raudtee
Krutskeid täis mootorsaemõrtsukas keerab värske armupaari elu pea peale ja alguse saab hullumeelne seikluste rägastik.
Kārlis Lesiņš asub “kodanik-uurijana” välja selgitama, miks on Balti riike ülejäänud Euroopaga ühendava 870-kilomeetrise kiirraudtee ehitus, millel on Euroopa Liidu rahastus ja NATO toetus, graafikust kaugel maas, eelarve ületanud ja seiskumise ohus.
Dokumentaalfilm jälgib ühe naisterahva retke mööda Rail Balticu raudtee tulevast trassikoridori. Üritades samal ajal 213 km pikkuselt trassilt otseülekannet teha, kohtab kunstnik Hanna Samoson oma teel inimesi, kelle elu saab olema tulevase raudteega lahutamatult seotud.
Grupp kontoritööst tüdinud eestlasi on gruusia tee tuleviku oma südameasjaks võtnud. Mida arvavad nende plaanist aga kohalikud, kellest paljudes elab veel mälestus nõukogude aja teetootmisest?
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
"Meenuta koos minuga minevikku ja võib-olla sa avastad midagi uut dokumentaalfilmi kohta, mis pole midagi muud kui elu pärast surma." Herz Frank.
Emotsionaalne dokfilm elust Eesti väikelinnas 100 aasta vältel.
Rainer Helini reklaamvideo eesmärk on hoiatada ohu eest, mis kaasneb, kui ignoreerida raudtee ähvardusi, tehes seda kahe vastandliku emotsiooni - elus olemise ja ootamatu elukaotuse - visuaalse jutustamise abil.
Meedia- ja filmiüliõpilaste koostööprojekt Operation Lifesaver Estonia raudteeohutuse kampaania tarbeks.
Hoiatav reklaamvideo hoidmaks ära õnnetusi raudteel.
Portreelugu 55-aastasest mehest, kes hoolimata oma raudteelase ametist, mis kulgenud põlvest põlve ja isalt pojale, täna luuleradadel uitab.
Film räägib loo eestlastest, kes on läinud parema tuleviku nimel Soome tööle.
Peeter Simmi lüürilis-groteskses mosaiigis on inimesed kui üksikud saared, kaugemalt vaadates aga arhipelaag. Film on valminud Eesti, Valgevene ja Läti koostöös.
Manfred Vainokivi heidab pilgu vaeste kirjanike igapäevaellu ühes lagunevas ja trööstitus Tallinna majas, kus töötud kirjanikud elavad oma tõusude ja mõõnadega boheemielu.
Peeter Simmi lühimängufilm üksildastest inimestest sootsiumi vereringes.
Meediaüliõpilase Helen Takkini kursusetöö. Anne, kes on nii ema kui ka abikaasa, peab tegema oma elu ühe kõige raskema valiku - kas kolida kaugele ära koos oma perekonnaga või jääda oma armukesega.
Filmimees Andres Sööt portreteerib luuletaja Hando Runnelit, tema olemust, vaimsust, inimesi tema ümber ja neid eesti vaimusuurusi, kes on kirjanikule hingelt lähedased.
Meediaüliõpilaste Robi Uppini ja Maria Kiviranna lühidokumentaalfilm lihtsast mehest Rainerist, kelle kodu asub kohe raudtee kõrval.
Filmi autor Epp Kubu kardab ühistranspordi piletikontrolle, ta otsustab oma hirmule silma vaadata ja asub tööle otse hirmupessa piletikontrolörina.
Soome režissööri Jouni Hiltuneni dokumentaalfilm Baikali-Amuuri raudteemagistraali ehitajate entusiasmist, lootustest ja tõelusest.
Eesti populaarseim suhtlusvõrgustik internetis aastal 2005 on rate.ee, kuhu on oma foto teistele hindamiseks üles riputanud 270 tuhat inimest.
Kuulus dirigent naaseb kodumaale, et tähistada kontserdiga oma 50. juubelit, kuid raha võim teeb oma töö.
Mart Taevere dokumentaalfilm uimastite salakaubaveost Kesk-Aasiast läbi Venemaa Eestisse ja Põhjamaadesse.
Noor eesti keele õpetaja Piret Toomet läks 2000. aastal Siberisse Ülem-Suetuki eestlaste külla ja õpetas sealses koolis lastele eesti keelt.
Filmiüliõpilase Raimo Jõeranna mängufilm alkohoolikust püüab panna vaatajat juurdlema elu põhiküsimuste üle.
Seitse Tabivere rahvateatri näitlejat, erineva saatusega inimest, oskavad ka vähesest rõõmu tunda ja leppida elu valusate tagasilöökidega.
Sulev Keeduse poeetiline, sügava filosoofilise alltekstiga linateos sõjajärgsest laastatud ja okupeeritud maast. Üks Eesti taasiseseisvusaja esimesi autorifilme, mida on auhinnatud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel filmifestivalidel.
Mart Mägeri sümbolistlik lühifilm kaotusvalust ähmastatud meeltega mehest, kes ei soovi tunnistada olukorra lõplikkust.
Dokumentaalfilm Stalini raudteeprojektist Salehard—Alaska.
Värvikas dokumentaalfilm kohaliku omavalitsuse valimiste valudest Võrumaa väikelinnas Antslas oktoobris 1993.
Totalitarismi anatoomia, sarkastiline tagasivaade süngeimale perioodile Eesti ajaloos käesoleval sajandil.
Film loomingust, selle olemusest ning tähendusest loojale.
Artur Talviku ja Rein Kotovi dokumentaalfilm vene metalli salakaubaveost läbi Eesti.
Eesti raadioinimestele pühendatud Peeter Simmi ajastufilmis kajastub sündmusi Imbi Valgemäe, Mari Möldre ja Ruut Tarmo elust. Kasutatud on teatri- ja raadiotöötajate suulisi ja kirjalikke mälestusi.
Leida Laiuse viimane mängufilm käsitleb jätkuvalt naise saatust psühholoogilise draama võtmes.
Luuletaja Betti Alveri poeesiamaailm.
Toivo Elme vaatemängulises muusikafilmis, mille rõhuasetus on Tartu muusikapäevadel, teeb kaasa 1980ndate eesti popmuusikute paremik.
Tallinna Uussadama (Muuga sadama) rakenduskompleksi käikulaskmisele pühendatud temaatiline ringvaade.
Portreepala vedurijuht Tõnu Sarapuust, kes räägib oma tööst.
Eesti NSV haridusministeeriumi tellitud õppefilm transpordiliikidest ja arengust meie vabariigis.
Eesti NSV raudteelased said üleliidulise sotsialistliku võistluse rändpunalipu.
Läbilõige Eesti majandussuhetest Nõukogude Liidu majandusruumis.
Esimene rong uuel raudteeliinil, rongi saabumise pidulik vastuvõtt Türi raudteejaamas 7. juulil 1972.
Valgevene ja Eesti raudteekoolide õpilased praktikal Tapa raudtee moderniseerimistöödel elektrifitseerimise eel.
Portreepala vedurijuht Enno Vähist.
Ülevaatepala Eesti raudtee ajaloost.
Ülevaade filmi võtteplatsilt.
Tallinn-Virtsu rongi viimane reis 1968. aasta 25. mail.
Arhiivifilm Suure Isamaasõja algusest 1941.
Kriitiline pala Tallinna heakorrast enne laulupidu.