portreefilm
Dokumentaalfilm vaatleb sajandit täis sõda, julmusi, kaotusi ja lõpuks ühtekuuluvust läbi naise silmade, kes kaotas kõik peale armastuse.
Dokumenaatlfilm pühib sajandite tolmu viimase aja olulisemalt Eesti kunstiajaloo leiult.
Mänguline dokumentaalfilm Hendrik Sal-Sallerist – mehest, kelle laulusõnu teab iga eestlane, kuid kelle tegelikku elu ja teekonda teavad vähesed.
Liina on kaasaegne kunstnik, kes uurib marginaliseeritud naisi ja avastab, et hoolimata seisuslikest erinevustest jagab ta oma uuritavatega üllatavalt palju.
Paradiis, see pole niisama. Paradiis tuleb välja võidelda.
Tal on väikesed nõudmised iseenda heaolule, aga suur hing ja kõrged nõudmised laste inimlikkusele ja hobuste sõbralikkusele.
Lühidokumentaalfilm uurib kunsti, vananemise ja vastupidavuse ristumiskohta läbi 84-aastase skulptori Johanna Ranne elu Tallinnas, paljastades, kuidas tema loomeprotsess ja meditatiivsed praktikad aitavad tal vanaduse väljakutsetes navigeerida.
Siiras ja südamlik vaade ühe üksiku mehe hinge, kes vaatamata luhtumistele ja juba kõrgele eale ootab siiski oma ellu kaaslast, kellega koos olla, ning kes läbi keerukate sisevõitluste leiab jõudu soojendada üles suhte oma tütrega.
Neeme Järvi dirigendiks olemisest läbi tema viimase kolme aasta tegemiste ja kontsertide. Mõtteid dirigeerimisest täiendavad tema muusikutest lapsed koos teiste rahvusvaheliselt tunnustatud kaasteelistega.
Filmitudeng Jasper Lina intervjuu Elina Reinoldiga.
Film on pühendatud laulja Georeg Otsa teatri- ja kontserttegevusele.
Rea Haljasmäe intervjuu Ülle Kaljustega.
Arvukate rajakaamerate abil avaneb Soome pensionär Hannule uks loodusesse ja ennenägematu sidemeni metsas peituva ilvesega.
Hardi Volmeri autoportreefilm tähistab värvika kineasti 50. tööjuubelit filmivallas. Ühtlasi on film sissevaateks 1970-1980ndate Eesti alternatiivkultuuri aegruumi, punki nii filmis kui muusikas.
Seaküla Simson on Eesti skulptor, kel on Afganistani sõjas kogetut võimatu unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ka unenägudes. Ainuke võimalus oma deemonitega rinda pista, on nende üle nalja visata.
Eesti popmuusiku Yasmyni portreefilm.
Film tagasihoidlikust inimesest, legendaarsest kineetikakunstnikust, kes mõjutas nii Eesti avaliku ruumi, mitme põlvkonna lapsepõlve mälestusi, kui ka eksperimentaalmuusika skeenet.
Portreefilmi põhiteemaks on igatsus läheduse ja kestvate suhete järele. Andrese südamliku isiksuse, omapärase sisemaailma ja kultuurihuvi kaudu tajume vaatajana midagi palju suuremat, kui igapäevased põgusad kohtumised meile kellegi olemusest aimu suudavad anda.
Dokumentaalfilm naiseks olemisest jutustatuna läbi Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima kaasaegse poetessi Kristiina Ehini kogemuste ja loomingu.
Portreefilm Mare Trallast.
Portreefilm arhitekt Raul Vaiksoost.
Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta?
Risto Kappet on professionaalne e-sportlane, kelle tööpäevad mööduvad toanurgas simulaatoril autorooli keerates.
Meditsiiniõde hoolitseb rooside eest; lapselaps õpetab vanaemale TikTokki; vanad roomlased jalutavad aias saksofoni saatel. Hargnevas ajas hargnevad maad, teed ja inimesed.
70-aastase Endel Saarepuu elu on täidetud kunstiga. Mida vanemaks kunstnik saab, seda lihtsamaks muutub ta elu ja kõnekamaks tema looming.
Jaanus Nõgisto dokumentaalfilm skulptor Mati Karminist.
Film Evald Hermakülast. Kadunud isast.
72-aastasena juhatab Lydia Rahula endiselt Tallinna Poistekoori ning töötab koolis muusikaõpetajana. Lydia ei kujuta ettegi, et võiks kodus pensionipõlve pidada. Tal on energiat rohkem, kui ta kulutada jõuab, ja puhkama jääb ta enda sõnul siis, kui kirstukaas pea kohal kinni lüüakse.
Urmas E. Liivi portreefilm Eesti popmuusika ajaloo ühest parimast lauljast Marju Länikust.
Annika Koppeli dokumentaalfilmis on fookuses keeleteadlase, esseisti, õppejõu ning Eesti taasiseseisvumise ajal poliitikas olulist rolli mänginud Mati Hindi elu ja loometee.
Film teatrilavastajast ja elulugude kogujast Merle Karusoost.
Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb.
Kui suurim piin on armastus, kas päästab sellest kunst või mäng? Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm kirjanik Vaino Vahingust.
Teekond iseenda teise otsa - peategelane rändab oma siseilma tihnikutest lagedate randade avarusse.
Film noorest ja särtsakast Eesti paraujumise tähest Matz Topkinist, kes oskab unistada suurelt ja võtta naerulsui vastu nii edu kui ka ebaõnnestumised.
Muusika, mida Shazam ei tunne ja Spotifys ei ole. Aleksandr Heifetsi dokumentaalfilm melomaan Ahtost.
Lühidokumentaalfilm, mis uurib Orm Oja - Eesti meistrikoka tööd ja mõtteviisi.
Jõulueelsel ööl sorteerivad töölised laos ajalehti, et neid seejärel inimtühjadel tänavatel laiali jaotada.
Dokumentaalfilm jälgib noort neenetsi naist Ivannat ja tema viit last, kuidas nad hulguvad tundras Taimõri poolsaarel ja hoolitsevad põhjapõtrade eest. Kiiresti halvenevad elutingimused ei jäta neile lootust.
Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?
Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. See film on viljakast mittemidagitegemisest.
David Vseviovil on sünnipäev - päev, millest saab retk mööda aja lugusid.
Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.
Film Betti Alveri elust ja loomingust.
Liivo Niglase dokumentaalfilm räägib ühe väljasuremisohus preeriaindiaanlaste keele päästmisest Eesti keeleteadlase eestvõtmisel. Film näitab, milliseid jõupingutusi ja inimlikke valikuid kaduva keeleilma taaselustamine endaga kaasa toob ning tõstatab küsimuse keele tähtsusest inimese minapildi kujundamisel ja hoidmisel.
Lugu vanast mehest ja tema vaiksest teekonnast läbi Ida-Euroopa.
Dokumentaalfilm ühest mõjukamast eesti sürrealistist Ülo Soosterist.
Film jälgib Eesti legendaarse ooperilaulja Urve Tautsi kohtumisi lähedaste, kolleegide ja omaenda muusikaga pooleteise aasta jooksul.
Värskelt balletikooli lõpetanud proovib leida oma kohta paljunõudvas tantsumaailmas samal ajal, kui ta proovib hakkama saada erinevate maskidega, mida tantsija kannab.