Tallinna vanalinn
Orenda tähendab nähtamatut jõudu, elu väge , mis peitub kõiges elavas ja elutus: inimestes, tuules ja kivides, lindudes ja loomades. See, kes Orendat teenib ja ülistab, saab tema jõu.
Eestlasest kosmonaut saabub tulevikust maailma globaalse soojenemise eest päästma. Aga on see tõesti nii või on tegemist pettusega?
10-aastane koolitüdruk Paula kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Akhimiga džunglist jõulušamaani otsima minna.
Noorpaar kogeb COVID-19 pandeemia tõttu isolatsiooni perioodil suhtekriisi, mis lõpeb võrgumängu ajal ootamatute ülestunnistustega.
Pöördeline suvi noore Salome elus, kes on karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnise ususekti liige. Salome leiab end vastasseisust halastamatu Mariaga - naisega, kes on päästnud ta elu
Arturi perele kuuluv veinivabrik Armeenias on pankroti äärel. Pärast eestlasest veinikriitiku hävitavat arvustust otsustatakse Artur saata Eestisse asja uurima.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
On vaja arukust, et mõista, kas leppida või kannatada?
Mihkel Ulki debüütmängufilm tänapäeva noorte põletavatest probleemidest: koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.
Hardi Volmeri ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski ja kino kuldaja melodraamat.
Maaväline elu võttis meiega ühendust, täiesti ootamatul moel.
Asko Kase esimene täispikk mängufilm on kaasakiskuv ajaloolistel sündmustel põhinev märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässust Eestis.
Maiju Ingmani lõputöö TLÜs on noortele mõeldud teekonnafilm keskkooli lõpetava Aleksandri maailmavalust ja eneseotsingutest.
Ian Cottage noortefilm on valminud Tallinna ja Newcastle kooliõpilaste lugude põhjal. Kõrvuti professionaalsete näitlejatega mängivad filmis Tallinna Inglise kolledži, Vanalinna kooli, Shotton Hall’i ja Greenfield’i koolide õpilased.
Rao Heidmetsa mängufilmidebüüt kirjanik Aino Perviku samanimelise lastejutu ainetel kõneleb laste igatsusest täisväärtuslike peresuhete järele.
Briti režissööri Andrew Grieve'i film sõjas purustatud peredest ja lahutatud lähedaste taasleidmisest vabanevas Eestis.
Jüri Sillarti armastusfilm Norra kirjaniku Knut Hamsuni romaani "Victoria" (1898) järgi. Lüürilise alatooniga lugu erinevatest seisustest noorte armastusest on toodud 1930ndate aastate Eesti olustikku.
Hardi Volmeri põnevusfilmi 1920. aastate salapiirituseveost Eesti ja Soome vahel tänapäevastab võimuringkondade korruptsiooni kujutamine.
Eesti ja Poola ühistööna valminud poola režissööri Marek Piestraki lavastatud põnevik kujutab võitlust saatanliku vandenõu vastu Eestis 1939. aasta augustis.
Kaljo Kiisa viimane film on pühendatud teatrile ja inimestele teatris.
Hardi Volmeri groteskne mõistulugu väikesest mehikesest, tema hirmudest ja kohanematusest maailmaga.
Jaan Kolbergi sümbolistlik-allegooriline draama põhineb August Mälgu 1942. aastal ilmunud romaanil "Hea sadam" ja teistel Mälgu mereteemalistel teostel, kuid sündmustik on toodud kaasaega.
Peeter Simmi seiklusfilm Aino Perviku samanimelise lasteraamatu põhjal räägib hea ja kurja vahelisest piirist, mille ületamine on saatuslik.
Ago-Endrik Kerge televersioon eesti kirjandusklassiku Eduard Vilde komöödiast „Pisuhänd“.
Veljo Käsperi lavastatud draama neiust, kellele tema elu päästnud arstiga kohtudes avaneb uus vaade elule, surmale ja armastusele.
Grigori Kromanovi poliitiline põnevik Julian Semjonovi samanimelise romaani põhjal toetub reaalsetele ajaloosündmustele, osalt ka isikutele ja faktidele. Venemaal kultusfilmiks saanud linateoses mängivad vene tippnäitlejad, nagu Aleksandr Kaidanovski, Margarita Terehhova, Nikolai Volkov ja Vladimir Ivašov, kelle kõrval astub üles ka mitu tuntud eesti näitlejat.
Grigori Kromanovi poliitiline põnevik Julian Semjonovi samanimelise romaani põhjal toetub reaalsetele ajaloosündmustele, osalt ka isikutele ja faktidele. Venemaal kultusfilmiks saanud linateoses mängivad vene tippnäitlejad, nagu Aleksandr Kaidanovski, Margarita Terehhova, Nikolai Volkov ja Vladimir Ivašov, kelle kõrval astub üles ka mitu tuntud eesti näitlejat.
Sajandid on vajutanud oma kivise pitseri Tallinna välisilmele. Romantilistes õuedes, esinduslikes hoonetes, väljakutel ja kitsukestel tänavatel iidsete müüride vahel kõlab muusika.
Veljo Käsperi noortefilm sõjaaegsete laste vaprusest ja vastupanust Saksa okupantidele.
Madis Ojamaa lavastatud seiklusfilmi aluseks on ajalooline fakt Balthasar Russowi "Liivimaa kroonikast", mis annab teada parun Johann von Üxkülli hukkamisest 1535. aastal Tallinnas.
Virve Aruoja ja Jaan Toominga eksperimentaalne telemängufilm mehest, kes otsib oma laulu, oma teemat, oma kohta elus.
Staažika dokumentalisti, kunagise rindeoperaatori Semjon Školnikovi vändatud muusikaline komöödia keskaegse linnasümboli Vana Tooma seiklustest tänapäevases Tallinnas.
Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive, loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas. Kultusfilmiks saanud linateosele annavad sügavust Paul-Eerik Rummo laulutekstid ning autorite humoorikas vaatenurk.
Tantsuline film-fantaasia Tallinna katustest ja korstnatest.
Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.
Lavakunstikateedri III lennu teatritudengite eksperimentaalne lühimängufilm räägib noorte armastajate omavahelistest suhetest.
Juli Kuni ja Kaljo Kiisa lavastatud Eesti esimene laiekraanfilm, puhastverd situatsioonikomöödia, mille keskmes on kaksikõdede kaksikrollis Terje Luik ja Pirita-Kose-Kloostrimetsa motoringrajal möllavad sportlikud kired.
Viktor Nevežini film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel maalib nukra huumori ja lopsakate karakteritega pilte 1930ndate agulielust. Eesti esimeses kirjandusklassika ekraniseeringus mängib toonaste draamanäitlejate paremik.
Osaühingu Estonia Film lühikomöödia, tummfilmist "naljapilt", mille tegevus toimub Tallinnas.