Näitleja Lia (Lya) Laats sündis 17. veebruaril 1926 Tallinnas teenistujate tütrena. Õppis 1940–46 Tallinna 8. keskkoolis ja 1946–48 Estonia draamaõpperühmas. Töötas 1946–48 ja 1976–80 Estonias, 1948–51 Endlas, 1951–60 ja 1980–81 Filharmoonias ning 1960–76 Vanemuises. Tuntud estraadinäitlejana, mänginud filmides ("Elu tsitadellis", 1947, "Mehed ei nuta", 1968, "Noor pensionär", 1972, "Siin me oleme", 1978), telelavastustes ("Mee maik", 1968) ja kuuldemängudes ("12 tooli", 1958). Laats suri 24. aprillil 2004 Tallinnas.
Eesti NSV teeneline kunstnik (1968), Stalini preemia 1948, Meie Matsi huumoriauhind 1990.
Oli 1947–62 abielus näitleja Kalju Vahaga, hiljem näitleja Harry Karroga (10.04.1930–24.01.2009).
[bibliograafia koostamisel]
Kerge, R. (2018). Lia Laats ohkas eluõhtul: "Miks saatus inimestega niimoodi mängib?" Õhtuleht, 8. dets, lk 14-15, ill.
Vainküla, K. (2006). "Emalendurina oleks ta võinud surma saada..." [Lia Laatsist 80. sünniaastapäeva puhul]. Õhtuleht, 17. veebr, lk 12-13, ill.