subtiitrid vaegkuuljatele
Lugu väga erilisest ja üliarmsast elusast nukust ning õe ja venna armastusest, mis peab vastu ka kõige suuremad katsumused.
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Lubades oma eksnaise uuele beebile ristiisaks hakata, tabab enesehaletsus Andrest tugevamini kui kunagi enne. Õnneks on kohal Mart ja Toomas ning suund võetakse tantralaagrisse.
Põlvkondi ühendav eepiline road-movie peaks pühkima tolmu iidselt rahvatarkuselt, et piim, see on suur vastutus.
Ambitsioonika väikelinna neiu ja pankrotistunud sari-iduettevõtja teekond väikesest Eestist Silicon Valleysse – ja tagasi.
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal.
Mõnikord on vaja saada väikseks, et kasvada suureks.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Anu Auna seiklusrikas koguperefilm linnatüdruk Eia jõuludest salapärases Lõuna-Eesti talus.
Elu leiab võimaluse.
Film on sügav ja sume nagu suveöö, see on füüsiline kulg ja vaimne rännak, mille sihtmärgiks ei ole vaid geograafiline punkt maakaardil.
Réne Vilbre situatsioonikomöödia keskeakriisiga leppinud meeste seiklustest pööraseks road-tripiks kujuneval poissmeesteõhtul.
Mida teeksid sina, kui ühel päeval pandaks su kätele vastsündinud laps ja öeldaks: võta või jäta!
Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Sulev Keeduse draama kolmes eri ajas kulgevas filminovellis, mille keskmes on naine ja tema vabadus otsustada ise oma saatuse üle.
Priit Pääsukese situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi tegevus hargneb linna serval asuvas kiirtoidukohas Kett, mis on kui minimudel maailmast.
Katrin Maimiku ja Andres Maimiku tragikomöödia pealesunnitud lähedusest, õnneotsingust ja andestamisest pakub naeru läbi pisarate ja pisaraid läbi naeru.
Jaak Kilmi seikluskomöödia kolme sõbra õnneotsingutest siin- ja sealpool riigi- ning seaduse piire.
On vaja arukust, et mõista, kas leppida või kannatada?
Valentin Kuigi ja Manfred Vainokivi suhtedraama elevantidest magamistoas ja luukeredest kapis, väikestest ja suurtest pettustest, mida leidub iga perekonna salakroonikates.
Kui mängul pole piire
Triin Ruumeti debüütmängufilm noore mehe pöörasest eneseotsingust Eestimaa kuumal suvel 1990ndate keerulises ajas.
Kas neljakümnesel üksikul naisel, kes on elanud läbi oma elu halvima päeva ja leiab end hommikul võhivõõra mehega voodist, on mingitki lootust? Kui on õnneliku lõpuga lugu, siis küll.
Anu Auna mängufilm noore fotograafi eneseotsingutest bipolaarses maailmas.
Kadri Kõusaare trillerlik lugu sellest, milleni võib viia aastatepikkune enesepettus, täitumata unistused ja armastuse puudus.
Réne Vilbre situatsioonikomöödia keskeakriisis vaevlevate meeste noorusihalusest ja peadpööritavatest seiklustest klassikokkutulekul.
Margus Paju seikluslik koguperefilm, mille tegevustik leiab aset suvises Tartus.
Urmas Eero Liivi debüütmängufilm nõukogude ajal Siberis aset leidnud loost, kus eesti tudengitest matkagrupp satub burjaatide külas õõvastavate sündmuste keskele.
Eesti-Soome-Saksamaa ühistoona valminud Klaus Härö melodraama mereäärse väikelinna Haapsalu vehklemisõpetaja keerulistest valikutest sõjajärgses Eestis.
Katrin ja Andres Maimiku romantiline draamakomöödia 17-aastase neiu esimesest armumisest paarkümmend aastat vanemasse mehesse.
Mihkel Ulki debüütmängufilm tänapäeva noorte põletavatest probleemidest: koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.
Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.
Hardi Volmeri ajalooline armastusfilm ühendab eepikat ja komöödiat, varajase tummfilmi groteski ja kino kuldaja melodraamat.
IIlmar Raagi mängufilm ebatavalisest armastusloost külakolkas.
Veiko Õunpuu draamas unistab algaja kirjanik romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline – kusagil on alati tara ja inimene toimetab piiratud territooriumil nagu vabalt peetav kana.
Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm 1992. aasta sügisel Abhaasia ja Gruusia sõja keerisesse sattunud Abhaasia eesti küla elutargast mehest, kes võtab oma katuse alla kaks haavatud vaenlast ja püüab neid verises sõjas inimliku teeotsani aidata.
Ilmar Raagi draama kahest eestlannast Pariisis, eakast suurilmadaamist ja väikelinnast pärit lihtsast naisest, kelle töösuhtest kasvav inimlik side annab mõlema elule uue mõtte. Peaosades Prantsuse filmilegend Jeanne Moreau ja Laine Mägi.
Rene Vilbre lavastatud noortedraama Sass Henno samanimelise romaani ainetel on karm ja ehe lugu 1980ndatel sündinud põlvkonnast, kelle elukogemus on totaalselt teine kui nende vanematel, ja nende valusaimatest probleemidest 21. sajandi hakul.
Rahvalik komöödia lõpetab Arvo Kruusemendi Lutsu-triloogia, millest "Kevade" valmis 1969. ja "Suvi" 1976. aastal. "Sügises" jälgitakse Paunvere rätsepmeistri Jorh Adniel Kiire sekeldusi pere loomisel ja talu ostmisel.
Grigori Kromanovi viimane, kultusfilmiks tõusnud ulmepõnevik inimeste kohtumisest maavälise tsivilisatsiooniga. Linateose aluseks on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski samanimeline ulmeromaan.
Teine film režissöör Arvo Kruusemendi Lutsu-triloogiast ("Kevade", "Suvi", "Sügis") jälgib sooja huumoriga "Kevade" tegelaste edasist elukäiku, rollides samad tuttavad, kuid nüüd juba täiskasvanud näitlejad.
Arvo Kruusemendi esimene iseseisev film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse ainetel toob vaataja ette juhtumised ühes Eesti kihelkonnakoolis ühe õppeaasta jooksul 19. sajandi lõpul. Lüüriline, lustakas ja helge noorpõlvelugu on valitud läbi aegade parimaks eesti mängufilmiks.
Grigori Kromanovi ajaloolis-romantiline seiklusfilm Eduard Bornhöhe jutustuse “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” ainetel laenab sellelt vaid peamisi tegelasi ja motiive, loo tähenduslikuks taustaks on 1968. aasta sündmused Euroopas. Kultusfilmiks saanud linateosele annavad sügavust Paul-Eerik Rummo laulutekstid ning autorite humoorikas vaatenurk.
Juli Kuni ja Kaljo Kiisa lavastatud Eesti esimene laiekraanfilm, puhastverd situatsioonikomöödia, mille keskmes on kaksikõdede kaksikrollis Terje Luik ja Pirita-Kose-Kloostrimetsa motoringrajal möllavad sportlikud kired.