1950ndad
Teise maailmasõja järgses olukorras viib hotellitüdruku igapäevane koristusrutiin teda ootamatult põnevale kohtumisele hotelli külalisega.
TV sarja episoodis on abielupaaril tuline vaidlus, mis muutub vägivaldseks. Antoni lahkub toast pärast Larissa löömist. Tüli pealt kuulnud teenijanna Agnieszka võtab hetke ja otsustab tuppa siseneda.
Psühholoogiline triller noorest kirjanikust.
Peategelane Stuart on ebatäiuslik inimene nagu me kõik. Ta ei suuda otsustada millele või kellele elus pühenduda. Kuid ta peab tegema valikuid kui kiusatused teda sõna igast küljest piirama hakkavad.
Margit Mutso ajalooline biograafia kange elu-, võitlus- ja loomevaimuga 1950ndate aastate Lõuna-Eesti alevipoisist Leonhard Lapinist, kellest kujuneb Nõukogude Eesti võimsaim avangardist.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Film võtab kokku nukra tõe Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi ja sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri "mängudest" noateral.
Meediaüliõpilase Baiba Jakubaite lühifilm unistusest ja aja kulgemise illusioonist.
Filmiüliõpilase Sander Marani lühifilm sellest, mis võib juhtuda, kui vanemate sõna ei kuula.
Filmiüliõpilase Doris Tääkeri lühifilm fantaseerib noore naise unistustest ja nende täitumisest.
Filmiüliõpilase Gadi Lübeki magistritöö – musta huumori varjundiga krimifilm nelja ahne ja edeva inimese saatusest.
Olukirjeldusfilm Afanassi Triškini ja tema lapselapse, filmirežissöör Liina Triškina reisist vanaisa sünnikoju Süda-Venemaal.
Kostüümi- ja teatrikunstniku Mare Raidma režiidebüüt, lühimängufilm teismelise neiu lapsepõlvetraumade ülekandumisest täiskasvanuellu.
Dokumentaalne jutustus poolatari Maria Kruszewska ja Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest.
Sulev Keeduse poeetiline, sügava filosoofilise alltekstiga linateos sõjajärgsest laastatud ja okupeeritud maast. Üks Eesti taasiseseisvusaja esimesi autorifilme, mida on auhinnatud mitmetel mainekatel rahvusvahelistel filmifestivalidel.
Jüri Sillarti sümbolistlik draama ühe Eesti aleviku noorte viimasest koolikevadest stalinismiaja loojangul, kus ikka veel püsiv terroriõhkkond halvab püüdlused vabaduse, armastuse ja inimväärikuse poole.
Sulev Keeduse esimene mängufilm kahe venna saatusest, mis hargneb ja sõlmub kolme päeva jooksul kusagil Eestis.
1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Peo ettevalmistuskoosolek, materjal kooliajast.
Roman Baskini debüütfilm "Vernanda" on totalitaarse ühiskonna kunstiline karikatuur, mis lahendatud läbi peategelase sattumise suletud linna.
GITIS-e Eesti stuudio lõpetanud noored kolmkümmend aastat hiljem
Peeter Simmi esimene täispikk mängufilm Karl Helemäe jutustuse "Kevadkülvi volinik" ainetel vaagib noore mehe valikuid Eesti maaelu kolhoosistamise ajal.
Aino Bachi ja Kaarel Liimandi elust ja loomingust
Georg Ots esitamas nõukogude heliloojate loomingut
Jüri Müüri film Juhan Smuuli samanimelise novellikogu ainetel on epistolaarne linateos rannakalurite elust ja inimsuhetest.
Arhiivifilm Balti soojuselektrijaama ehituselt aastatest 1956-1961 ning viimase generaatori pidulik käikulaskmine.
Portreepala olümpiavõitja Johannes Kotkasest, tema 50. sünnipäeva tähistamine.
Jüri Müüri debüütfilm vaatleb ühe rannaküla mehi olukorras, kus nad peavad valima omade ja võõraste vahel.
Talvepuhkus Jämtlandi lääni Åre valla suusakeskustes Norra piiri lähedal Rootsi fjällides 1959. ja 1960. aastal.
Kirjanik Artur Adsoni 70. sünnipäeva tähistamine Stockholmi Eesti Majas 8. veebruaril 1959.
1959. aastal tähistatakse sini-must-valge rahvuslipu 75. juubelit Rootsis suure väärikusega.
Eesti Vabariigi 41. aastapäeva tähistamine Stockholmis toimub 22. veebruaril 1959 piduliku kontsertaktusega, kõne peab kirjanik Bernard Kangro.
Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop Johan Kõpp peab 9. novembril 1959. oma 90. sünnipäeva.
Eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog Juhan Aavik tähistab oma 75. sünnipäeva.
Stockholmi Eesti naisklubi jõulupidu 16. detsembril 1959.
Helilooja Juhan Aaviku 75. sünnipäeva juubelikontsert Stockholmi Kontserdimajas ja järelpidu Eesti Maja ruumides toimub 29. jaanuaril 1959.
Asutava Kogu moodustamise 40. aastapäeva tähistamine Stockholmi Eesti Majas 26. aprillil 1959.
Stockholmi Eesti naisklubi jõulupidu 16. detsembril 1959.
Helilooja Juhan Aaviku 75. sünnipäeva juubelikontsert Stockholmi Kontserdimajas ja järelpidu Eesti Maja ruumides toimub 29. jaanuaril 1959.
Stockholmi Eesti Maja aktsionäride peakoosolek 26. aprillil 1959.
Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala tähistab Rootsis paguluses 75. tegevusaastat.
Ringvaade tutvustab ja annab edasi aastavahetuse 1958/1959 meeleolu ja askeldamist nii positiivses kui ka negatiivses võtmes.
Tööprotsess Kohtla Mineraalvatitehases.
Mootorlaev Eduard Vilde Tallinna sadamas.
Kevadlillede kasvatus Agu aiandis.
Uute automaattelgede ülesseadmine puuvillakombinaadis Kreenholmi Manufaktuur.
Eesti NSV Ajakirjanike Liidu I kongress.
Maanoorte II vabariiklik talispartakiaad Võrus. Suusatajad rajal, motokross.
Portreepala Elva rajooni Valguta kolhoosi esimehest Kaljo Ermist.
Põlevkivikombaini jooniste valmistamine, ehitamine ja monteerimine.
Sisseastumiseksamite sooritamine Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumis.