põlvkondade side
Dokumentaalfilm jälgib Helsingist pärit noore Karjala juurtega stsenaristi Sanni teekonda, kes soovib esitada avalikult traditsioonilist itkulaulu ("itkuvirsi"), püüdes ennast proovile panna ja tervendada.
„Mamma, vaata, kuidas ma tantsin! Ema, vaata, kuidas ma endal kõri läbi tõmban!“ Draamafilm pakatab naiselikust absurdist, kus ema ja tütar upuvad kirglikku ja lõputusse soovi teineteist mõista.
Mary Õunapuu, 11-aastane ninatark tüdrukutirts unistab meisterkokaks saamisest. Vanaema annab talle oma iidse retseptiraamatu ja innustab teda jätkama perekonna kulinaarseid traditsioone.
Joosep Ehasalu kolmanda semestri lühidokk mõtisklebnkunstnikuks olemise üle läbi oma vanaisa maali.
Erinevate ajastute filmifotodest konstrueeritud fotofilm, mis jutustab loo kolmest põlvkonnast: autorist, tema isast ja vanaisast. Filmi põhiteema on emotsioonid ja kuidas me nendega toime tuleme.
Põlvkondi ühendav eepiline road-movie peaks pühkima tolmu iidselt rahvatarkuselt, et piim, see on suur vastutus.
Dokumentaalfilm jutustab Käru vallas asuvast eeldatavalt vanimast tegutsevast eesti pereklubist, mis tähistab 2017. a. oma 40. sünnipäeva.
Poeg ei ole oma isaga kaheksa aastat suhelnud, tütar ootab kannatamatult isa surma ja lapselaps tahab vihmaussi purki panna. Vana mees aga paneb visalt vastu ja istutab uusi lilli, teadmata, kas tema silmad nende õitsemist näevad.
Film jäädvustab Muhu kultuuripärandit läbi kahe põlvkonna naiste tegemiste ühe suve jooksul.
Hardi Volmeri ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski ja kino kuldaja melodraamat.
Liis Lepiku antropoloogiline dokumentaalfilm on lugu erksast vanaprouast Emiliast ning tema traagilise saatusega perekonnast.
Antti J. Jokineni film on Sofi Oksaneni enam kui 20 keelde tõlgitud ja rohkelt auhinnatud samanimelise romaani ekraniseering, mis räägib poliitilisest terrorist väikerahva üle ning vaimsest ja füüsilisest vägivallast üksikisiku vastu.
Etnoloog Liivo Niglase film sugulaste taaaskohtumisest Siberis Ülem-Suetuki eesti külas 2010. aasta suvel.
Tuhast tõusnud Leetse mõisas ristuvad baltisakslase Christiani ja vene erusõjaväelase Viktori teed ja lood.
Üksildases bensiinijaamas toimub poerööv, mis käivitab pingelise sündmusteahela.
Kunstnik Lemming Nagel loob maali vahenditega tarbetutena näivatest esemetest omanäolise värvirikka ja fantaasiaküllase maailma.
Sulev Keeduse poeetiline, sügava filosoofilise alltekstiga linateos sõjajärgsest laastatud ja okupeeritud maast. Üks Eesti taasiseseisvusaja esimesi autorifilme, mida on auhinnatud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel filmifestivalidel.
Filmi kangelaseks on Alutaguse looduseuurija Juhan Lepasaar.
Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal.
Mats Traadi romaani põhjal valminud ajaloolises mängufilmis on kuus "tantsu" kuues ajas - Eesti talu lugu 20. sajandi algusest nõukogude kaasajani.
Akadeemik, fennougristika Tartu koolkonna rajaja, professor Paul Ariste.
Film kolmest kolhoosi sepast, Valeri Bogdanov räägib sepikojas sepatööst.
Treener ja õppejõud, sporditeaduse edendaja, kümnevõistlejate kasvataja Fred Kudu.
Meestest, kelle eluks ja tööks on mootorrattad, võidukihutamine riski piiril.
Tallinna Masinatehase traditsioonidest, ratsionaliseerija Hans Liblik.
Valga rajooni neljatuhandeliste lüpsjate klubi president Adolf Raudsepp.
Ülevaatefilm juubelieelsest Tartu Riiklikust Ülikoolist.
Lembit Saarsalu portree
Vormsi saare minevik, olevik ja tulevik.
Lugu rannapoistest ja nende heast juhendajast onu Eerost
Tõsielufilm tõuaretajate Savelide kahest põlvkonnast.
Raidsalude pereansambel Kuigatsist Valgamaalt liidab mitme põlvkonna pillimängijaid ning toob rõõmu ümbruskonna rahvale.
Jutuajamisi Aira Kaaluga.
Portreepala Tallinna elamuehituskombinaadi peainsenerist Paul Veigelist.
Film valmis 1973. aasta maikuus Mihkli-Jaani talus Läänemaal. Osalevad autori isa Johann Soosaar ja tütar Kadriann Soosaar.
Kalurikolhoosi Hiiu Kalur traallaevad kalapüügil.
Laevameistrid ehitavad jahti.
August Rõuk talupark-dendraariumis.
Portreepala Tartu rajooni Konguta kolhoosi kombainerist Helmut Mustjõest.
Leida Laiuse draama August Kitzbergi samanimelise näidendi alusel räägib armastusest, mis pärisorjusaegses külas põrkub ebausu, armukadeduse ja orjameelsusega.