nägemuslik
Kolme naise puhkus suvitusrajoonis muutub kiiresti transhumanistlikuks mölluks keset Eesti suve.
Viieaastane tüdruk Tipuana satub "limbosse", kui ta püüab oma isa leinates pääseda "teisele poole".
Etno-sürrealistlik film Eesti muinasjutu "Vares ja tihane" ainetel, mis kasutab erinevaid käsitöö- ja animatsioonitehnikaid ning millel on nii palju autoreid, et on ise nagu folkloor.
Ühe tütarlapse teekond Playboy kaanemodellist metshaldjaks.
Rainer Sarneti film Fjodor Dostojevski samanimelise romaani ainetel tõlgendab klassikat kaasaegses vormis, suurepäraste eesti näitlejate mängituna keset sakraalse ruumi lummavat ja hirmutavat ilu.
Veiko Õunpuu sümbolistlik grotesk räägib edukast keskikka jõunud mehest, kes kannatab moraaliküsimuste käes. Üks Eesti edukamaid festivalifilme.
Marko Raadi teine täispikk mängufilm Peeter Sauteri ja Vaino Vahingu novellide ainetel on intiimne ja valulik vaade inimsuhete tumedatesse sügavikesse.
Mait Laasi mõistukõneline lugu Arhitektist-Tuletikumehikesest, kes aitab anda elu uuele Põlvkonnale.
Anri Rulkovi viimaseks tööks jäänud lühimängufilm, õudusfilmi sugemetega psühholoogiline draama uurib inimese mineviku teadvustamata süvakihte.
Andri Luubi filmidebüüt põgenemisest elutüdimuse, rutiini ja tühjuse eest ning teekonnast tagasi iseenda, olemise mõtte juurde.
Arvo Iho lavastatud romantiline draama Nikolai Baturini samanimelise romaani ainetel räägib noore jahimehe Niika kütielust, armastuse ja iseenese kaotamisest ja leidmisest Siberi taigas.
Animeeritud lugu noormehest, kes üritab lille nuusutamise abil pääseda teisele poole silmapiiri.
Üksindusest ja igavikust pajatav õnneliku lõpuga animafilm.
Haiglas viibiv noormees lahendab oma visioonides üksindusprobleeme, mis on tekkinud suhtlemisraskustest ümbritsevaga.
Jüri Sillarti sümbolistlik draama ühe Eesti aleviku noorte viimasest koolikevadest stalinismiaja loojangul, kus ikka veel püsiv terroriõhkkond halvab püüdlused vabaduse, armastuse ja inimväärikuse poole.
Film kõigi elusolendite võrdsest õigusest elule.
Jaan Kolbergi sümbolistlik-allegooriline draama põhineb August Mälgu 1942. aastal ilmunud romaanil "Hea sadam" ja teistel Mälgu mereteemalistel teostel, kuid sündmustik on toodud kaasaega.
Seisundipsühholoogial rajanev joonisfilm, mis avab surutud, hullumeelsusega piirneva hingelise seisundi ja tee selleni.
Rao Heidmetsa sürrealistlik nukufilm rõhutab egoismile rajatud elu välist suursugusust ning kasvab üldistuseks Euroopa jõuetusest ja põhustunud tsivilisatsioonist.
Sügavalt filosoofiline joonisfilm kõneleb metafoorses ja kujundirikkas keeles inimese unistuse ja eneseteostuse raskest ja vastuolulisest vahekorrast.
Filmiminiatuur inimese lakkamatust eneseületamisest elus.
Filmi aluseks on regivärsiline rahvalaul linnutee sündimisest.
Filmi aluseks on kolm Eduard Viiralti tuntud graafilist lehte.
Kalju Komissarovi filmi juhatavad sisse kroonikakaadrid 1960ndate protestiliikumistest sõja ja vägivalla vastu, noorte kontrakultuuri ilmingutest. Filmi läbivad motiivid Antonioni kultusfilmist "Zabriskie Point". Sellel taustal uurib noorsoodraama kriminaalset juhtumit, mis põlvkondade vahelise usaldamatuse ja suhtlemisraskuste tõttu võtab tavatu pöörde.