katkendid kroonikafilmidest
Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.
Portreefilm Eesti tuntud teatrimehest ja -pedagoogist Kalju Komissarovist
Film portreteerib andekat eesti lauljat, näitlejat, lavastajat ja tõlkijat Peeter Volkonskit.
Ajakirjanduslik dokumentaalfilm linnahalli ajaloost alates hoone planeerimisest kuni renoveerimise lähteülesande valmimiseni 2017. aasta jaanuaris.
Abhaasia eestlased oma kodumaal suvel 2014.
Portreefilm filmioperaator, režissöör ja pedagoog Jüri Sillartist.
Mängulised ja humoorikad vinjetid tavalistest eestlastest, kes varastasid riiki ja andsid oma panuse Nõukogude Liidu allakäiku.
Eesti muusika auväärseim daam, helilooja Ester Mägi on muusikat kirjutanud ligi kuus aastakümmet, säilitades isikupärase alalhoidlikkuse.
Meelis Muhu ja Kristina Norman vaatlevad elu Moldova külje all asuvas tunnustamata Transnistria riigikeses, kus valitseb tõeline nõukogude kord.
Hardi Volmeri ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski ja kino kuldaja melodraamat.
Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist.
Laulupidu ja selle tähendus läbi kahe dirigendi ja sõbra, ameeriklase Robert Geary ja eestlase Aarne Saluveeri silmade.
Hardi Volmeri ja Kiur Aarma dokumentaaljutustus ühe kentsaka ja võimsa äriimpeeriumi sünnist Nõukogude Liidus, filmistuudio Eesti Reklaamfilm hiilgeajast ja kadumisest.
Pariisis elav väliseestlane Vahur Linnuste, aastakümneid välismaailmas Eesti riiklust edendanud ja kultuuri tutvustanud intellektuaal jutustab oma värvika eluloo ning mõtestab Euroopa ja maailma poliitilisi tagamaid, mis mõjutanud Eesti riigi arengulugu.
Filmiloo peategelane on äärmuslikult vastuoluline inimene Rein Mets, keda tuntakse evangelisti ja usuliikumise Elu Sõna loojana, viie lapse isana, biseksuaalina, kes on elanud koos mehega üle 20 aasta.
Kümnest filminovellist koosnev tervik sündmustest Eesti õhu- ja meresõidu ajaloos aastatel 1820 kuni 1938.
Petseris tegutsev Isa Jevgeni ja tema kaaskondlased.
Liina Triškina dokumentaalfilm Eesti riigile saatuslikust 1939. aastast, vabadusest ja sundseisust, tegemistest ja tegemata jätmistest
Valgevene maineka dokumentalisti Juri Haštševatski autorifilm Gruusia 2008. aasta sõjast, Vene meedia ajupesu rollist konflikti arengus ja Vene poliitika kaugematest eesmärkidest.
Peeter Brambati film arhitekt Toomas Reinust.
Filmis antakse ülevaade aeglase veevahetusega suletud sisemere, maailma ühe reostatuima mere, Läänemere olukorrast.
Mere taandumisel vabanenud rannaalade kasutuselevõtmise tähtsusest.
94-aastase Evald Okase kunstile pühendatud elu: meister ise valgustab oma teoste saamislugusid, jutustab eluteest ja avab loomeprintsiipide saladusi.
Kristiina Davidjantsi dokumentaalfilm eesti maadluslegendi, kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu saatusest.
Imbi Paju dokumentaalfilm räägib loo Eesti naiskodukaitsjate ja Soome lottade 1920ndatel aastatel alguse saanud koostööst ning õelikust läbikäimisest, mille katkestas Teine maailmasõda ja Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt.
Rein Raamatu dokumentaalfilm skulptorist ja kauaaegsest Eesti Kunstiakadeemia rektorist Jaan Varesest.
Rein Raamatu dokumentaalfilm eesti armastatuimast raamatuillustraatorist Siima Škopist.
Vallo Kepi kultuurilooline dokumentaalfilm isamaalauliku ja lembelüüriku Henrik Visnapuu viimasest kümnest eluaastast 1941–1951.
Eesti-Läti koostöödokumentaal "teenelistest fašistidest", Baltimaade näitlejatest, kelle kaudu Nõukogude filmitööstus lõi vaenlase kuju ja taastootis baltlaste kui fašistide kuvandit.
Mait Laasi animatsioonielementidega dokumentaalfilm Eesti Nukufilmi rajajatest, filmirežissööridest Elbert Tuganovist ja Heino Parsist.
Eesti monumentide saatus muutuvas ajas.
Kadrioru lossi ja pargi lugu rajamisest tänapäevani.
Soome režissööri Jouni Hiltuneni dokumentaalfilm Baikali-Amuuri raudteemagistraali ehitajate entusiasmist, lootustest ja tõelusest.
Peeter Simmi draama eesti nimekaima laulja Georg Otsa elust. Mati Põldre ja Aleksandr Borodjanski stsenaariumi aluseks on Asta Otsa meenutused.
Portreefilm legendaarsest Eesti muusikust Eri Klasist läbi tema loometöö ja eraelu.
Urmas E. Liivi dokumentaalfilm eestlaste kohanemisest eluga Eesti NSVs ja toonaste kompromissitute teisitimõtlejate saatusest.
Enn Säde esitab oma autorifilmis põneva uurimistöö, kuidas ja kas üldse jäädvustati kolme üldlaulupidu.
Rein Raamatu portreefilm legendaarsest Eesti Kunstimuuseumi direktorist Inge Tederist.
Estraadimuusika klassiku Arved Haugi elu kahel viimasel aastakümnel oli tema muusaks näitleja Anne-Reet Margiste, valmisid helilooja kõige lüürilisemad, hingestatumad ja kaunimad laulud.
Meenutuslik portreefilm näitlejanna Katrin Välbest.
Grupiportree värvikast balletomaanide sõpruskonnast, kelle elu on möödunud maailmakuulsa Peterburi Maria ooperi- ja balletiteatri kunsti lummuses.
Eestist valitud saadikute tegevus kommunistliku impeeriumi esimeses ja viimases rahvaesinduses Nõukogude Liidu rahvasaadikute kongressil viis hiidriigi rahumeelse likvideerimiseni.
Hannes ja Renita Lintropi ajalooline ülevaatefilm 2006. aastal 100-aastaseks saanud Estonia teatrist ja teatrimajast, milles põimuvad Eesti riikluse ja kultuuri lugu.
Must täkk Palladium on parim trakeeni tõugu takistussõiduhobune Eestis ja Euroopas.
Ameerika režissöörid James Tusty ja Maureen Castle Tusty näevad Eesti laulvas revolutsioonis Euroopa ajaloo pöördepunkti.
Rein Raamatu dokumentaalfilm Pallase maalitraditsiooni kandjast kunstnik Lembit Saartsist.
Peeter Brambati dokumentaalportree eakast maalikunstnikust, emeriitprofessor Ants Viidalepast.
2007. aasta presidendivalimiste eel valminud filmis vastandatakse Arnold Rüütli nõukogudeaegseid kõnesid ja intervjuusid Eesti taasiseseisvumisaja sõnavõttudega.
Jaanis Valgu bakalaureusetöö Inna Taarnast, parteidest ja riigikorra muutumistest.
Muusikaline dokumentaalfilm pagulashelilooja traagikast: rahvusvahelise mainega 20. sajandi eesti sümfoonik Eduard Tubin veetis elu teise poole Rootsis paguluses, kus valmis suur osa tema heliloomingust – Eestile kirjutatud muusikast.