kahtlustamine
Kogumik tumekoomilisi, sürreaalseid lugusid lootusetutest inimestest ja nende traagilistest äpardustest. See on katkematu retk läbi inimlike nõrkuste ja ettemääratud ebaõnne.
Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.
Pöördeline suvi noore Salome elus, kes on karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnise ususekti liige. Salome leiab end vastasseisust halastamatu Mariaga - naisega, kes on päästnud ta elu
Arturi perele kuuluv veinivabrik Armeenias on pankroti äärel. Pärast eestlasest veinikriitiku hävitavat arvustust otsustatakse Artur saata Eestisse asja uurima.
Keskkonnaaktivist Dato Tšipašvili võitleb Gruusias hüdrojaama arenduse sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvate investeeringute vastu.
Peeter Simmi lüürilis-groteskses mosaiigis on inimesed kui üksikud saared, kaugemalt vaadates aga arhipelaag. Film on valminud Eesti, Valgevene ja Läti koostöös.
Filmiüliõpilaste grupitöö tegeleb truuduse ja usalduse teemaga.
Filmiüliõpilase Janno Jürgensi lühimängufilmi teema keerleb omakohtu ümber.
Hannu Saloneni lavastatud põnevusdraama räägib ustavusest ja reetmisest, kättemaksust ja andestusest ning nooruki mehistumisest vägivaldses maailmas.
Kristiina Davidjantsi kriminaalse alatooniga psühholoogiline lühifilm kassetist "Seks ja surm", mis räägib armukolmnurgast täis kirge, ahnust, armastust ja vihkamist.
Marko Raadi teine täispikk mängufilm Peeter Sauteri ja Vaino Vahingu novellide ainetel on intiimne ja valulik vaade inimsuhete tumedatesse sügavikesse.
Roman Baskini lavastatud tragikomöödia põhineb Friedrich Dürrenmatti näidendil "Der Besuch der alten Dame" (1956). Kaasa teeb hiilgav plejaad eesti näitlejaid. Peosades Ita Ever ja Aarne Üksküla.
Lühimängufilm jutustab loo kahest vanast linnaametnikust, kes omal käel hakkavad kalavetel röövpüüdjate vastu võitlema. See muudab meeste elu igaveseks.
Peeter Simmi lustakas road-movie sellest, kuidas on omavahel seotud armastus ja vihkamine ning et positiivsed lahendused on võimalikud isegi siis, kui kõigest on kõrini.
Kaetamine kui iidne, aga siiani levinud uskumus elab edasi Lõuna-Eesti Luutsniku inimeste teadvuses.
Andrus Tuisu lühidraama oidipaalsest isa ja poja konfliktist perekonnas.
Haanjamaal Luutsniku külas usuvad inimesed veel tänapäevalgi libahuntidesse, sest ebausku toidavad legendid, kadedus ja kuulujutud.
Vestlustes Sergei Dovlatovi Tallinna-perioodi kirjeldava teose prototüüpidega avaneb kuulsa vene kirjaniku reaalne ja kirjanduslik maailm 1970ndate Eesti taustal.
Anu Auni lühimängufilm noorte armastusloost ja erinevate õiguste kokkupõrkest.
Tööd vahendada lubava firma Inter Work Corporationi kontori ukse taga on palju lootusrikkaid tööotsijaid.
Jaan Kolbergi ekraanitõlgendus August Strindbergi samanimelisest näidendist on film naise ja mehe suhete ohtlikust stiihiast.
Helle Karise film H. Ch. Anderseni samanimelise muinasjutu motiividel räägib kuningatütar Elisest, kelle kindel meel ja armastuse jõud päästab tema vennad nõidusest.
Toomas Tahveli lühifilm Osvald Toominga samanimelise novelli ainetel.
Noorele vaatajale mõeldud filminovell, mis räägib vajadusest jääda alati kindlaks õigekspeetud seisukohtadele. Tihti on kõige raskemaks sellel teel just iseenda sisemise ebakindluse ja julgusetuse ületamine.
Lühifilm “Klaverihäälestaja tuleb kolmapäeval” on režissöör Valentin Kuigi ja operaator Mihkel Ratase Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) kursusetöö. Film naeruvääristab stereotüüpset mõtlemist läbi absurdihuumori prisma.
Valdur Himbeki lastefilm Eno Raua jutustuse "Tuli pimendatud linnas" alusel on lugu Saksa okupatsiooni aja koolilaste kartmatust mängust tulega.
Kalju Komissarovi poliitiline põnevik protestimeelsetest noortest 1970-ndate alguse Eestis, kes langevad ideoloogilise diversiooni ohvriks.
Leida Laiuse draama August Kitzbergi samanimelise näidendi alusel räägib armastusest, mis pärisorjusaegses külas põrkub ebausu, armukadeduse ja orjameelsusega.
Kaljo Kiisa lavastatud tragikomöödia tegevus kulgeb vaimuhaiglas, jälgides totalitaarset režiimi teeniva inimese jõudmist punkti, kus hullus ja normaalsus lootusetult segunevad. Film ootas esitusluba üleliidulisel ekraanil ligi 20 aastat.
Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.
Ants Kivirähki ja Valdur Himbeki telemängufilm noore talupoja traagilistest eluvalikutest 19. sajandi lõpukümnendi Eesti külaühiskonnas.