vaesus
Ukraina perekond ning raskused, millega neil tuleb silmitsi seista.
Pühendunud külapreester langeb online-hasartmängude küüsi, seades ohtu oma usu, kiriku ja perekonna. Laguneva kiriku päästmiseks astub Isa Koidu tütar Maria vastu oma isa ebajumalale – Suurele Zeusile.
Teismeline tüdruk Surya leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele.
Karm pilguheit elu absurdsusele Venemaal, kus enamik rahvast unistab keisririigi hiilguse taastamisest ja vaid käputäis teisitimõtlejaid seisab vastu Putini vääramatule kavatsusele alustada täieulatuslikku invasiooni Ukrainasse.
Oma poolvenna peal koletu teo toime pannud Karmen seisab pärast issi surma silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega, mida suudab täita vaid armastus.
Hispaania lõunarannikul pesitsev jõugujuhi poolt hüljatud soome pere maksab mineviku eest kätte, pannes pihta osa suurröövi saagist.
Jõulueelsel ööl sorteerivad töölised laos ajalehti, et neid seejärel inimtühjadel tänavatel laiali jaotada.
Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?
Dokumentaalfilm jälgib noort neenetsi naist Ivannat ja tema viit last, kuidas nad hulguvad tundras Taimõri poolsaarel ja hoolitsevad põhjapõtrade eest. Kiiresti halvenevad elutingimused ei jäta neile lootust.
Kohusetundlik tütar Eeva sõidab Bogotásse, et leida ja päästa oma vend, kes on haihtunud sügaval Bogotá allmaailmas.
Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Paula Maria Vahtra ja Raido Pedaku pooletunnine dokumentaal „Andruse jälgedes“ jutustab filmiüliõpilase loo koduta mehe otsimisest.
Kurbnaljakas jõululugu ühest vaesest ametnikust, kes usub, et uhke talvemantel võib muuta ta elu.
Rainer Sarneti fantaasiafilmis saavad kokku eesti mütoloogia, must huumor ja romantiline armastus.
Keenia on koht, kus mobiiltelefonidega saab teha inimeste elu paremaks ja kus mobiilirakendus muudab maailma.
Myanmari haridusküsimusi lahkavas dokumentaalfilmis jälgitakse elu kahes koolis: väikeses külakoolis ja maailma suurimas kloostrikoolis.
Eesti-Laose-Prantsuse koostöös valminud põnevusdraama keerulistest inimsuhetest ja väikeses Kagu-Aasia riigis vohavast sotsiaalsest ja soolisest ebavõrdsusest.
Eesti aktivistid, ärinaised ja vabatahtlikud otsustasid toetada üht küla Põhja-Ghanas, pannes kokku kohalike inimeste käsitööoskused, eestlaste ettevõtlikkuse ning Lääne turu – nii selgus, et Ghana külanaiste punutud korvid lähevad kaubaks Eestis, Aafrika savannides kasvava shea-puu pähklist toodetud või leiab aga ostjaid USAs.
Dokumentaalfilm viib vaataja mägigorillade ja neid turistidele vahendavate metsagiidide igapäevaellu, milles on nii võitlust salaküttidega kui ka Aafrikale omast äärmist vaesust.
Dokumentaalfilm tutvustab India infotehnoloogilise arendustegevuse saavutusi, mille kaudu püüab riik vaesusest vabaneda.
Filmi autorid otsivad lõimumise ja rahuliku kooselu valemeid koos verise kodusõja järgse Sri Lanka elanikega - teekorjajate, kalurite, müüjate, turismikeskuse töötajate ja eelkõige giid Michaeliga.
Antropoloogiliste sugemetega dokumentaalfilm budistlikust Kambodžast ja kolmest eri põlvkonna naisest, kelle suurim kirg on traditsiooniline dharma laul.
Teravmeelne, karikatuurne pilt kahe maailma kohtumisest.
Andres Kõpperi ja Arun Tamme esimene täispikk mängufilm on musta huumoriga vürtsitatud krimipõnevik, milles ristuvad mitme erineva seltskonna rajad üheainsa vägivaldse öö jooksul.
Heleri Saariku täispikk debüütmängufilm on visuaalne armastuskiri muusikale, impressionistlik noore põlvkonna unistustedraama, mis lisaks mõrule armastusloole väljendab protesti nii ühiskonnas kui kangelastes endis valitseva segaduse vastu.
Manfred Vainokivi heidab pilgu vaeste kirjanike igapäevaellu ühes lagunevas ja trööstitus Tallinna majas, kus töötud kirjanikud elavad oma tõusude ja mõõnadega boheemielu.
Filmiüliõpilase Kaur Koka lühimängufilm räägib süngest Põhjasõja-järgsest katkuajast, kui rahvast ähvardab hääbumine laastatud maal.
Meediaüliõpilaste Robi Uppini ja Maria Kiviranna vaatlusdokumentaal on kodutusest ja usust.
Eesti Toidupanga asutaja, hollandlane Piet Boerefijn teeb tööd, mis muudab ühiskonda õiglasemaks ja inimsõbralikumaks ning aitab ka maailma paremaks muuta.
Filmi autori Andres Söödi sõnul ei ole film tehtud neile, kes 1941. aasta juuniküüditamisest midagi ei tea või tahagi teada, vaid pühendatud inimestele, kes ei saa enam enda eest kosta – ülekohtuselt hukkunuile.
Janis Jurkovskise bakalaureusetöö. Karosta, kunagine Nõukogude sõjaväebaas Lätis, on koht, kus inimesed on pidevas võitluses ellujäämise nimel.
Filmiüliõpilase Leeni Linna bakalaureusetööna valminud dokumentaalfilm on emotsionaalne ja südamlik lugu Tiibeti pagulaslastest ja Tiibeti kurvast tänapäevast.
Soome režissööri Jouni Hiltuneni dokumentaalfilm Baikali-Amuuri raudteemagistraali ehitajate entusiasmist, lootustest ja tõelusest.
Ain Mäeotsa lavastatud draama Kauksi Ülle samanimelise näidendi motiividel kõneleb Seto lauluemast Hilana Taarkast – jumaldatud laulikust ja põlatud naisest.
Asko Kase esimene täispikk mängufilm on kaasakiskuv ajaloolistel sündmustel põhinev märulidraama 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikust mässust Eestis.
Rene Vilbre lavastatud noortedraama Sass Henno samanimelise romaani ainetel on karm ja ehe lugu 1980ndatel sündinud põlvkonnast, kelle elukogemus on totaalselt teine kui nende vanematel, ja nende valusaimatest probleemidest 21. sajandi hakul.
Andres Söödi dokumentaalfilm küüditamisest, mis toimus Eestis 1941. aastal. Film on pühendatud kõigile küüditamisohvritele.
Filmi kangelasteks on vene kunstniku Ivan Šiškini kultusmaalilt “Hommik männimetsas” pärit kolm karupoega, kes satuvad Pariisi.
Vaatlusfilm kujutab kolme erinevasse sotsiaalsesse kihti kuuluva noore elulaadi ja maailmapilti. Suure osa materjalist on filminud peaosalised ise.
Kaetamine kui iidne, aga siiani levinud uskumus elab edasi Lõuna-Eesti Luutsniku inimeste teadvuses.
Haanjamaal Luutsniku külas usuvad inimesed veel tänapäevalgi libahuntidesse, sest ebausku toidavad legendid, kadedus ja kuulujutud.
See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla.
Märt Sildvee sõnutsi, on tema mustvalge lühifilm Mehhiko revolutsioonilise filmi ja Tallinnfilmi traditsioone järgiv vestern kolkaküla elanike omakohtust väljapressija üle.
"Kellel on Venemaal hea elada?" pealkirjastas kunagi vene poeet Nikolai Nekrassov oma mahuka poeemi. Filmi autorid suundusid vene kirjandusklassika jälgedes 120 aastat hiljem Venemaale vastust otsima.
Aseri külje all asuv Shanghai küla ja selle elanikud.
Andres Söödi reportaažfilm jäädvustab olulisemaid sündmusi Eesti iseseisvumisvõitluses 1990. aastal.
Majanduskriis ja Eesti inimeste karm elu nõukogude võimu lõpuperioodil.
Peeter Simmi ekraniseering Mats Traadi romaanist "Puud olid, puud olid hellad velled" jutustab ootamatult peremeheks saanud noorukese Hinnu saatusest 19. sajandil Liivimaa kubermangus, teoorjuse ajal.
Ülemaailmse Antikommunistliku Liiga 8. konverents ja elu ookeaniäärses suurlinnas Rio de Janeiros.
Leida Laiuse film Veera Saare samanimelise romaani põhjal kõneleb noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel.