tulekahju
Lugu sõltumatu nõukogude kunsti ja Lääne suhetest.
Üks pilt koosneb vähem kui seitsmest sõnast!
Dokumentaalfilm räägib üksluisest elust päästekomandos, mida rikastavad pingelised väljakutsed.
Koduperenaine seisab silmitsi olukordadega, kus tervemôistuslik lahendus puudub
Oma poolvenna peal koletu teo toime pannud Karmen seisab pärast issi surma silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega, mida suudab täita vaid armastus.
Garaažis askeldava isa kirg ralli vastu läheb sedavõrd kaugele, et laps muutub rehviks.
Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem.
Jälg tulest, mis põletab kõike.
Esimese kursuse filmiüliõpilaste lühimängufilm räägib trauma tagajärjel pöördumatult muutunud minapildiga leppimisest.
Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?
Dryland on draama 1930. aastate Eestist, kus kaks salaviinavedajat, Mirtel ja Ari, kohtuvad kummalistel tingimustel eesmärgiga smuugeldada alkoholi Soome.
Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.
Leiutaja, tänavakunstnik ja ettevõtja parandavad maailma sein seina haaval.
Kiilanemise tõttu kompleksides vaevlev mees saab müstilise juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi.
2016. aastal Piirissaarel toimunud tulekahjud hävitasid mitmed hooned, s.h vanausuliste palvela. Ka 84-aastase koorilaulja ja kogukonna võtmeisiku Praskovja maja põles tulekahjus maha ning ta püüab uuesti jalad alla saada ja oma eluga edasi minna.
Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
"Meenuta koos minuga minevikku ja võib-olla sa avastad midagi uut dokumentaalfilmi kohta, mis pole midagi muud kui elu pärast surma." Herz Frank.
Filmiüliõpilase Rebeka Rummeli lühimängufilm räägib noore mehe süümepiinadest.
Jaak Kilmi dokumentaalfilm Riia südames asuvast Lucavsalast (Lutsusaarest) ja sealse aianduskooperatiivi võitlusest edasikestmise nimel.
Vene filmirežissööri ja kaasaegse kinoklassiku Aleksandr Sokurovi elu ja looming.
Riho Västriku dokumentaalfilm nõukogude uurijate kangelaslikust talvitumisest 1982. aastal Antarktikal polaarjaamas Vostok, mille meeskonnaliikmete hulgas elas elektrijaama põlengu üle ka eestlasest meteoroloog Vello Park.
Lugu ühe erakordse ehitise ajaloost, 1972. aastal Tallinna südalinnas uksed avanud Viru hotellist, mis oli nõukogude inimestele kättesaamatu vaba maailma sümbol.
Antti J. Jokineni film on Sofi Oksaneni enam kui 20 keelde tõlgitud ja rohkelt auhinnatud samanimelise romaani ekraniseering, mis räägib poliitilisest terrorist väikerahva üle ning vaimsest ja füüsilisest vägivallast üksikisiku vastu.
Katrin Lauri mängufilm tüdrukust, kelle lapsepõlv kulgeb Eesti ääremaal, keset tööpuudust ja joomist. Tema vanemad ei oska oma eluga kuigi palju peale hakata ja see purustaks nende perekonna, kui poleks armastust, lootust ja halastust.
Vene režissööri Oleg Assadulini õudusfilm noortest, kes pommivarjendisse rajatavas ööklubis jäävad lõksu müstilisse labürinti.
Saksa režissööri Chris Krausi film on inspireeritud tema baltisakslasest vanatädi Oda Schaeferi mälestustest oma nooruspäevade Eestist vahetult enne Esimest maailmasõda.
Rasmus Merivoo teine mängufilm on muusikaline põnevuskomöödia Aleksei Tolstoi tuntud lasteraamatu „Kuldvõtmeke ja Buratino seiklused” ainetel. Linateos on valminud Eesti ja Venemaa koostöös.
Peeter Urbla lavastatud humoorikas draama kolmest naisest, kes tahavad aidata inimestel avastada oma unistusi ja igatsusi, rõivastades neid fantaasiaküllastesse lavakostüümidesse. Reaalsus aga kehtestab oma võimu ka nende mängumaailmas.
Lavastaja Andres Puustusmaa mängufilmidebüüt, fantaasiavisand Pär Lagerkvisti romaani "Kääbus" ainetel – lugu kääbusest meis endis.
Soome režissööri Ilkka Järvilaturi märulifilm Eesti kullavarude jõudmisest Tallinna pärast taasiseseisvumist ja kohaliku maffia suurejoonelisest plaanist kuld röövida.
Aare Tilga perefilm Toomas Raudami jutustuse „Lugu Reinust“ alusel räägib kaotamistest ja leidmistest, sõprusest ja üksteise hoidmisest ning sündmustest väikelinna elus 1960ndate aastate Eestis.
Eesti raadioinimestele pühendatud Peeter Simmi ajastufilmis kajastub sündmusi Imbi Valgemäe, Mari Möldre ja Ruut Tarmo elust. Kasutatud on teatri- ja raadiotöötajate suulisi ja kirjalikke mälestusi.
Olav Neulandi lavastatud eepiline draama Herman Sergo samanimelise romaani ainetel räägib 18. sajandi Hiiumaa rootslaste elust ja võitlusest mõisnikega Rootsi ajal antud eesõiguste kaitseks. Süžee tugineb ajaloolistele isikutele ja sündmustele. Peaosas leedu filminäitleja Juosaz Budraitis.
Kaljo Kiisa film August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" (1928) ainetel jälgib üht rahutu hingega meest tema seiklusterohkel teekonnal läbi põhjamaise suve ja sügise kuni varatalvesse välja.
Film eesti rahvusliku muusikastiili rajajast Mart Saarest.
Portreefilm legendaarsest vanavara kogujast Leonhard Venest.
Helle Murdmaa debüütfilm Oskar Lutsu samanimelise lastejutu ainetel, muusikaline muinasjutt heast ja kurjast, õest-vennast Itist ja Kustist ning nõiapere pesamunast Nukitsamehest.
Film tuletõrjujate argipäevast.
Olav Neulandi debüütmängufilm Eesti metsatalu rahutust elust esimesel sõjajärgsel aastal, taluperemehe keerulistest suhetest metsavendade ja nõukogude võimuga. Meisterlikud näitlejatööd Rudolf Allabertilt, Evald Aavikult ja filmis debüteerivalt Tõnu Kargilt. "Tuulte pesa" on A-kategooria filmifestivalil auhinnatud esimene Eesti film.
Mark Soosaar ja filmivõtted Läänemaal.
Kalju Komissarovi filmi juhatavad sisse kroonikakaadrid 1960ndate protestiliikumistest sõja ja vägivalla vastu, noorte kontrakultuuri ilmingutest. Filmi läbivad motiivid Antonioni kultusfilmist "Zabriskie Point". Sellel taustal uurib noorsoodraama kriminaalset juhtumit, mis põlvkondade vahelise usaldamatuse ja suhtlemisraskuste tõttu võtab tavatu pöörde.
Vladimir Parveli portreefilm eesti filmikunsti rajajast, esimesest kutselisest filmioperaatorist Konstantin Märskast.
Veljo Käsperi ekraniseering Einar Maasiku romaanist "Tuisu Taavi seitse päeva".
Kriitiline pala tuleohutuseeskirjade eiramisest.
Elbert Tuganovi animalugu uudishimulikust ahvipojast, kes džuglist inimeste juurde sattus.
Kaljo Kiisa lavastatud draama näitab, kuidas äärmuslikus olukorras tuleb ilmsiks inimeste tegelik loomus ja ellusuhtumine. Juhan Smuuli stsenaariumis on katastrooffilmi ainest ja vaimukat dialoogi.
Hiiumaal on toimunud suur tulekahju.
Loodusdokumentaal tutvustab Matsalu looduskaitseala linnuriiki.
Uute tuletõrjevahendite katsetamine.
Jüri Müüri ja Grigori Kromanovi ekraniseering A. H. Tammsaare samanimelisest romaanist räägib Vanapaganast, kes inimese kujul maa peale minnes püüab kõigest hingest õigesti elada, tõestamaks, et maise eluga on võimalik õndsaks saada.