põgenemisega üles näidata mässumeelsust, sest noor lavastaja sunnib teda Draamateatris 40-selt Romeot mängima. Margus omakorda on tüdinenud turvalise pereelu rutiinist, milles pole enam midagi, mis erutaks või üllataks. Nii algabki kolme mehe sekeldusterikas teekond läbi kauni suvise Lääne-Eesti. Omamoodi päästemissioonina alanud retkest saab südamlik seiklus, mis toob eneseiroonia kaitsekihi alt välja kõik selle, millega salamisi ligi hiiliv keskiga mehed täitnud on. Kuna jagatud mure olevat pool muret, siis läheb teel olles suuremaks jagamiseks.
Skandinaavia vikus (2019)
Trillerlike elementidega psühholoogiline draama räägib kahe tegelaskuju taaskohtumisest. Ühine teekond läbi talvise maastiku sunnib avama aastate eest toimunud vägivaldse sündmuse põhjused. Lahendamata minevik juhatab tegelased valiku ette, mis määrab nende mõlema tuleviku.
Talve (2019)
Filmi tegevustikku raamib Arno Tali poja Arnoldi naasmine kodumaile, mis puhub Paunvere noorte Tootside-Kiirte ja Teelede vahel lõkkele kirgliku armukolmnurga. Okupatsiooniaja piirangutest hoolimata prassitakse ja pidutsetakse, käiakse ehal ja kembeldakse, nooruslik uljus ei lase end ohtlikulgi ajal kammitseda. Filmis on oluline koht ka armastatud vanemal põlvkonnal, kus Teele, Kiir ja teised ammu tuttavad tegelased oma laste õnne nimel maid jagavad.
Tõde ja õigus (2019)
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada. Lootusest ja teotahtest pakatav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga võlgu ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab saama koht, mis perekonna eest hoolitseb. Majapidamine nõuab palju tööd ja järjekindlust – algab elukestev võitlus nii looduse ja saatuse kui ka kiusliku naabrimehe Pearu poolt mängitavate vingerpussidega. Kui elukaar jagab Andresele enam kannatusi kui kauaoodatud tulemusi, hakkab mees üha meeleheitlikumalt otsima tõde ja õigust nii kohtust, kõrtsist kui ka Piiblist, tuues oma otsinguil ohvriks perekonna, lähikondlased ja iseenda. Unelm õitsvast ja perekonna eest hoolt kandvast Vargamäest vajub üha sügavamale reaalsuse varju. Film valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.
Ühemeheshow (2019)
Püstijalakoomiku Stewart Johnsoni elust inspireeritud film tõstab tähelepanu keskmesse meeste tervise. Komöödia keskmes on raadio DJ Chuck Berger, kelle naine tahab ta maha jätta, tema ülemus tahab ta vallandada ja nagu sellest veel vähe oleks, isegi tema munand tahab temast lahti saada.
Ükssarvik (2019)
Tehnoloogiaettevõtja Rain Rannu teine mängufilm on start-up-komöödia, mis jutustab kahe noore iduettevõtja teekonnast “kodugaraažist” maailma tehnoloogia mekasse Silicon Valleysse. Tempokas film annab autentse ja värvika pildi tehnoloogiafirma tegemise võlust ja valust, usaldamisest ja unistamisest, hullusest ja hulljulgusest... inspiratsiooniks mõistagi kõik maailma Steve Jobsid, Bill Gatesid, Mark Zuckerbergid ja Elon Muskid. Kõik unistavad miljardist. Lugu põhineb enam kui 30 reaalse Eesti start-up-ettevõtja kohati uskumatutel ja humoorikatel juhtumistel ning kogemusel viimase 15 aasta jooksul.
Alljumalad (2020)
Režissöör Chino Moya debüütfilm on kogumik tumekoomilisi, sürreaalseid lugusid lootusetutest inimestest ja nende traagilistest äpardustest. See on katkematu retk läbi inimlike nõrkuste ja ettemääratud ebaõnne.
Erna on sõjas (2020)
Aasta 1918. Samal ajal, kui Euroopat laastab I maailmasõda, elab Erna Jensen oma lihtsameelse poja Kallega rahulikku elu oma kodus Bramstrupis, Lõuna-Jüütimaal. Kõik muutub aga päeval, mil küla konstaabel Meier toob Kallele värbamiskutse, mille alusel tuleb poisil asuda nekrutina teenima Saksa keisririigi armeesse. Raskest sünnitusest saati on Erna jumalale lubanud, et ei lase Kalle ihul kellelgi kunagi karvakestki puutuda, kuid nüüd peab naine andma poja mutrikeseks Saksa sõjamasinasse. Erna taipab, et kui tahab Kallet päästa etteaimamatust tulevikust kaevikutes, tuleb tal temaga läbi paksu ja vedela kaasas käia. Saatuse õnnistusena päästab ta ühe desertööri, kellega vahetab nii rõivad kui ka identiteedi. Oma uues rollis reamees Julius Rasmussenina suundub Erna rindele. Teekonnal kohtub ta ka sõdur Anton Seierseni, sepaga Jelsist, kes äratab Ernas midagi naisele senitundmatut.
Hüvasti, NSVL! (2020)
Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel. Johannes sünnib eriskummalisse ingerisoome perre. Kui tema ema otsustab Soome tööle minna, jääb poiss Sillamäele vanavanemate kasvatada. Johannesel tuleb hakata üksinda elu tōsiasju avastama. Ta armub kōrvuni kooliõde Verasse, kakleb, riskib, saab karistada… ja taustal laguneb kurjuse impeerium, mida peeti igaveseks. Aga Leninid langevad, peale tungivad värvilised barbid ja reklaamid, taanduvad krokodill geenad ja tossavad moskvitšid… ja uksed läände lüüakse valla!
Jõulud džunglis (2020)
Režissöör Jaak Kilmi koguperefilmi peategelane on 10-aastane koolitüdruk Paula, kes kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Akhimiga džunglist jõulušamaani otsima minna. Kumbki ei tea aga, kui peadpööritavalt ohtlikuks võib selline retk osutuda.
Konverents (2020)
Kratt (2020)
Vanemad viivad oma võsukesed maale vanaema juurde. Linnalapsed saavad hingata värsket õhku, leiavad endale sõbrad ning tutvuvad ebamugava füüsilise tööga. Kui laste teed ristuvad kadunud mõisahärra päevikuga, kus sees krati valmistamise õpetus, otsustavad nad pikemalt mõtlemata väärt koduabilise vanaemale sünnipäevaks kinkida. Aga maal on samal ajal toimumas sotsiaalmeedia-revolutsioon. Uus digitaalselt ühendatud noorus on asunud vana amortiseerunud vallavõimu välja vahetama. Suures hirmus iseenda lõpu ees teeb vana reaalsus kõik, mis suudab, et püsima jääda. Loodusseadused, saatus ja karma juhivad aga kõik teed omavahel risti ning tuleb see, mis tulema peab.
O2 (2020)
Spioonipõnevik eesti luurajast, kes peab paljastama nõukogude topeltagendi. August 1939, viimased päevad enne Teise maailmasõja puhkemist. Euroopat vapustab uudis, et senised verivaenlased Nõukogude Liit ja Saksamaa sõlmisid mittekallaletungi-lepingu. Sellel äreval hetkel langeb Eesti Nõukogude-suunalise luure ülem salamõrva ohvriks – vandenõu taga näib olevat keegi ta viiest alluvast. Reeturit jahtiv luureohvitser Feliks Kangur (Priit Võigemast) avastab, et äsja Poolale surmahoobi andnud Punaarmee valmistub järgmisena Eestit ründama. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks Feliksi isiklik saladus, traagiline armulugu poolatar Mariaga…
Rain (2020)
Janno Jürgensi lavastatud mängufilm on südamlik lugu vennaarmastusest, eneseotsingutest, hoolimisest ja vihkamisest, armumistest ja armastuse purunemisest, mis kõik kokku jutustab sellest, mida tähendab inimeseks olemine.
Salmonid. 20 aastat hiljem (2020)
Veerand sajandiga on palju juhtunud, kuid Salmonid on jäänud selleks, kes nad olid - Eesti esiperekonnaks, keda nii imetluse kui vaikse kadedusega on vaadatud. Kunagise seriaali vaatajad mäletavad, kui hästi oskas Salmonite perekond raha teha. Nüüd on endale kindlustatud veel võimsam positsioon, sest Ella Salmon on vahepeal jõudnud olla Eesti president. Loomulikult on sooje kohti jagunud ka teistele pereliikmetele ja nii on Salmonite jõukus ja võim aina kasvanud. Kuhu see kõik lõpuks viia võib ning millega Salmonid end ajalukku kirjutavad, sellest film räägibki. Lisaks ootuspärasele huumorile ja glamuurile näeb filmis ootamatutes rollides ka tuntud ühiskonnategelasi.
Vee peal (2020)
Terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu on natuke julmavõitu lugu, kus "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond. Koomilise ja seiklusliku pealispinna alla on peidetud natuke julmavõitugi lugu, kus tulevad eredalt esile inimeste põhivajadused mõistmise, hoolivuse, inimlikkuse ja armastuse järele.
Viimased (2020)
Põhjamaise vesterni tegevus toimub metsikus Lapimaa tundras. Filmi peategelane on noor kaevur Rupi, kes loodab tundrat õõnestades piisavalt raha kokku kühveldada, et kaevandusküla hingemattev tolm igaveseks jalgelt raputada. Aga töö kaevanduses on seiskunud, sest Rupi põdrakasvatajast isa keeldub oma maid müümast. Kõigele lisaks on manipulatiivne kaevandusboss, hüüdnimega Kalastaja, hakanud silma viskama Rupi sõbra naisele, kellesse ka Rupi on salaja armunud. Nüüd, kui elu kaevanduskülas muutub iga hetkega üha enam varisemisohtlikuks, peab Rupi otsustama, kuhu ja kellele ta kuulub. Kas isakodu ürgsele tundrale või isiklike huvide külmale maale?