mererannik
Orenda tähendab nähtamatut jõudu, elu väge , mis peitub kõiges elavas ja elutus: inimestes, tuules ja kivides, lindudes ja loomades. See, kes Orendat teenib ja ülistab, saab tema jõu.
Muusikavideo käsitleb teemasid isikuvabaduse ja ühiskonna surve ümber. Alustades iden3teedi ja autonoomia küsimustega, arenedes edasi võimsaks individuaalsuse ja sisemise jõu rännakuks.
Talvine poeem elu haprusest ja elu jätkuvusest.
Kolm teismelist satuvad pingelisse kolmnurka, kus olukorra võtavad üle instinktid, mille üle kogenematutel noortel puudub kontroll.
Kui pruut kasutab oma pruudiröövi ettekäändena pulmapidu vältida, jõuavad vastabiellunud, üks otsides, teine põgenedes, öö jooksul arusaamisele, et ka kokkuseotult on teed teineteiseni vaja alles otsima hakata.
Film avab noore mitmekultuurilise paari Sabina ja Jaco väljakutseid nende teel õnneni. See on lugu siirast usust armastusse ja lapse toomisest siia maailma.
Terje Toomistu dokumentaalfilmis jagavad maailma eri paigus elavad värvikate saatustega eestlased ausalt ja avatult oma isiklikke lugusid ja tundeid seoses rände, kuuluvuse ja juurtega.
Rännak unnevajunud liivi keele mineviku- ja tulevikumüütide piirimail.
Kunda lahe looduskaitselugu aastatest 1992-1993.
Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.
Aastal 2007 sündis ühe eesti maailmaparandajast sportlase peas lihtne ja ilus mõte - meie planeet on prügi täis, hakkame koduõuest pihta ja koristame selle ära! Meie film jälgib esmapilgul utoopilist projekti ideetasandist teostuseni, inimkäte tööst rahvusvahelise poliitikani - ning alati jalus oleva ajalooni.
Garaažis askeldava isa kirg ralli vastu läheb sedavõrd kaugele, et laps muutub rehviks.
Dokumentaalfilm naiseks olemisest jutustatuna läbi Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima kaasaegse poetessi Kristiina Ehini kogemuste ja loomingu.
Surm ei ole kaugeltki veel elu lõpp
Olles lubanud nii Jumalale kui ka endale saavutada iga päev midagi positiivset, tegutseb munk Anatoli järjekindlalt täiuslikuma maailma loomisel.
Ülo Pikkovi animafilm on eelkõige lugu inimeseks olemisest, oma kodu kaotamisest ja selle taas leidmisest, lugu rahu tegemisest oma minevikuga.
Mis on kunstniku vastutus? Kas kunst saab elu muuta?
Lavastuslik dokumentaalfilm Uku Kuudi elust ja muusikast, Nõukogude Liidust Los Angelesse ning kõlaritesse üle terve maailma.
Põliselanikust naise saatuse otsustab sissetungija. Naine põgeneb läbi tantsu, mis paljastab ümberasustamise tähenduse.
Peojanu, pudel viina, üksik saar, null levi, kümme ühe vastu, viis padrunit ning jahipüss. Mis siin ikka saab juhtuda?
Rännakufilmis asub peategelane Keiu Virro teele kuuendat ja viimast korda. Oleme tunnistajaks sellele, mis juhtub ühe usuleige eestlasega ajaloolisel patukahetsuse teel.
Pöördeline suvi noore Salome elus, kes on karismaatilise Maria Akerblomi juhitud kinnise ususekti liige. Salome leiab end vastasseisust halastamatu Mariaga - naisega, kes on päästnud ta elu
Otsides oma kohta maailmas, võtab 21-aastane Alissija ette hullumeelse inimeksperimendi.
Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Arturi perele kuuluv veinivabrik Armeenias on pankroti äärel. Pärast eestlasest veinikriitiku hävitavat arvustust otsustatakse Artur saata Eestisse asja uurima.
Kersti Uibo lühifilm on kui ilmavalgust ootava loote või vastsündinud lapse esimene pilt maailmast.
Isepäine Liisa peab valima pealinna juristikarjääri või väikese Leesi külapoe pidamise vahel.
Lühimängufilm koolikiusamise ohvri hingelistest katsumustest.
Film toob vaatajani lõike Nicaragua kanali vastaste võitlusest nii riigikorra, demokraatia, eraomandi, sõnavabaduse kui ka inimõiguste eest.
Eesti-Läti-Leedu ühistööna valminud elujaatav ja lõbus kultuurilooline dokumentaalfilm Eesti põhjaranniku rannakülade elanikest, iidsest rannaõigusest ja Läti aurikuga Rasma seotud rahvapärimusest.
Veiko Õunpuu draamas unistab algaja kirjanik romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline – kusagil on alati tara ja inimene toimetab piiratud territooriumil nagu vabalt peetav kana.
Lapsed plaanivad külastada vanaema, kes elab mere ääres. Kahel põderpõrnikal on romantiline õhtusöök. Mõlemad paarid on hädas, kuni nende teed ristuvad.
Rein Raamatu portreefilm silmapaistvast graafikakunstnikust Evi Tihemetsast.
Kultuurilooline tagasivaade maalikunstnik Johannes Võerahansu ja pianist Erna Saare kooselule, mida sidus ühte sügav austus ja armastus kunsti vastu.
Tulevaste põlvkondade jaoks on jäädvustatud Eesti ajaloo tähtis hetk – Eesti Vabariigi presidendi valimiste kulg aastal 2001 ja Arnold Rüütli valimine presidendiks.
Kaheosalises dokumentaalfilmis "Tuulealused" vaetakse inimese ja looduse, looduskaitse ja talumehe keerulisi suhteid. Esimeses osas vaadeldakse talunike põlde rüüstavate laglehordidega seotud probleemistikku ning arutletakse omanikele tagastatud väikesaarte oleviku ja tuleviku üle.
Saaremaa Õppekeskuses, kõneleb direktor Leonora Kraus.
Film Moskva suurest propagandistlikust tellimussarjast liiduvabariikide elust tähistamaks oktoobripöörde 70. aastapäeva
Portreepala kaugesõidukaptenist Ernst Veidenbergist.
Eestimaa looduskaitsealad, keskkonnahoid
Kõpu tuletorni hooldajad Lembit ja Ülle Sepp, tuletorni ümbrus Hiiumaal.
Laine ja Liia Nõu Sri Lanka reis 31. detsembrist 1980 kuni 15. jaanuarini 1981: hotellis, jõeretk džunglis, päikeseloojang rannas, lennuväljal.
Hiiu-, Saare- ja Muhumaalt 19. sajandi lõpul Kaug-Itta väljarännanute elust ja tööst kalurikolhoosis Novõi Mir.
Friedebert Tuglas loeb katkendi romaanist "Väike Illimar", Kristjan Jaak Petersoni kirjandusauhinna üleandmine kirjanikule.
Mängufilmi „Jõmm“ muusikalised numbrid
Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu perekondlikud ettevõtmised 1975. aasta suvel - Taani reis.
Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu ühised ettevõtmised oma lastega nii kodulinnas Uppsalas kui ka teistes Rootsi kaunites paikades aastatel 1972-1973. Rootsi lääneranniku reis.
Portreepala tuletornide ehitajast insener Armas Luigest, tuletornide näitus Eesti Meremuuseumis.
Visioone inimesest ajas
Ülevaade Mustjala pulmapeost ja pulmakommetest.