reetmine
Väikelinnast pärit noormees hilineb eksamile ja proovib selle käigus oma kursusekaaslasele väga meeldida.
Vanade sõprade nutivõõrutus räämas maamajas algab süütult, aga muutub ellujäämisvõitluseks, kui nende minevikusügavustest ilmub keegi, kes pole unustanud ega andestanud.
Filmi keskpunktis on rahvusvaheliselt hinnatud orelisolistist Anna (Johanna Wokalek), kelle abielu suure riigiettevõtte juhi Andrisega muutub hetkega, kui Andris saab süüdistuse suuremahulises altkäemaksu võtmises. Film jälgib Annat süüdistusele järgnevate päevade jooksul, mureneva maine ja moraalsete dilemmade kasvava paine all.
Lugu kahe teismelise tütarlapse suhetest.
Neli sõdurit ootavad oma asendusmeeskonda – nad on just lõpetanud kaheaastase teenistuse sõjaväebaasis, mis asub keset ookeani. Kui aga abi ei saabu, on meeskond sunnitud otsa vaatama üksteisele ja iseendale, kaheldes kõiges.
Eik Erik Siku lühimängufilm jutustab Kirjanike Liidu esimehest, kes peab pidama olulise kõne, kuid jõuab peagi järeldusele, et tegelikult pole tal midagi öelda.
Dryland on draama 1930. aastate Eestist, kus kaks salaviinavedajat, Mirtel ja Ari, kohtuvad kummalistel tingimustel eesmärgiga smuugeldada alkoholi Soome.
Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.
Paar vaidleb suvemajast lahkumise üle, kuni nad avastavad, et võib olla liiga hilja.
Pöördeline suvi noore Salome elus, kes on karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnise ususekti liige. Salome leiab end vastasseisust halastamatu Mariaga - naisega, kes on päästnud ta elu
Lühimängufilm “Roosi” räägib teelt eksimisest armastuse nimel.
Külma sõja topeltagendi tütre lugu.
Eiko Kink'i teleseriaal põhineb Eesti 90-ndate aastate kriminaalse allilma ajalool. Endine rallisõitja otsustab teha karjääri kuritegelikus maailmas.
Kas nõukogudeaegsest reeturlusest on saanud kaasaja kangelastegu?
Filmimagistrandi Oscar Wollsteni semestrifilm etteantud piirangutega - filmida kahe päevaga, kahe põhitegelasega ja ühes kohas, lisaks oli fookus suunatud tööle näitlejatega ja helikujundusele.
Andres Puustusmaa lavastatud thrilleri aluseks on endise kriminaalpolitseiniku Andres Anvelti esikromaan, mis põhineb tõestisündinud lool Eesti politsei tööst 1990ndate alguses. Film valmis Eesti ja Venemaa koostöös.
Hannu Saloneni lavastatud põnevusdraama räägib ustavusest ja reetmisest, kättemaksust ja andestusest ning nooruki mehistumisest vägivaldses maailmas.
Film käsitleb elu ja armastust II maailmasõja ajal Tallinnas ning selle ümbruses. Lilli Prometi jutustuse "Pimedate akende ajal" ekraniseering. Tõnis Kase 1968. aastal valminud 3-osalise teleseriaali taastatud variant täispika mängufilmina.
Kristjan Paul Esperk-Virve portreedokumentaal oma vanaisast, 20. sajandi legendaarsest eesti näitlejast Ants Eskolast ja tema loomingust.
Filmimagistrandi Asko Kase lavastuslik mängufilm on lugu rahahätta ja võlgadesse sattunud Antonist, kes elab koos oma vanaemaga. Antoni kunagine klassivend, kes tuleb võlga sisse nõudma, pakub välja rahumeelse lahenduse, kuidas lambad terveks ning hundid söönuks saavad.
Roman Baskini lavastatud tragikomöödia põhineb Friedrich Dürrenmatti näidendil "Der Besuch der alten Dame" (1956). Kaasa teeb hiilgav plejaad eesti näitlejaid. Peosades Ita Ever ja Aarne Üksküla.
Paradoksidega mängiv ja abielusuhetele mõtlema sundiv lühifilm noorelt, dokumentalistikat õppinud Raimo Jõerannalt.
Peeter Simmi dokumentaalfilm metsavendade tegevusest Eestis pärast Teist maailmasõda.
Portreefilm Alfred Käärmannist - Valgamaa mehest, kes on olnud üle oma saatusest.
Eestis tegutsenud juudiorganisatsiooni eestvedaja Pinchas Katzi saatusest. Filmi autor püüab koos emaga leida oma vanaisa jälgi Eestist ja Venemaalt.
Mati Põldre ainus mängufilm jutustab muusik Raimond Valgre romantilise ja traagilise loo, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950.
Roman Baskini esimene täispikk mängufilm on allegooriline ohudraama võimust, kompromissidest ja kohanemisest. "Rahu tänav" oli üks kuuest 1992. aasta Euroopa parimast debüütfilmist.
Mikk Mikiveri ekraniseering Henrik Ibseni näidendist "Rahva vaenlane" (1882) on lugu arstist, kes pakub kaaskodanikele magusa vale asemel kibedat tõtt ja langeb selle eest üldise viha alla.
Olav Neulandi lavastatud eepiline draama Herman Sergo samanimelise romaani ainetel räägib 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elust ja võitlusest mõisnikega Rootsi ajal antud eesõiguste kaitseks. Süžee tugineb ajaloolistele isikutele ja sündmustele. Peaosas leedu filminäitleja Juosaz Budraitis.
Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.
Arvo Kruusemendi lavastatud poliitiline detektiivfilm ameerika kirjaniku Dashiell Hammeti romaani "Klaasist võti" alusel, mis kirjeldab valimisvõitlust USAs 1920. aastatel.
Olav Neulandi romantiline seiklusfilm noore teadmamehe ja kauni vasallitütre armastusloost keskaegses Eestis, viimaste vabakülade läänistamise ajal.
Raul Tammeti telemängufilm jalgrattaspordist ja noortest, nende eesmärkidest, pingutustest ja millestki veel...
Mark Soosaare uuenduslik, lavastuslikku ainest dokumentaalsega põimiv, suurepärase operaatoritööga autorifilm 1905. aasta revolutsioonidraamast Vigalas keskendub edumeelse taluniku ja rahvavalgustaja Bernhard Laipmanni traagilisele saatusele, mis legendina elab edasi rahvasuus.
Kaljo Kiisa ajaloofilm vaatleb kodanliku Eesti riigikukutajate saatust pärast 1924. aasta detsembrimässu.
Grigori Kromanovi poliitiline põnevik Julian Semjonovi samanimelise romaani põhjal toetub reaalsetele ajaloosündmustele, osalt ka isikutele ja faktidele. Venemaal kultusfilmiks saanud linateoses mängivad vene tippnäitlejad, nagu Aleksandr Kaidanovski, Margarita Terehhova, Nikolai Volkov ja Vladimir Ivašov, kelle kõrval astub üles ka mitu tuntud eesti näitlejat.
Grigori Kromanovi poliitiline põnevik Julian Semjonovi samanimelise romaani põhjal toetub reaalsetele ajaloosündmustele, osalt ka isikutele ja faktidele. Venemaal kultusfilmiks saanud linateoses mängivad vene tippnäitlejad, nagu Aleksandr Kaidanovski, Margarita Terehhova, Nikolai Volkov ja Vladimir Ivašov, kelle kõrval astub üles ka mitu tuntud eesti näitlejat.
Valdur Himbeki lastefilm Eno Raua jutustuse "Tuli pimendatud linnas" alusel on lugu Saksa okupatsiooni aja koolilaste kartmatust mängust tulega.
Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.
Virve Aruoja telemängufilm 16. sajandil Tallinnas elanud kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ja tema tõeotsingutest.
Veljo Käsperi lavastatud isikudraama Aadu Hindi romaanisarja “Tuuline rand” III osa alusel kulgeb Esimese maailmasõja ja Vene revolutsiooni ajal, mil löövad kõikuma nii ühiskonna kui inimeste väärtushinnangud.
Tõnis Kase 3-osaline telemängufilm noorte eluvalikutest keerulistel aegadel 1944. aasta sügisel.
Tõnis Kase 3-osaline telemängufilm noorte eluvalikutest keerulistel aegadel 1944. aasta sügisel.
Dokumentaalfilm Prantsuse vastupanuliikumise kangelasest Boris Vildest.
Vladimir Karasjovi kunstiline dokumentaalfilm ehk nn fotofilm Viktor Kingissepa elust ja revolutsioonilistest sündmustest Eestis.
Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.
Tõsielul põhinev propagandistlik põnevusfilm Lääne luure poolt värvatud väliseestlastest, kes saadetakse 1950ndate Nõukogude Eestisse diversiooniakte korraldama.
Vladimir Gaidarovi film piiritusevedajate seiklusrikkast elust on esimene Saksa-Eesti koostööfilm. Laevamadruste rollides eesti näitleja Ants Eskola, balletitantsija Robert Rood ja kohalik rannarahvas.