Eesti Kultuurfilmi bibliograafia 1930–1938
UDK 791.44 „Eesti Kultuurfilm“
Eesti Rahvusraamatukogu teemakartoteek “Eesti ajakirjanduse artiklid 1918–1944”
1930
Asutamisel sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“. Sihtasutise „Eesti Kultuurfilm“ põhikiri. [Haridus- ja sotsiaalministeeriumi poole pöördusid ettepanekuga kutsuda kokku majanduslik organisatsioon koolide ja hariduslik organisatsioonide varustamiseks filmidega dr. Med. J. Vilms, E. Vender, I. Elango ja A. Jansen. Põhikirja tekst.] Vabaharidustöö, 1930, VII-VIII, 125-126.
„Eesti kultuurfilm“. Uus filmiorganisatsioon. Tema sihid ja kavatsused. [Pikem sõnum] Rahvaleht, 1930, 16. X, 122, 3.
1931
Sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“ rakendati tööle. [„Eesti Kultuurfilm“ nõukogu esimene koosolek peeti 22. juunil. Juhataja ja juhatuse koosseisu määramine. Sihtasutuse ülesanded. Sõnum] Kasvatus, 1931, 6, 289. (Kooli ja õpetajaskonna päevaküsimusi.)
Sihtasutis Eesti Kultuurfilm asutamisel. Ülesandeks kultuurfilmide valmistamine ja levitamine. [Nõupidamine haridus-sotsiaalministeeriumis. Sõnum]. Vaba Maa, 1931, 8. I, 6, 1.
Sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“ tekkimas. [Nõupidamisel [Hasominis] jõuti üksmeelsele otsusele, et kultuurfilmide valmistamiseks kõige otstarbekohasem oleks luua eriline sihtasutis, nõutades sellele kultuurkapitalist alusvara. Sihtasutise põhikiri on praegu Hasominis redigeerimisel.] Õpetajate Leht, 1931, 16. I, 3, 1.
„Eesti Kultuurfilmi“ põhikiri valminud. [Eile [16. 01.]oli haridus-sotsiaalministeeriumis läbivaatamisel sihtasutise „Eesti Kultuurfilmi“ põhikirja kava, mis mõningate muudatustega vastu võeti.] Vaba Maa, 1931, 17. I, 14, 3.
Tallinna haridusnõukogu ja -komisjoni koosolekul. [12. skp arutati Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumi poolt seisukoha võtmiseks saadetud täiendkoolide korralduskava. „Eesti Kultuurfilmi“ sihtasutusele otsustati ... määrata aluskapitaliks 50 krooni ja tegevuskapitaliks 19319-32. a. 250 krooni toetust.] Õpetajate Leht, 1931, 20. II, 8, 1.
Eesti maa ja rahvas filmile. [Kultuurkapitali nõukogu võttis vastu „Eesti Kultuurfilmi“ põhikirja ... Selle sihtasutise eesmärgiks on kultuurfilmide nõutamine ja levitamine ning Eesti maa ja rahva elu filmil jäädvustamine.] Vaba Maa, 1931, 19. IV, 91, 3.
Kultuurfilmide soetamine ja levitamine uutele alustele. Sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“ rakendati tööle. [Haridus- ja sotsiaalministeeriumi töötas välja sihtasutuse „Eesti kultuurfilmi“ põhikirja. Selle sisust. Sihtasutuse nõukogu esimene koosolek toimus 22. juulil. s.a.. Pikem sõnum] Õpetajate Leht, 1931, 7. VIII, 32, 3.
„Eesti Kultuurfilm“ ei saa tööle hakata. [Puudub vajalik tegevuskapital .... Praegu on sihtasutisel summasid ainult 300 krooni ja 1. aprilliks loodetakse lisaks saada 500 kr. Tuleval aastal saadakse kultuurkapitalist 10000 kr, kuid see jääb sihtasutisele alusvaraks. Sihtasutis otsib võimalusi tegevuskapitali hankimiseks.] Vaba Maa, 1931, 22. XII, 300, 5.
1932
„Eesti kultuurfilm“ hakkab tegutsema. Puudus tegevuskapitalist. [Rohkem kui aasta tagasi loodud sihtasutise senine tegevus ebarahuldav. 30. sept. Koosolekul arutatud tegevuskavast filmide kogumisel, vahetamisel välisriikidega ja laenutamisel. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 2. X, 232, 5.
„Eesti Kultuurfilm“ äratatakse varjusurmast. Valiti uus tehniline juhataja. Kultuurfilmi seadus väljatöötamisele. [Tehniliseks juhatajaks valiti Märska. Sõnum] Vaba Maa, 1932, 14. XII, 294, 3.
Meie kultuurfilmide armetu olukord. [Sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“ valis endale tehniliseks juhatajaks hra Märska. Kuna sihtasutisel pole tegevuskapitali, ei suudeta uut luua, vaid peab piirduma vanade filmijuppide korraldamisega.] Rahvaleht, 1932, 29. XII, 153, 2. (Filmiuudiseid.)
1933
„Eesti Kultuurfilm“ hakkab tööle. [Sihtasutis „Eesti kultuurfilm“, mille ülesandeks on Eesit oma filmitööstuse ja eriti kultuurfilmitööstuse arendamine, pidas oma järjekordse koosoleku. ... Kuna aga sihtasutisel puudub raha tegevuskapitaliks, kavatsetakse hakata raha hankima maksude kaudu, mis välismaistele filmidele peale pannakse.] Rahvaleht, 1933, 26. I, 11. 1. (Filmiuudised.)
„Eesti Kultuurfilmi“ debüüt. [„Eesti kultuurfilmi esimene väljaanne kajastab vabariigi aastapäeva paraadi. Kriitilisi märkusi. Sõnum] Rahvaleht, 1933, 2. III, 26, 3. (Filmiuudiseid.)
1934
„Eesti Kultuurfilm“ hakkab filmima. [Sihtasutisest „„Eesti Kultuurfilm“, mis asutati 1931. aastal. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1934, 11. IV, 83, 7.
„Ufa“ teeb mängufilmi Eestist? [Sihtasutusest „Eesti Kultuurfilm“.Sõnum] Vaba Maa, 1934, 5. VI, 128, 2.
„Eesti Kultuurfilm“ filmib. Valmib suur film Eesti suvituskohtades. [Operaatoriteks Märska, Päts, Hirvonen. Sõnum] Vaba Maa, 1934, 30. VII, 176, 5; ill.
Filmiseadus. Miks tahetakse monopoli. Kiri toimetusele. [Sihtasutuse „Eesti Kultuurfilm“ juhatuse esimehe Richard Öveli kommentaar kirjutisele „Filmiseadus tulemas“ Vaba Maa 11. okt. Filmivahetus välisriikidega on majanduslikult kasulik ja tutvustab välismaal meie elu sündmusi. „Eesti kultuurfilm“ on saanud filmikroonikatest tagasi vaid 25 % kuludest. Andmed „EK“ tegevusetusest on väärad – suve jooksul vändatud 3000 m filmi. Suudab rahuldada turu nõudeid. Järelmärkus: Nõrk organiseerimine või liiga suured administr. ja valmistamiskulud. Ka eraalgatus võib valmistada häid filme. Välismaal väike huvi meie sündmuste vastu, mistõttu vahetus meeter meetri vastu ei ole teostatav. „EK“ peaks välisriikidelt filme ostma, mis oleks aga vastuolus tema põhikirjaga.] Allk.: J. Vaba Maa, 1934, 17. X, 244, 2.
1935
Kodumaa kultuurfilmid väliseestlastele. [Sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“ valmistab filme. Eesti kroonikast, mis sellekohase määruse põhjal kõikides kodumaa kinodes ekraanile lastakse.] Välis-Eesti Almanak, 1935, 6, 33-34. (Mitmesugust.)
Film ilusast Eestist. [Filmioperaator K. Märska filmis „Eesti kultuurfilmi“ ülesandel Eestimaad. Lühifilm saadetakse Eesti saatkondadele ka konsulaatidele välismaal. Pikem sõnum] Kaja, 1935, 19. II, 13, 1; foto.
Välisministeeriumi tellimisel Eesti kultuurfilm valmistas Eesti elule-olule pühendatud filmi demonstreerimiseks välismaal. Rahvaleht, 1935, 19. IV, 47, 1. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
Kodumaa filmikroonika annab „Eesti kultuurfilm“. Tallinnas ja Tartus esimesed kroonikad 10. maist. – 100 krooni hinna ülemmääraks . [Siseminister otsustas anda kõigi kinode kodumaa kohustusliku kroonikm varustamise õiguse sihtasutusele „Eesti kultuurfilm“.Pikem sõnum] Kaja. 1935, 1. V, 101, 4.
„Eesti „Eesti kultuurfilm“ kinode varustajaks. Kodumaa kroonika hinnaks 2-100 kr. Eeskavalt. 15. novembriks kodumaa kroonika kõikidesse kinodesse. [Siseministri otsus 30. aprillist. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 1. V, 102, 1.
Siseminister andis kinode varustamise filmikroonikaga ainuõiguse „Eesti Kultuurfilmile“. Rahvaleht, 1935, 3. V, 52,2. (Eilsest tänaseni. Kodumaal.)
5000 meetrit uut kodumaa kroonikat. „Eesti kultuurfilm“ produktsioon 10. maist kinodes linastamisele. [Vändatud on Luunja silla ehitustööd Emajõel Tallinn-Riia magistraalmaantee ehitamine, „Merikaru“ proovisõit, Peeter Suure mälestussamba tõstmine merepõhjast. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 4. V, 105, 3.
Lühifilm meil ja Lätis. [„Eesti Kultuurfilmil“ puudub kapital, seni on riigilt saadud 6000 kr., millest on pikema aja jooksul makstud palkasid ja peetud bürooruume. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 20. VI, 144, 8. (Filmi maailmast.)
„Eesti Kultuurfilm“ ostis auto. [Inglise päritoluga tõldsõiduk maksis 4400 kr. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 11. VII, 161, 8. (Filmi maailmast.)
„E. Kultuurfilm“ sai laboratooriumi [... Rüütli tänavale ... Laboratoorium on suurim senistest sedalaadi ettevõtetest Eestis.] Vaba Maa, 1935, 25. VII, 173, 5. (Filmi maailmast.)
Reform E. Kultuurfilmi kroonikas. [Siseminister on teinud korralduse, et erilistel juhtumitel, riikliku propagandatalituse juhi äranägemisel (filmiinspektori ettekandel) võib Eesti kroonikat, mis valgustab üht ja sama sündmust, näidata korraga enam kui ühes kinos.] Uus Eesti, 1935, 22. IX, 5. 10, (Pilk filmilinale.)
Filmid kaitseväest, politseist ja Piritast. [Eesti kultuurfilmil on kavatsus filmida tänavusügisesi suuremaid kaitseväe manöövreid. … Praegu on kultuurfilmil käsil kultuurfilmi valmistamine Piritast ... Sõnum] Uus Eesti, 1935, 19. IX, 2, 10. (Pilk filmilinale.)
Vaikus „Eesti Kultuurfilmis“. [Sihtasutus „Eesti Kultuurfilmi “ dir Alver teatab, et raamatuaasta filmi tarvis võtted tehtud, kuid kopeerimata materjali puudusel. Lühisõnum] Vaba Maa. 1935, 1. XI, 258, 8. (Filmi maailmast.)
Film Eesti kaitseväe elust. [Eesti kultuurfilm koos kaitseministeeriumiga on valmistanud filmi meie kaitseväe elust. Filmioperaatoriteks Märska ja Päts, eriteadlasena oli filmimise juures kaitseväe esindaja major Grüner. Sõnum] Uus Eesti, 1935, 5. XI, 49, 9.
Tagavaraväelased filmilinal. Viljandi ja Rakvere kordamisõppusi näeme kinos. [Valmimas on film tagavaraväelaste kordamisõppustest. Operaatorid Märska ja Päts. Filmi pikkus 450 m. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1935, 12. XI, 56, 8; ill.
Eesti välismaa filmiajakirjanduses. [Saksa filmilehes „Film-Kurier“ nr. 282 kirjutis Eesti kultuurfilmidest. Filme valmistab ainsana „Eesti Kultuurfilm“, puudub võistlus. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. XII, 293, 8. (Filmi maailmast.)
Film õllepruulimisest. [Kuigi paari loodusepildiga ja ülesvõttega sõitvast rongist on püütud peita reklaamfilmi ilmet, näitab kogu muu osa filmist siiski, millega on tegemist. … Film jookseb “Eesti Kultuurfilmi” nädalaringvaate nr. 80-dana. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 12. XII, 293, 8. (Filmi maailmast.)
Raekoda filmitakse, „Eesti kultuurfilm“ on avaldanud soovi filmida Tallinna raekoda, nii välispidiselt kui ka ajaloolist sisustust ja väärtkogusid. [Teatavasti annetas Tallinna linnavalitsus Eesti kultuurfilmile 200 krooni toetusena. Mille eest sihtasutis tahab aidata raekoja filmimisega juhtida oma- ja välismaalaste tähelepanu meie linna ilu ja uhkusele.] Rahvaleht, 1935, 18. XII, 149, 3.
Eesti esimene muusikaline lühifilm. [Filmis osalesid Milvi Laid ja Martin Taras. Ringhäälingu orkestrit juhatas R. Kull. Filmi valmistasid V. Päts ja E. Eichelman. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 19. XII, 299, 7. (Filmi maailmast.)
Kavatsusel etnograafiline film. Eesti Rahva muuseumi algatus. [Eesti Rahva Muuseumil on käimas läbirääkimised Eesti Kultuurfilmiga suure eesti etnograafilise filmi valmistamise asjus.] Rahvaleht, 1935, 30. XII, 153, 1.
Eesti etnograafiline film. [Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kultuurfilmi koostööna valmib uus film, mis käsitleb Avinurme puutööstust, laevade ja paatide ehitamist saartel ja rannikul jm. Sõnum] Vaba Maa, 1935, 31. XII, 306, 4.
1936
Kultuurfilme organisatsioonidele. [Sihtasutus Eesti Kultuurfilm üürib hariduslikele organisatsioonidele minimaalse hinna eest mitmesuguseid kultuurfilme, kroonikaid ning diafilme. Teadaanne] Areng, 1936, 8, 260. (Seltside töömailt.)
Ühendriikide eestlased saavad eesti kultuurfilmi. [Välis-Eesti Ühingu vahetalitusel ning välisministeeriumi ainelisel kaasabil andis kasutada sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“ 11 filmi, kokku 2400 meetrit, Välis-Eesti päeva puhuks New Yorgi Eesti Haridusseltsile.] Välis-Eesti, 1936, 11, 333-334. (Mitmesugust.)
Riigivanem helifilmiti. Esimene Eesti helifilm, pühapäeval ekraanile. [Neljapäeva õhtul kõneles riigivanem K. Päts helifilmile selgitava kõne rahvahääletusest. Helifilm valmistati operaatorite Pätsi ja Eichelmanni helifilmiaparaadiga riigivanema erakorterit Toompeal.] Vaba Maa, 1936, 12. II, 37, 1. Foto.
Eesti riigimeeste helifilm. Jookseb pealinnas ja provintsis. [Riigvanem K. Pätsi ja peaministri asetäitja siseminister K. Eenpalu kõnedest vändati läinud nädala lõpul ligi kahesaja meetri pikkune helifilm V. Pätsi ja A. Eichelmanni konstrueeritud heliaparaadil. Ülesvõtmist juhtis ja seadeldisi kontrollis kaubandusteadlane E. Martin, kes pikemat aega filmirezhissuuri alal Berliinis ja Viinis töötanud. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 21. II, [51], 8. (Pilk filmilinale.)
Uus sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“. [Senise samanimelise sihtasutuse tegevus lõpetati. Uus sihtasutus taotleb samu eesmärke, kanti üle endise asutuse varad. Nõukogu koosseis.] Uus Eesti, 1936, 7. III, [65], 3.
Filmiti Pärnut ja Pärnumaad. [„E. Kultuurfilmi“ ülesandel viibis Pärnus operaator A. Hirvonen, kes jäädvustas filmilindile muuhulgas iseseisvuse manifesti trükkinud masina A. Jürvetsoni trükikojast ja esimese Eesti rahvuslipu tõstmise „Endla“ rõdult. Sõnum] Rahvaleht, 1936, 16. III, 32, 8.
Uued juhid „Eesti kultuurfilmile“. [Juhatuse ja nõukogu koosseisud, juhatuse esimees Edgar Kigaste. Lühisõnum] Uus Eesti, 1936, 17. III. [75], 8.
„Eesti Kultuurfilm“ uutel alustel. Sihtasutuse uus juhatus pidas eile esimese koosoleku. Koostamisel lähem töökava. Direktori asemele ametisse produktsioonijuht? [Põhikirja järgi kuuluvad „Eesti Kultuurfilmi“ nõukokku esindajad viiest ministeeriumist, Kaitseliidust, turismi keskkorraldusest ning informatsiooni- ja propagandatalitusest. Nõukogu esimeheks on O. Angelus. Juhatus 3-liikmeline, esimeheks E. Kigaste. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1936, 17. III, 62, 8. (Filmimaailmast.)
Filmi ülesvõttekaamerad surisevad. Kodumaa filmielu uudiseid. [Uudised „Eesti Kultuurfilmi“ tegevusest, vändatavatest dokumentaalfilmidest, uuest helifilmikaamerast jne. Sõnumid.] Vaba Maa, 1936, 31. III, 74, 8. (Filmimaailmast.)
Otepää-Tartu filmivõtted ekraanile. [Sihtasutus „Eesti Kultuurfilmi“ produktsioonijuht E. Martin ja kaameramees K. Märska sõudsid tagasi Tartumaalt filmimisteekonnalt. Võeti üles ... umbes 300 meetrit, millest 60 meetri ümber tuleb Otepää linnakskuulutamise pidustust. ... Taru lähedal Maramaal saadi teha väga ilusaid ülesvõtteid kevadisest põllutööst. Tartu linnas filmiti Emajõe romantilisi kaldapilte, peipsi venelasi lotjadega ja Tartu mõnesuguseid vaatamisväärsusi.] Vaba Maa, 1936, 7. IV, 80, 8. (Filmimaailmast.)
„Eesti Kultuurfilm“ teeb võlga. [Sihtasutus „eesti Kultuurfilm“ tahtis suuremat summat toetuseks helifilmiülesvõtteaparaadi ostmiseks. Toetuse kujul ei leitud võimalikuks anda raha ja sihtasutusele soovitati võtta raha laenuks Pikalaenu Pangast. Nüüd ongi põhimõtteliselt otsustatud anda „Eesti Kultuurfilmile“ pikemaajalise laenuna 75.000 krooni ...] Vaba Maa, 1936, 12. V, 106, 8. (Filmimaailmast.)
Eesti kultuurfilmi kiiruse rekord. [... emadepäeva ... puhul toimetas Eesti kultuurfilm produktsioonijuhi E. Martini juhtimisel rea ülesvõtteid. Ka Tartu emadepäevasündmusi filmiti. Viimased ülesvõtted ... jooksid juba [järgmise päeva] õhtul kroonikana ... ka Tartus kino „Apollos“.] Uus Eesti, 1936, 12. V, 128, 8. (Pilk filmilinale.)
Konstantin Märska. [Sünd. 29. mail 1896 Volmaris. Meie esimesi ja vanemaid filmioperaatoreid. Töötab praegu Eesti kultuurfilmi laborandina ja operaatorina.] Uus Eesti, 1936, 28. V, 144, 2. (Homseid sünnipäevalapsi.)
Kultuurfilm suurejooneliselt tööle. Ostetakse uus helifilmi aparaat ja tehnilised sisseseaded. Veel tänavu asutakse rahvusliku monumentaalfilmi valmistamisele. [Sihtasutuse „Eesti kultuurfilm“ juhatuse esimees E. Kigaste ja asetäitja A. Truuvere intervjuu sihtasutuse töökavast. Intervjuu] Uus Eesti, 1936, 13. VI, 158, 2.
Surmavaikus kodumaa filmi ümber. [Eesti Kultuurfilmi tegevusest. Et teha korralikku filmi, on vaja korralikku käsikirja, film vajab asjatundmist. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 7. VII. 150, 8.
Kultuurfilm ostab filmiaparaate. Otsustati muretseda kolm tummfilmi ja üks helifilmi kaamera. Saksa firma teeb prooviks helifilmi Eesti sportlastest Berliinis. Heliaparatuur läheb maksma 55.000 krooni. [„Eesti Kultuurfilmi“ juhatuse esimehe E. Kigaste informatsioon ajakirjanikele kultuurfilmi tehnilise komisjoni tööst. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 30. VII, 203, 1.
Soome president lahkus Eestist. - Riigivanem ja Soome president põlevkivitööstuses. [President F. Svinhufvud Eestis 4-päevasel külaskäigul. Soome presidendi külaskäigust valmistas „Eesti Kultuurfilm“ 250-meetrise filmi. Operaatorid K. Märska, V. Päts, ins. Viikmann, N. Envald. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 4. V III, 208, 1, ill.
Auto sõidab murdmaad. Eesti kultuurfilm väntas autotrikke Kose metsas. [Operaatorid K. Märska. V. Päts ja A. Hirvonen. Sõnum] Uus Eesti, 1936, 12. VIII, 216, 3, ill.
Eesti kultuurfilm oli seekord nobe. [Reede õhtuni [14. aug.] meie olümpiavõitjate vastuvõtu sündmusi filmis Eesti Kultuurfilm produktsioonijuhi E. Martini juhtimisel viie kaameraga – kohal olid meie vilunud kaameramehed ja ka algajad. Film tehti öö jooksul valmis ja jookseb juba laupäeva õhtul „Bi-Ba-Bo's“ ja „Modernis“ - mitte kohustusliku kroonikana, vaid vaba kokkuleppe alusel. Sõnum] Uus-Eesti, 1936, 16. VIII, 220, 2.
Milvi Laid ja Ed. Türk tegid Rootsis helifilmi. [Seoses helifilmi aparatuuri tellimisega sihtasutuses „Eesti Kultuurfilmile“ viibisid möödunud pühapäeval [13. aug.] Rootsis Milvi Laid ja Ed. Türk, firma Aga-Balticu“ kutsel. Milvi Laid laulis helifilmi jaoks kaks laulu, kuna E. Türk deklameeris ... valmistati kokku 200 meetrit helifilmi.] Uus Eesti, 1936, 25. VIII, 229, 3.
Filmitakse meie tootmist, 250 meetrit filmi mesiniku tegevusest ja mee turustamisest. [„Eesti Kultuurfilmi operaator A. Märska alustas 27. augustil mesinike ja mesilaste tegevuse filmimist. Tellis eesti aianduse-mesinduse keskselts. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1836, 28. VIII, 232, 5.
Demonstreeriti mesilasefilmi. [2. X demonstreeriti Tallinnas filmi mesilasest. Film o 200 m pikk, selle operaatorid K. Märska ja A. Hirvonen. Filmis näidatakse mesilasi mett kogumas, pereheitmist, noore pere tarusse paigutamist, mesilasemade kunstlikku kasvatust ja mee vurrimist. Sõnum] Uus Eesti, 1936, 2. X, 267, 2.
Film „Rootsi lõvist“ läheb Inglismaale. [Välisministeeriumi kaudu telliti sihtasutus „Eesti Kultuurfilmilt“ Inglismaa jaoks kaks koopiat filmist, mille valmistas kultuurfilm Kaarel 12. ausamba avamisest Narvas. Filmi väntasid operaatorid Märska, Eichelmann ja Einvald, kokku 300 meetrit. On käimas ka kirjavahetus selle filmi müümiseks Rootsi, kuna rootsi filmioperaatorid ausamba avamisel ei viibinud.] Uus Eesti, 1936, 21. X, 286, 3.
Riigivanem jälgis filmiproove. „Eesti kultuurfilm“ demonstreeris helifilmi-ülesvõtteid Milvi Laidi ja Ed. Türgiga. Lähemail päevil otsustatakse helifilmiaparaadi ost „Eesti kultuurfilmile“. [4. septembril korraldati Tallinna kinos „Helios“ „Eesti kultuurfilmi sügissesooni puhul filmide demonstratsioon. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 5. IX, 240, 7.
Moodne reporterikaamera Kultuurfilmile. [Moodne, nelja objektiiviga reporterikaamera saabub sihtasutus „Eesti kultuurfilmile“ Saksamaalt kohale käesoleva nädala lõpul. Aparaat töötab elektripatareide jõul ja maksab 5000 krooni. Uus aparaat valmistab tummfilmi .... Aparaadi ehitusfirma „Hodres“ objektiivid – firma „Astro“ ....] Uus Eesti, 1936, 16. IX, 251, 5.
Kultuurfilm sai moodsa automaatkaamera. [Moodne automaatkaamera reportaashvõtete jaoks saabus Eesti kultuurfilmile Saksamaalt kohale neljapäeval [24. sept.] Aparaat on varustatud neljaobjektiivilise revolvriga, neist üks objektiiv kaugvõtete jaoks. Helifilmi-aparaadi ostmise otsustamine lükati neljapäeval jällegi edasi laupäevani, kuna mõned üksikasjad pakutavate aparaatide juures vajavad veel selgitust.] Uus Eesti, 1936, 25. IX, 260, 2.
Õigusteadlane A. Peel Eesti kultuurfilmi direktoriks. [Eesti kultuurfilmi juhatus oma esmaspäevasel [19. X] koosolekul valis asjaajajaks-direktoriks õigusteadlase Aleksander Peeli. A. Peel on sündinud 16. juunil 1900. a., lõpetanud Viljandi kommertskooli ja peale selle Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Juba üliõpilasena asus ta tööle „Postimehe“ toimetuses, töötades seal ligi 14 aastat, võttes samal ajal agaralt osa Tartu seltskondlikust elust. A. Peel asub oma ametikohuste täitmisele arvates 21. oktoobrist.] Uus Eesti, 1936, 20. X, 285, 2, foto.
Eesti helifilmi proov „Glorias“. [28. X demonstreeriti Tallinnas kinos „Gloria“ filmioperaatorite Eichelmanni ja Pätsu poolt tehtud filme. Näidati helifilmi, kus Aarne Viisimaa laulab E. Võrgu laulu „Mu isamaa on minu arm“, M. Runge laulab „Meil aiaäärne tänavas“ ja „Süda tuksub tuks-tuks-tuks“, esinevad eesti rahvuslik segakvartett, Tallinna garnisoni orkester R. Kulli juhatusel jne Sõnum] Uus Eesti, 1936, 28. X, 293, 7.
Kodumaa film jalgu alla võtmas. Eestis igal nädalal 200.000 kinokülastajat. [„Eesti Kultuurfilmi“ töötulemusi ja lähemaid kavatsusi. Ülevaade] Vaba Maa, 1936, 20. XI, 266, 6.
Kultuurfilm laiendab tegevust. Usaldusmeeste võrk üle riigi loodud. Suuremad filmid kaitseväe ja politsei tegevusest valmistamisele. [Eesti Kultuurfilmi nõukogu esimehe E. Kigaste ja direktori A. Peeli seletusi töökava kohta. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1936, 20. XI, 315, 2.
Otsitakse filmile tehnilisi jõude. [„Eesti Kultuurfilm“ vajab tegevuse laiendamise tõttu helimeistrit, praktikante, operaatori, monteerija, valgustusseade ja laboratooriumitööde alale. Sõnum] Vaba Maa, 1936, 2. XII, 276, 3.
Kinokeel. [Filmid jätkavad kinos vigase keele demonstreerimist. … Kõige halvem on lugu sihtasutus “Eesti Kultuurfilmiga”, ... Kommentaar] Vaba Maa, 1936, 31. XII, 298, 4. (Filmi maailmast.)
Peel, A. Filmi tähtsus Eesti kultuurelus. Eesti Kultuurfilmi praegune seisukord ja parandamise võimalusi. „Uus Eestile“ kirjutanud A. Peel, Eesti kultuurfilmi direktor. [Filmitööstuse arenguks on vaja täiustada filmitehnikat, koolitada filmiasjandust tundvaid spetsialiste ning suurendada kapitalimahutusi filmiasjandusse.] Uus Eesti, 1936, 6. XII, 331, 6.
100 meest soovivad filmitehnikuks. [Sihtasutus „Eesti kultuurfilmile“ on esitatud ümmarguselt 100 sooviavaldust filmitehnika praktikantidel kohtadele. Helimeistri koha peale on seni kandideerinud üks insener. Suusõnal järelepärimisi on olnud rohkesti ja oodatakse, et laupäeval [12. XII], miks on kandideerimise viimaseks tähtpäevaks, esitatakse veel mõned sooviavaldused.] Uus Eesti, 1936, 10. XII, 335, 9.
1937
Politsei elu ja tegevus filmi. [Eesti Kultuurfilmi filme, mis jäädvustavad politsei elu ja tegevust. Lühisõnum] Politseileht, 1937, 22. II, 3/4, 92.
Kuidas sünnib kultuurfilm. [Eesti kultuurfilmi tootmisest. Artikkel] Politseileht, 1937, 3. IX, 16, 385-387., fotod.
Helifilmi-aparaat osteti Saksamaalt. [„Eesti Kultuurfilm“ kirjutas alla lepingu helifilmi aparaadi ostuks saksa filmiaparaatide tööstuse „Klangfilmiga“. Aparaat saadetakse Eestisse aprillikuu algul. On ära toodud ka ostulepingu tingimused. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 4. I, 4, 3.
Eesti kultuurfilm Itaaliasse. [Eesti Kultuurfilm valmistas filmi Itaalia graafikanäituse avamisest Tallinnas. Filmitud on ka mõned Tallinna vaated. Film on kavas saata Itaaliasse. Ühtlasi käivad ka läbirääkimised filmikroonikate vahetamise küsimustes Eesti ja Itaalia vahel. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 18. I, 18, 3.
24.000 meetrit Eesti filmi. Kultuurfilmi senine töö ja tulevikukavatsusi. [Kokkuvõtteid senitehtust ning tulevikuperspektiivist. Eesti Kultuurfilmi palad välismaa filmikroonikates.] Uus Eesti, 1937, 6. II, 37, 9.
„Eesti Kultuurfilmi“ produktsioon on seni seisnud kroonika- ja kultuurfilmide valmistamises. Seni on „Eesti Kultuurfilmil“ valmis filminegatiivi üle 24.000 meetri. [Ülevaade filmiproduktsioonist ja müügist välismaale.] Vaba Maa, 1937, 6. II, 30, 7.
Väliseestlased filmi kaudu kodumaaga ühendusse. Eesti kultuurfilmi seniseid samme ja tuleviku kavatsusi. [Eesti Kultuurfilm kavatseb hoolitseda selle eest, et väliseestlased Eestit tutvustavaid filme näeksid. Ameerika Ühendriikidesse saadetud kroonikafilme leidis väliseestlaste seas sooja vastuvõtu.] Uus Eesti, 1937, 9. II, 40, 5.
Filmitakse Haapsalu kuulsaid rätikuid... [16. II alustas Eesti kultuurfilm Haapsalus eksportkäsitööde valmistamise filmimisega Märska juhatusel ... filmiti kohaliku vanema rätikukuduja Valdmanni juures kodus.] Rahvaleht, 1937, 17. II, 21, 1. (Läänemaalt kuuldub.)
Haapsalu rätikud filmi. Filmidiiva, kes 70 aastat salle kudunud. [Eesti kultuurfilmi operaatorid filmisid kudumistööd Haapsalu kõige vanema kuduja 78-aastase Valdmanni juures kodus, Välisvõtted väikelinnast. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 18. II, 40, 5, ill.
Eesti Kultuurfilm filmib igal aastal terve rea sündmusi, millel on ajalooline väärtus. Nende alalhoidmiseks asutas tiigi keskarhiiv Toompeale vastava muuseumi [Lühisõnum] Esmaspäev, 1937, 20. II, 8, 2. (Läinud nädal.)
Lühifilm meie filmitööstuse aluseks. [Sihtasutuse „Eesti Kultuurfilm“ tegevuskava.] Allk.: E. V. Vaba Maa, 1937, 25. II, 45, 4. (Filmimaailmast.)
Kõlas inglise keel ja inglise laul... Inglise kolledzhi peoõhtu. [25. II „Estonia“ kontsertsaalis korraldati inglise kolledži traditsiooniline peoõhtu. Kanti ete ingliskeelne näidend „May Queen“ Salme Reegi juhatusel, autor õp. R Seth. Saatis A. Kasemetsa juhendatud õpilasorkester. Ettekanded filmis „E. Kultuurfilm“. Sõnum] Rahvaleht, 1937, 26. II, 25, 4.
Kaaristole kolmas meistritiitel. Suusamaraton Viljandis. Kombineeritud suusatamises võitis A. Peekman. O. Veidemannilt suusahüppe rekord 24, 5 m. [Demonstratsioonesinemised filmis „Eesti Kultuurfilm“ filmi Viljandist kui suusalinnast tarvis. Ülevaade) Rahvaleht, 1937, 1. III, 26, 7.
Kui Viljandit filmiti. [Vahejuhtumisi „Eesti kultuurfilmi“ võtete ajal Viljandis. Pikem sõnum] Vaba Maa, 1937, 4. III, 51, 4.
Tallinna ilme muudatused filmitakse. [Tallinna linnavalitsus on Eesti Kultuurfilmile teinud ülesandeks jäädvustada filmilindile kõik kohad Tallinnas, kus on ette näha suuremaid ümberehitusi. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 5. III, 64, 3.
Tallinna vanad ehitused filmitakse. Linnavalitsus jäädvustab linna muutuva ilme. [„Eesti Kultuurfilm“ võtnud linnavalitsuse antud ülesande täitmisele. Filmimist alustatakse linna muutmisele tulevast osast.. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 5. III, 52, 5.
Peel, A. Kodumaa filmikroonika ümber. Miks näeb üht ja sama kodumaa sündmuste kroonikat mitmel korral? Võrdlusi välismaaga. [Eesti Kultuurfilmi direktori A. Peeli seletusi „Uus Eestile“. Eestis toodetakse 400 m filmikroonikat nädalas, millest ei ole võimalik koostada erinevaid programme 5 kino jaoks. Ka naaberriikides ei ole olukord parem.] Uus Eesti, 1937, 10. III, 69, 2.
Vabariigi aastapäeva paraadid filmis. [Filmivõtete puudustest „Eesti Kultuurfilmi“ vastavas filmis.Kiri] Allk. : H.S. Vaba Maa, 1937, 11. III, 57, 4. (Filmimaailmast).
Filmimehed Narvataguses. Täna algas talvise kalapüügi filmimine Peipsil. Teel Vasknarva võeti filmilindile Eesti-Vene piirijoont ja vene külaelu. [Filmi teeb „Eesti Kultuurfilm“, operaatoriks K. Märska. Ülevaade] Uus Eesti, 1937, 12. III, 71, 5, foto.
Kalapüük Peipsi järvel muusika abil. Kõik vene kalurite püügiviisid filmimisel. [12. märtsil alustas Eesti Kultuurfilmi operaator K. Märska talvise kalapüügi filmimist Peipsi ääres. Filmitakse mitmesuguseid kalapüügiviise. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 13. III, 72, 12.
Kultuurfilmi juhtide seletusi etteheidetele. Eesti kroonikafilmi puudustest. Kavatsus kõigisse suurematesse keskustesse üle maa soetada filmi-korrespondente. [Eesti film ei ole nii halb kui üldiselt arvatakse, tema puuduseks on vaid see, et kodumaine kroonikafilm on tummfilm.] Uus Eesti, 1937, 17. III, 76, 2.
Kultuurfilm saadab operaator K. Märska Saksamaale. [Sihtasutis „Eesti Kultuurfilm“ saadab filmioperaator Konstantin Märska Saksamaale, tutvunema helifilmi valmistamisega, kopeerimisega ja laboratooriumi töödega. K. Märska sõidab Tallinnast välja pühade laupäeval [27. märts]. Ta peatub Berliinis ja Münchenis kokku kuu aega.] Uus Eesti, 1937, 26. III, 85, 2.
Eesti helifilmi kroonika tuleb mais. Kultuurfilmi toodangule uus embleem ühes vastava saatemuusikaga. [„Eesti Kultuurfilm“ pidas 3. apr. Koosoleku, kus arutati uue filmiemblemi ja saatemuusika tellimise vajalikkust ja võimalusi. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 4. IV, 91, 1.
Kultuurfilmi operaator ja helimeister Berliinist tagasi. [K. Märska ja H. Menning viibisid Saksamaal, kus tutvusid helifilmi valmistamisega ja helifilmi tehnikaga. Sõnum] Uus Eesti, 1937, 20. IV, 107, 3.
Kultuurfilm Narva linnast. [Kohale on sõitnuid kaks kultuurfilmi operaatorit, kes asusid juba filmi valmistamisele. Filmile võetakse kindlused, bastioonid, raekoda, mis ehitatud rootsi kuninga Kaarel XI korraldusel 1671.a., rootsiaegsed tähtsamad hooned, vanemad kirikud, huvitavamad portaalid jne. Ühes sellega filmitakse linnapea J. Lusti tegevust kabinetis, jumalateenistust vene peakirikus Suurel tänaval ja Narva politseikogu gaasikaitse meeskonna tegevust ja muud. Lühisõnum] Uus Eesti, 1937, 27. IV, 114, 8. (Uudiseid siseriigist. Narvast.)
Eesti Kultuurfilmi juhid valiti tagasi. Reedel [7. mail] kinnitas sihtasutus Eesti Kultuurfilmi nõukogu läinud aasta aruande ja võttis vastu 1937/38. a. Eelarve. Nõukogu esimeheks valiti tagasi endine esimees O. Angelus, samuti abiesimees G. Bartels. Ka revisjonikomisjon endises koosseisus – O. Kiisel, A. Kits ja H. Heinsaar valiti tagasi. Kõik otsused ja valimised sündisid ühel häälel. Uus Eesti, 1937, 8. V, 124, 8.
Tallinna Jahtklubi. [Tallinna Jahtklubi lipp heisati22. V. Sündmus filmiti Eesti Kultuurfilmi poolt. Tallinna jahtklubi vimplit kannavad 37 meresõidukit, 9 jääpurjekat. Klubi uus komandör Fr. Tofev. Sõnum] Rahvaleht, 1937, 24. V. 60, 8. (Kroonika.)
„Lasteparadiis“ avas väravad. Pidupäev noortepargis. Liumägi teeb lastele rõõmu. [Kadrioru noortepark avati 12. VI. Parki õnnistasid ülempreester N. Päts ja õp. J Stokholm. Sõna võtsid sekr. K. Terras, sotsiaalminister O. Kask jt. Avamine jäädvustati filmilindile. Sõnum] Rahvaleht, 1937, 14. VI, 69, 1, foto.
„Eesti Kultuurfilmi“ suvised filmimistööd. [Operaator Bartels filmib Vilsandi linnuriiki. Ettevalmistamisel on film turbatööstusest ja Alfred Vaga käsikirja järgi film Rootsi aja mälestusmärkidest Eestis. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 22, VI, 140, 4. (Filmimaailmast.)
Narvas kõlas vene laul. Üleriiklikult vene laulupeolt. 15.000 inimest peoplatsil. Külalised Prantsusmaalt. [26.-27. VI peeti Narvas üleriiklik vene laulupidu. Külalisi oli saabunud ka Soomest, Lätist, Leedust, Prantsusmaalt. Ülevaade laulupeost. Laulupidu filmiti. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1937, 28. VI, 75, 3.
Martin, Edm. Meie kultuurfilmi ümber. [Selgitus kirjutisele – „E. Kultuurfilmi produktsioonijuht lahkus“ Vaba Maa 1937, 16. VI, 135. Kiri toimetusele] Vaba Maa, 1937, 30. VI, 145, 9.
Filmikaameratega päikest püüdmas. Kodumaa filmil kibe tööaeg. Valmistamisel rida uusi lühifilme. Kultuurfilmid hakkavad kõnelema. Kinohooaeg Tallinnas avatakse kodumaiste kultuurfilmidega. [Ümberkorraldused sihtasut. „ Eesti Kultuurfilm“. Sihtasutusel 3 kutselist filmioperaatorit. Ülev. Uutest valmivatest filmidest. Pikem sõnum] Rahvaleht, 1937, 4. VIII, 91, 4.
Lasnamäe paemurruaugud filmis. [Sihtasutuse „ Eesti Kultuurfilm kaameramehed valmistasid huvitava reportaaži Lasnamäe paemurdudest... ] Vaba Maa, 1937, 11. VIII, 181, 8. (Filmimaailmast..)
Laupäeval helifilmiti meie teatrirahvast. [Eesti Kultuurfilm tegi laupäeval esimesi prooviülesvõtteid p. a. Saksamaalt äsja saabunud uue helifilmi-aparaadiga. Helifilmiti Benno Hanseni, pr. Olga Lundi ja Eedo Karrisoo lalu, mida klaveril saatis Peeter Lüdig. Lõpuks Eduard Türk deklameeris veel katkendi „Mauruse koolist“] Rahvaleht, 1937, 30. VIII, 102, 8 (Kroonika.)
Helifilmimine täies hoos - Tuleva nädala lõpul esimesed eesti helifilmid ekraanile? [Filmiti. B. Hanseni, E. Karrisoo O. Lundi laulu, Ed. Türki deklamatsiooni, jazz-orkestri mängu Fritz Weebeli juhatusel. Filmitakse ka „Estonia“ muusikaosak. Segakoori, Tallinna Meestelaulu Seltsi ja Naislaulu Seltsi kooride esinemisi, samuti Ida Aav-Loo laulu, orkestritest erinevad ringhäälingu sümfoonia- ja Tallinna garnisoni puhkpillide orkester. Sõnum] Rahvaleht, 1937, 1. IV, 103, 3.
Esimene helikroonika valmis. Eriti õnnestunud on ülesvõtted tuletõrje paraadilt. [Eesti Kultuurfilmi uues sünkroniseerimisateljees Rüütli t n. 32 demonstreeriti uue halikaamera tööd. Pikem sõnum] Esmaspäev, 1937, 4. IX, 36, 3.
Helifilmi aparaat töötab. Hiljuti Saksamaalt saabunud helifilmi aparaat on sihtasutis Eesti Kultuurfilmis rakendatud juba tööle. [On tehtud rida proovifilme ja ka esimesed helikroonikad eesti oma sündmustest tulevad lähemal ajal linale. Laupäeval [4. IX] demonstreeriti esimesi helikroonikaid ja proovifilme ajakirjanikele ja filmi tuletõrje paraadist Tallinnas ka tuletõrje juhtivatele tegelastele.] Uus Eesti, 1937, 4. IX, 239, 9, ill.
Esimesed eesti helifilmid linale. „ Eesti Kultuurfilmi“ esitoodang. [4. septembril said 5 Tallinna kino esimesed „ Eesti Kultuurfilmi“ heliringvaated. Rahvuskogu tööst, presidendi reisidest, tuletõrje suurparaadist, jms. „ Eesti Kultuurfilmi“ sünkroniseerimisateljee seati sisse Rüütli tän. 32, tehnilise personali väljaõpe teostati Berliinis. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 4. IX, 202, 5, foto.
Tammlaan, E. Helikroonika tuleb hea. [4. septembril demonstreeriti ajakirjanikele esimesi Eesti helifilmi kroonikakaadreid. Muljeid nähtust. Helifilmi tegemise alal on Berliinis saanud spetsiaalse väljaõppe K. Märska, V. Bartels ja N. Envald ning A. Eichelman, H. Menning, V. Jakobson. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 5. IX, 240, 4.
Toompea vahiparaad helifilmis. [5. IX filmiti „ Eesti Kultuurfilmi“ poolt vahiparaadi Toompeal. Tallinna esietenduskinodes on nüüd kõikjal helikroonika. Lühisõnum] Rahvaleht, 1937, 6. IX, 105, 1.
Sakala malev 20 aastane. [12. IX Viljandi uuel turul paraad. Külalistena olid saabunud Võnnu 10. jalaväepolgu esinejad. Pidustusi filmiti. Lühisõnum] Rahvaleht, 1937, 13. IX, 108, 3.
Jänkimees [Tammlaan, E.] „Hõbedakaevandus“ kultuurfilmis. Eesti Kultuurfilmi „enne ja nüüd“. Suve jooksul valmis rida uudisfilme. Vilsandi linnud „filmitähtedeks“. [Rida uuendusi ja täiendusi. „ Eesti Kultuurfilmis“ 1937. a suvel valminud filmidest.] Uus Eesti, 1937, 28. IX 263, 6.
Osmussaarel filmitakse räimepüüki. Viimaseid uudiseid koduses filmitööstuses. [„ Eesti Kultuurfilm“ filmib Osmussaarel sügisest räimepüüki. Filmile Vilsandi linnuriigist kirjutas muusika V. Reiman, mis on esimene spetsiaalselt filmile kirjutatud muusika Eestis. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 29. IX, 223, 4. (Filmimaailmast.)
Mis maksab Petseri klooster? [Ameerika filmitööstused huvitatud kloostri filmimisest. Läbirääkimised „ Eesti Kultuurfilmiga“. Sõnum] Vaba Maa, 1937, 29. IX, 223, 4. (Filmisensatsioone.)
Kultuurfilmi-mehed Osmussaarel. [Osmussaarele sõitsid äsja Eesti Kultuurfilmi operaatorid, et valmistada seal filmi. Film tuleb heliline.] Rahvaleht, 19377, 1. X, 116, 3 (Haapsalu elu.)
Vilsandi linnufilm viidi Hamburgi. [Neljapäeval [30. IX] sõitis sihtasutus Eesti Kultuurfilmi direktor Peel Saksamaale, Hamburgis peetavale rahvusvahelisele kultuurfilmi kongressile. Direktor Peel viis kaasa 260 meetrit pika kultuurfilmi Vilsandi lindudest, mille valmistas möödunud suvel Kultuurfilmi operaator Bartels. Filmi juure sünkroniseeriti helilooja Reimani poolt komponeeritud saatemuusika. Linnufilmi demonstreeritakse kongressiliikmetele Hamburgis.] Uus Eesti, 1937, 1. X, 266, 5.
Mida Kultuurfilmil tuleks silmas pidada. [„Eesti Kultuurfilm“ peaks filmima kõik meie kultuuri- ja ühiskondliku elu tippsündmused. Samuti peaksid filmimehed võttepaigale õigeaegselt tulema, ainult siis on võimalik jäädvustada ajaloolisi hetki. Repliik] Uus Eesti, 1937, 9. X, 274, 4. (Kirjad „Uus Eesti“ toimetusele.)
Vilsandi linnufilm jooksis Hamburgis. [Sihtasutus Eesti Kultuurfilmi poolt valmistatud filmi Vilsandi linnuriigist demonstreeriti Hamburgis kultuurfilmide kongressil. Nagu teatab Hamburgist Kultuurfilmi direktor A. Peel, võeti meie film kongressiliikmete poolt väga soojalt vastu ja äratas oma huvitava sisuga üldist tähelepanu. Vilsandi filmi näidati koos Inglise filmidega ja oli nendega võrreldes nii tehniliselt kui sisuliselt täiesti laitmatu. Filmi väntas Eesti Kultuurfilmi operaator V. Bartels. Filmi pikkus 250 meetrit.] Uus Eesti, 1937, 11. X, 276, 3.
Sulekuues „filmitäht“. Saksa kiidusõnad Vilsandi linnufilmile. (Saksa filmi-päevaleht „Film-Kurier“, võttes kokku Hamburgis toimunud kultuurfilmi kongressi tulemusi, kirjutab muuseas: „Eestlased olid viimasel päeval kasutada annud filmi lindude elust, mis oma suurepäraste ülesvõtetega tugevaimat poolehoidu võitis.“ Lühisõnum] Uus Eesti, 1937, 19. X, 284, 6, ill. (Pilk filmilinale.)
Meie filmidest ja nende väntajatest. [„Eesti Kultuurfilmi“ toodangu madala kunstilise taseme üheks põhjuseks on asjaolu, et meil puudub spetsiaalse väljaõppe saanud operaatorite kaader. Vt ka „Eesti Kultuurfilmi“ õiendus UE, 4, XI, 300, 6.“ Repliik] Allk.: P-r Uus Eesti, 1937, 12. XI, 298, 6. (Pilk filmilinale.)
Riigihoidja ja valitsus tutvusid Eesti kultuurfilmidega. Pidulik etendus kino „Gloria Palace'is“. [Valitsuse liikmed vaatasid konos „Gloria Palace“ „Eesti Kultuurfilmi“ filme „Vilsandi linnuriik“, „Päev Värska laagris“, „Kaunima kodu poole“, „Tuletõrje korpuse paraad“ ja 2 katkendit heliringvaatest. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1937, 13. XI, 309, 3.
Soomaaste, Mikk. Tulge meile filmima! [Ettepanek „Eesti Kultuurfilmile“, et see rohkem arvestaks rahva soovidega ning ka edaspidi igasugu pisiseiku filmilindile jäädvustaks. Veste] Uus Eesti, 1937, 16. XI, 312, 6 (Pilk filmilinale. Filminurga veste.)
Eesti film. [Sihtasutuse “Eesti Kultuurfilm“ neljast viimasest filmist „Vilsandi linnuriik“, „Kaunima kodu poole,“ „Rootsiaja mälestisi Tallinnas“ ja „Päev Värska laagris“ on õnnestunuim viimane. Filmi käsikirjalised juhised major H. Lannolt. Artikkel] Allk.: E. V. Vaba Maa, 1937, 16. XI, 264, 4. (Filmimaailmast.)
Kigaste, E. Vändatud 300 kilomeetrit eesti filmi. Sihtasutus Eesti Kultuurfilm on aasta jooksul saanud ajakohase aparatuuri. 8 pikemat kultuurfilmi tuleva aasta töökavas. [Kokkuvõtted „Eesti Kultuurfilmi“ möödunud aasta tegevusest ja eeloleva aasta töökavast .Intervjuu] Uus Eesti, 1937, 17. XI, 313, 4.
250 km eesti filmi. Tulemusrikas töö filmitööstuse arendamiseks. Moodsad tehnilised abinõud võimaldavad kvaliteettööd. „Eesti Kultuurfilmi“ tulevikukavad. [Filmitööstuse olukorra kohta Eestis andsid ajakirjanikele seletusi sihtasutuse „Eesti Kultuurfilm“ juhatuse esimees E. Kigaste, nõukogu esimees O. Angelus ja direktor A. Peel. Ruumid Rüütli tänaval. Töötajate kaader – 16 inimest, pooleliolevad filmid hoitakse Toompeal tulekindlas ruumis, filme vahetatakse 12 riigiga.] Vaba Maa, 1937, 17. XI, 265, 2.
Sõjamuuseum filmiti. [Eesti Kultuurfilmi operaatorid lõpetasid esmaspäeval [22. XI] sõjamuuseumi filmi väntamise. Kohe alustati ka filmi kopeerimise ja sünkroniseerimisega. Film Sõjamuuseumist on 250 meetrit pikk ja jõuab linale umbes nädala pärast.] Uus Eesti, 1937, 23. XI, 319, 3.
Kodumaa filmikroonika kallimaks. [Siseminister andis kinoseaduse põhjal määruse, millega kinosid kodumaa kohusliku kroonikaga varustav asutus või ettevõte on õigustatud võtma tasu iga kodumaa kroonika linastamise õiguse eest kuni 150 kr. Seega peavad Tallinna esietenduskinod maksma sihtasutus „Eesti Kultuurfilmile“ nädalas 150 krooni senise 100 krooni asemel.] Vaba Maa, 1937, 8. XII, 283, 7.
Miks ei reklaami kinod eesti kultuurfilme? [Eesti kultuurfilmidest ei saa informatsiooni ei ajalehtedest ega kinokassadest. Samuti puuduvad kodumaiste filmide kohta arvustused. Repliik] Allk.: Ami. Uus Eesti, 1937, 16. XII, 342, 7. (Kirjad „Uus Eesti“ toimetusele.)
1938
Peel, A. Liiklemisõnnetused filmis. [Eesti Kultuurfilmi poolt algatatud liiklusainelise filmi valmistamisest. Artikkel] Politseileht, 1938, 17. V, 9, 230-232, foto.
Kauri, H. Kultuurfilm „Vilsandi linnuriik“. [Valmis 1938.a. algul. Filmi puudustest. Sõnum] Eesti Loodus, 1938, 1/2, 79-80. (Looduskaitse.)
Filmid P.-Ameerika eestlastele. New Yorgi eestlased tellisid Välis-Eesti Ühingu kaudu Eesti Kultuurfilmilt möödunud suvel valmistatud XI üldlaulupeo, Väliseestlaste vastuvõtmise, ülemaailmse Välis-Eesti kongressi ja P. -Ameerika Eesti delegatsiooni vastuvõtufilmid Oru lossis. Filmid moodustavad terviku Välis-Eesti sündmustest möödunud suvel kodumaal. Välis-Eesti, 1938, 10, 324. (Mitmesugust.)
Helsingi eestlaste elust. [Helsingi Eesti Seltsi tegevusest. 27. nov. s.a. Korraldati Eesti kultuurfilmi etendus kinos „Palats“. Ülevaade] Allk.:, A. J. Välis-Eesti, 1938, 12, 377-378. (Organiseeritud Välis-Eestist.)
Uus sünkroon-kaamera „Eesti Kultuurfilmile“. Ülevaatefilm Eestist iseseisvuspäevaks. [„Eesti Kultuurfilm“ ostis Tšehhoslovakkiast helifilmiülesvõtte sünkroonkaamera, millega kavatsetakse jäädvustada meie lauljate ja laulukooride esinemisi. „Eesti Kultuurfilmil“ on valminud 1000 m pikkune film „Võitluses sündinud, rahus kasvanud“ ja 300 m pikkune film Eesti Rahva Muuseumist. Sõnumid.] Vaba Maa, 1938, 15. II, 38, 4. (Filmimaailmast.)
Rajamaa, H. Vajame filmi Eesti koolist! [Kooli mineviku jäädvustamiseks. Repliik] Õpetajate Leht, 1938, 22. II, 7/8, 6.
Eesti uus ringvaade kinodes [.. uus Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr. 12, kus näidatakse vehklemisvõistlust Eesti ja Läti vahel ... 5. Tartu ülikooli geoloogia muuseumi väljapanekud. 6. Vene Põhjanaba ekspeditsiooni liikmed Tallinnas.] Uus Eesti, 1938, 12. III, 71. 2. (Pealinna uudiseid.)
Film jääpurjetamise EM-võistlusist. Saksamaale ja Lätti. Eesti kultuurfilm koostab suvist töökava. [Eesti Kultuurfilm on filminud Euroopa esivõistlusi jääpurjetamises, Tallinna algkoolide õpilasorkestrite ja TMS-i koori esinemist. Sõnum] Uus Eesti, 21. III, 80, 6. (Pilk filmilinale.)
Kultuurfilmi operaator hülgejahile. [Operaator T. Meristu viibis 3 n ädalat koos hülgeküttidega merel hülgefilmi valmistamise eesmärgil. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 26. III, 85, 5.
Koolifilm saab teoks. [Eesti Kultuurfilm on võtnud algkoolifilmi oma selle aasta tööplaani. Lühisõnum] Õpetajate Leht, 1938, 8. IV, 14/15, 1.
Film Riigihoidjast ja Vabariigi Valitsusest. [Eesti Kultuurfilm tegi reedel [22. IV] filmi valitsuse koosolekust ja Riigihoidja K. Pätsist. Jäädvustati valitsuse koosoleku käik...] Uus Eesti, 1938, 23. IV, 110, 3, ill.
Eesti tähtsamad päevauudised filmis. [Eesti Kultuurfilm on koostanud kaks filmi. Esimene on uue riigivolikogu moodustamisest, Vabariigi valitsuse töökoosolekust, Euroopa esivõistlustest maadluses, mõlemad 300-meetrised. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 30. IV, 118, 2.
Film kalapüügist Keila-Joal. [Tallinna kalaõngitsejate spordiselts saab tänavu kevadel 15 aastat vanaks ... Eesti kultuurfilmi poolt filmiti kalapüüki. Vääna jõel ... õnnestus püüda üle saja keskmise suurusega vimma.] Uus Eesti, 1938, 2. V, 120, 3.
Eesti filmikroonikad välismaale. [Eesti Kultuurfilmil valminud film hülgepüügist. Kroonikad saadeti Saksamaale, Inglismaale, Poolasse Prantsusmaale. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 5. V, 123, 9.
Eesti film hülgepüügist valminud. Hülgepüüdjate rõõmud ja mured kinolinal. Välismaa filmist huvitatud. [„Eesti Kultuurfilmi“ operaator T. Meristu viibis nädalaid Soome lahe hülgepüüdjatega merel. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1938, 12. V, 130, 6. ill.
Eesti Kultuurfilmil käsil mitme suurema filmi valmistamine. [Valmimas 250-meetrine film liiklemisest ning 400-meetrine film sõjakooli tegevusest, Pärnus lõpetatakse räimepüügi filmimine, asutakse filmima Sindit, Kilingi-Nõmmet, Mõisaküla. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 18. V, 136, 3.
Eesti Kultuurfilmi nõukogu valis uue juhatuse. [Nõukogu koosolekul 19. mail valiti uue juhatuse esimeheks koolivalitsuse direktor V. Alttoa. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 20. V, 138, 8.
Kultuurfilm sai helifilmiauto. [Sõnum] Rahvaleht, 1938, 1. VI, 73, 15, foto.
„E. Kultuurfilm“ kultuuritegelasi jäädvustamas. [„Eesti Kultuurfilmi“ töökavast. Sõnum] Rahvaleht, 1938, 4. VI, 76, 7. (Kroonika.)
Põlevkivitööstused filmitakse. [Eesti Kultuurfilm teeb filmi Eesti põlevkivitööstusest. Sõnum] Rahvaleht, 1938, 13. VI, 82, 3. (Meie õliväljadelt.)
Uusi kultuurifilme valmimas. Eesti Kultuurfilmi operaatorid kibedasti tööl. [Kannukal filmiti Kristlike Noorte Naiste suvekodu, Narva lähedal langenute mälestusmärke, Sakus üleriigilist maanaiste päeva, Kohtlas ja Kiviõlis põlevkivitööstust. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 16. VI, 162, 6.
Laulupeofilm läks kuude riiki ... Inglismaale, Prantsusmaale, Saksamaale, Ungarisse, Poolasse ja Lätti. Väljasaadetud film oli 62 meetrit pikk, ... K. Türnpu laulu „Priiuse hommik“ saatel. Uus Eesti, 1938, 2. VII, 178, 7.
Kultuurfilmi mehed Kiviõlis, Sillamäel, Kohtla-Järvel ja Küttejõus. [14. ja 15. juulil valmistati filmi Eesti õlitööstusest. Sõnum] Rahvaleht, 1938, 16. VII, 110, 3, (Meie õliväljadelt.)
Filmiti supelrahvast. [Elvas tehti ... Eesti Kultuurfilmi poolt filmi ... Elva vaatamisväärsustest. Filmis operaator Kalamees kahel päeval. Film tuleb 100 m pikk. Linn ... toetas filmimist 250 krooniga.] Rahvaleht, 1938, 1. VIII, 123, 5. (Mis Elvast kuulda?)
„Uus Eesti“ küsib: Mida pakub uueks hooajaks kultuurfilm? [Valminud on 9 uut kultuurfilmi, nende hulgas liiklusfilm ja film laulupeost. Töö käib põllumajandusfilmide ja spordifilmide kallal.] Uus Eesti, 1938, 7. VIII, 214, 2.
Türi filmimispalavikus. [Teisipäeval [9. VIII] valmistas Eesti Kultuurfilmi operaator Meristo Türi linnas filmivõtteid iseloomustavatest kohtadest...] Rahvaleht, 1938, 10. VIII, 131, 3. (Türi sündmusi.)
Türi jäädvustati filmilinale. [Eesti Kultuurfilmi operaator Meristo filmis 120 meetrit vaatamisväärsusi Türi linnast. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 10. VIII, 217, 9. (Uudiseid siseriigist. Türi.)
Filmitakse Järvamaa linnu. Kolmap. [10. VIII] viibis Paides E. Kultuurfilmi operaator Meristo, kes tegi Paide vaatamisväärsustest ülesvõtteid. Rahvaleht, 1938, 11. VIII, 132, 1. [Järva teateid.)
Kiviõli kaevandusi filmiti. [Teisipäeval [16. VIII] viibis Kiviõlis Eesti Kultuurfilmi auto ühes operaatoriga ... käsil [on] filmi valmistamine meie põlevkivitööstusest.] Rahvaleht, 1938, 17. VIII, 137, 3. (Meie õliväljadelt.)
Film õlitööstusest valmis. [Reedel [19. VII] lõpetas filmioperaator Märska Kiviõlis Eesti suurema tööstusfilmi väntamine, mis kestis kuu aega. Film on valmistatud majandusministeeriumi nõudel ja on 1000 m pikk.] Rahvaleht, 1938, 20. VIII, 140, 5.
Eesti suurim tööstusfilm valmimas. Põlevkivitööstuse film tuleb ekraanile septembris. [Reedel [19. VIII] lõpetas E. Kultuurfilmi operaator Märska Kiviõli eesti suurima tööstusfilmi väntamise. Filmimine kestis üle kuu ... ja tuleb u 1000 m pikk, olles seega suurim Eestis valmistatud tööstusfilm.] Uus Eesti, 1938, 20. VIII, 228 [!227], 8.
Fotoaparaadiga Vabadussõjas. Mälestusi meie vabadusvõitlusest fotoplaadil ja filmilindil. 20 sõjafotgtaafi lahinguid jäädvustamas. Vabadussõja filmilint rändas Ameerikas. [Akeli ja Selleke fotod. Sõjafotograafide nimed. Sõjaepisoode fotograafidega. Sõjafilmi on 900 m. Eesti esimene algupärane film vändati 1914. aastal. Filmi Vabariigi I aastapäevast viis Th. Märska Ameerikasse. Mälestused] Uus Eesti, 1938, 21. VIII, 228, 3, ill.
Kultuurfilm filmis Haapsalut. [Teisipäeval viibis Haapsalus Eesti Kultuurfilmi operaator Bartels, kes filmis Haapsalu nägemisväärsusi. Erilist tähelepanu pööras operaator filmimisel Haapsalu rohketele skulptuuridele ja mälestussammastele.] Uus Eesti, 1938, 31, VIII, 238, 9. (Uudised siseriigist. Läänemaa.)
Peel, A. Rida suuri filme kodumaalt. [Eeloleva hooaja uudisid kodumaises filmiproduktsioonis. Intervjuu „Eesti Kultuurfilmi“ direktori A. Peeliga.] Rahvaleht, 1938, 17. IX, 164, 10. (Filmi maailmast.)
Kodumaise filmi suurparaad. „Eesti Kultuurfilm“ demonstreeris riigijuhtidele ja teistele kutsutud külalistele seitset uut filmi. [Filmid 11. üldlaulupeost, võimlemise ja rahvatantsude pidustusest, K. Pätsi nim. Vabaõhukoolist, „Relvastatud rahvas“, „Elu uudismaadel“, „Päev sõjakoolis“ ning „Põlevkivitööstus“. Ülevaade] Rahvaleht, 23. IX, 169, 8.
Vabariigi president K. Päts jäi Eesti kultuurfilmidega rahule. Filmiekspeditsioon Petserimaale. [Petserimaale – Eesti kaugeimasse nurka tehti heliautoga esmakordne reis. Filmitakse piirivalvekoerte väljaõpet. Demonstreeriti „Eesti Kultuurfilmi“ suvel valminud filme „11. üldlaulupidu“, „Relvastatud rahvas“, „Võimlemise- ja rahvatantsude-pidustused“, „Noored suvikodus“, „Elu uudismaadel“, „Põlevkivitööstus“, „Päev sõjakoolis“. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1938, 24. IX, 262, 2.
Tiit Kuusik ja Heljo Sepp filmis. Eesti kultuurfilmi töökroonikat. [Eesti Kultuurfilm on filminud Tiit Kuusikut, kes esitab kaks laulu ja Heljo Seppa esitamas klaveripala. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 11. X, 279, 10, ill. (Pilk filmilinale.)
Eesti neljajalgsed „filmitähed“. Valmimas film meie eeskujulikemaist taludest. [Eesti Kultuurfilm on valmistanud filmi piirivalvekoertest, rida lühifilme Irboska kipsitööstusest, Meeri valla kalmetest jm. On valmimas film Eesti eeskujulikemaist taludest. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 18. X, 286, 6, (Pilk filmilinale.)
Film Vabadussõjast. Väärtuslik ajalooline dokument, mida ei saa Ameerikast tagasi. [1923. a. õnnestus sõjamuuseumil saada nimetatud sõja sündmustest 900 meetrit taanlaste poolt vändatud filmi. Kodanliku vabariigi 1. aastapäeva tähistamist Tallinnas on filminud Th Märska, kes viis filmi Ameerikasse kaasa. Esimene Eesti algupärane film vändati 1914. a. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1938, 15. XI, 313, 6. ill. (Pilk filmilinale.)
Eesti kultuurfilme näidati Helsingis. Välis-Eesti päeva puhul. [Helsingi Eesti selts korraldas Helsingis Eesti kultuurfilmide etenduse, kus viibis ka Eesti saadik R. Möllerson. Sõnum] Uus Eesti, 1938, 29. XI, 327, 6.
Filmiarhiiv loomisel. Endine kuberneride veinikelder kultuurfilmide panipaigaks. [Toompeal riigiarhiivis on filmide panipaigaks ehitatud ruum. Kasutades osaliselt kuberneride veinikeldri ruume. Kultuurfilmi kogu toodangu mahutamiseks on aga vaja suuremat ruumi. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1938, 19. XI, 327, 6, (Pilk filmilinale.)
Kiitev hinnang Eesti kultuurfilmidele Helsingis. [Helsingi Eesti Seltsi poolt korraldatud Eesti kultuurfilmide etenduse kohta kirjutavad Soome lehed muuseas: „Uusi Suomi“ ... „Hufvudstadsbladet“ ... „Helsingin Sanomat“ ...] Uus Eesti, 1938, 30. XI, 328, 7.
Kultuurfilm väliseestlasile kättesaadavamaks. Klangfilm loobus patendimaksust. Eesti laulupeo film Ameerikasse. [Eesti kultuurfilm on Saksa Klangfilmiga kokkuleppe sõlminud, mille kohaselt on meie filme ja kroonikaid võimalik näidata Berliinis, Stokholmis, Priisis ja Helsingis kuluka patendimaksuta Klangfilmile. Ka Ameerika väliseestlastele saadetud laulupeofilm jäeti maksustamata. Pikem sõnum] Uus Eesti, 1938, 6. XII, 334, 6. (Pilk filmilinale.)
Omapärane sõjafilm „Helioses“. [J. Renoir lavastatud prantsuse film „Suur illusioon“. Lisa Eesti kultuurfilmi „Lapsed vabaõhukoolis“. Retsensioon] Allk.: L. S. Uus Eesti, 1938, 16. XII, 344, 6, (Kino.)
Eesti-Saksa ühisfilm. Välispropagandaks valmistatakse pikem ülevaatefilm Eestist. [„Eesti Kultuurfilm“ valmistab Välisministeeriumi tellimusel ülevaatefilmi Eesti tutvustamiseks välismail. Kavas ühistööna sakslastega film mõne kirjandusteose ainel. Pikem sõnum.] Uus Eesti, 1938, 29. XII, 354, 3.