Ajalooainelised mängufilmid
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Elmo Nüganeni ajalooline sõjadraama eestlaste valikutest Teises maailmasõjas.
Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.
Hardi Volmeri ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski ja kino kuldaja melodraamat.
Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm 1992. aasta sügisel Abhaasia ja Gruusia sõja keerisesse sattunud Abhaasia eesti küla elutargast mehest, kes võtab oma katuse alla kaks haavatud vaenlast ja püüab neid verises sõjas inimliku teeotsani aidata.
Antti J. Jokineni film on Sofi Oksaneni enam kui 20 keelde tõlgitud ja rohkelt auhinnatud samanimelise romaani ekraniseering, mis räägib poliitilisest terrorist väikerahva üle ning vaimsest ja füüsilisest vägivallast üksikisiku vastu.
Kümnest filminovellist koosnev tervik sündmustest Eesti õhu- ja meresõidu ajaloos aastatel 1820 kuni 1938.
Asko Kase esimene täispikk mängufilm on kaasakiskuv ajaloolistel sündmustel põhinev märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässust Eestis.
Film on Ilmar Raagi ajalooline dokumentaaldraama, milles kellaajalise täpsusega jälgitakse sündmuste kulgu kolmel augustipäeval 1991.
Kaaren Kaera ja Õ-Fraktsiooni komöödia Eesti ja eestlaste rollist 13. sajandi Euroopa poliitikas parodeerib vaimukalt ajaloofilmide klišeesid ja muistse vabadusvõitluse müüte.
Elmo Nüganeni debüütfilm Albert Kivikase samanimelise romaani põhjal on patriootiline sõjadraama koolipoistest Vabadussõjas. Noorte vabatahtlike võitlusteega täis ohte, katsumusi, kaotusvalu ja võidujoovastust põimub noore armastuse lugu.
Hardi Volmeri teine täispikk mängufilm on põnevuskomöödia 20. sajandi alguse legendaarse eesti rahvuslase Aleksander Kesküla rahvusvahelistest intriigidest Suur-Eesti loomise nimel.
Jaan Kolbergi romantiline seiklusfilm 19. sajandi õilsast röövlist, kelle kartmatus ja tabamatus tegid temast rahvuskangelase.
Jüri Sillarti režissööridebüüt näitab Eesti küla saatuslikul 25. märtsil 1949, mil kümned tuhanded inimesed Siberisse küüditati.
Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.
Olav Neulandi romantiline seiklusfilm noore teadmamehe ja kauni vasallitütre armastusloost keskaegses Eestis, viimaste vabakülade läänistamise ajal.
Valentin Kuigi filmi aluseks on tõestisündinud lugu kuulsa Eesti maadleja Georg Lurichi elust, nimelt tema auhindade kollektsiooni skandaalne vargus 1910. aasta maadlustšempionaadi ajal Tallinnas.
Tõnis Kase mängufilm kommunist Viktor Kingissepa elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.
Tõnis Kase mängufilm kommunist Viktor Kingissepa elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.
Mark Soosaare uuenduslik, lavastuslikku ainest dokumentaalsega põimiv, suurepärase operaatoritööga autorifilm 1905. aasta revolutsioonidraamast Vigalas keskendub edumeelse taluniku ja rahvavalgustaja Bernhard Laipmanni traagilisele saatusele, mis legendina elab edasi rahvasuus.
Draama soome-eesti kirjaniku Aino Kalda samanimelise, ajaloofaktidele toetuva proosaballaadi ainetel kõneleb dogmaatilise usu- ja elukäsituse vastuolust armastuse inimlikkusega.
Kaljo Kiisa ajaloofilm vaatleb kodanliku Eesti riigikukutajate saatust pärast 1924. aasta detsembrimässu.
Grigori Kromanovi poliitiline põnevik Julian Semjonovi samanimelise romaani põhjal toetub reaalsetele ajaloosündmustele, osalt ka isikutele ja faktidele. Venemaal kultusfilmiks saanud linateoses mängivad vene tippnäitlejad, nagu Aleksandr Kaidanovski, Margarita Terehhova, Nikolai Volkov ja Vladimir Ivašov, kelle kõrval astub üles ka mitu tuntud eesti näitlejat.
Grigori Kromanovi poliitiline põnevik Julian Semjonovi samanimelise romaani põhjal toetub reaalsetele ajaloosündmustele, osalt ka isikutele ja faktidele. Venemaal kultusfilmiks saanud linateoses mängivad vene tippnäitlejad, nagu Aleksandr Kaidanovski, Margarita Terehhova, Nikolai Volkov ja Vladimir Ivašov, kelle kõrval astub üles ka mitu tuntud eesti näitlejat.
Kaljo Kiisa film karismaatilisest muusikust ja revolutsionäärist Eduard Sõrmusest viib vaataja Punase Viiuldajana tuntud eestlase jälgedes läbi kahe suure sõja vahelise Euroopa. Film on valminud Tallinnfilmi ja Saksa DV Defa ühistööna.
Virve Aruoja telemängufilm 16. sajandil Tallinnas elanud kroonikakirjutajast Balthasar Russowist ja tema tõeotsingutest.
Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive, loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas. Kultusfilmiks saanud linateosele annavad sügavust Paul-Eerik Rummo laulutekstid ning autorite humoorikas vaatenurk.
Jüri Müüri sõjadraama, lavastatud Paul Kuusbergi romaani "Enn Kalmu kaks mina" ainetel, on esimene ja seni ainus eesti mängufilm, mis kujutab Eesti Laskurkorpuse võitlusteed Teises maailmasõjas alates formeerimisest Uuralites ja lahingutest Velikije Luki all kuni heitlusteni Emajõel ja Tehumardi öölahingus. Oma aja kohta julges linateoses, mis pole siiski vaba propagandistlikkusest, jõudsid esmakordselt Eesti filmi mahukad lahingustseenid kõrvuti sõjaaegse filmikroonikaga. Eino Tambergi “Laul kaugest kodust” Ralf Parve sõnadele on sõdurilauluna populaarne tänaseni.
Vabadussõjas osalenud Theodor Lutsu debüütmängufilm, Eesti esimene sõjafilm kujutab noori mehi, kes linnast ja maalt läksid võitlema Eesti Vabariigi eest. Tummfilm sisaldab palju efektseid lahingukaadreid.
Konstantin Märska filmitud rahvusromantiline draama muistsete eestlaste elust ja võitlusest ordurüütlitega oli Eesti esimene täispikk mängufilm. Koloreeritud tummfilm võeti üles ainult vabas looduses.