"Eesti Päevalehe" hääletus: sajandi lavastajad ja filminäitlejad (2012)

Eesti filmi 100. aastapäeva puhul 2012. aastal korraldas Eesti Päevaleht lugejate küsitluse, et koostada sajandi mängufilmide, filmilavastajate ja näitlejate pingerida. Üle 4000 vastaja arvamuse põhjal järjestusid filmilavastajad ja -näitlejad nii:  

  LAVASTAJAD

Antud hääli

%
1. Kaljo Kiisk 655 20,06
2. Sulev Nõmmik 591 18,10
3. Arvo Kruusement  527 16,14
4. Elmo Nüganen 367 11,24
5. Grigori Kromanov 268 8,21
6. Leida laius 265 8,12
7. Peeter SImm 134 4,10
8. Veiko Õunpuu 114 3,49
9. Sulev Keedus 81 2,48
10. Hardi Volmer 64 1,06

 

  NAISNÄITLEJAD Antud hääli %
1. Ita Ever  1316 35,94
2. Lia Laats 404 11,03
3. Elle Kull  286 7,81
4. Ülle Kaljuste  260 7,10
5. Mare Garšnek  167 4,56
6. Maria Klenskaja  153 4,18
7. Ada Lundver 152 4,15
8. Katariina Unt  128 3,50
9. Maria Avdjuško    127 3,47
10. Maarja Jakobson   127 2,47

 

  MEESNÄITLEJAD Antud hääli %
1. Tõnu Kark  618 18,28
2. Kaljo Kiisk 520 15,38
3. Lembit Ulfsak 492 14,55
4. Jüri Järvet  457 13,52
5. Jüri Krjukov  353 10,44
6. Marko Matvere   160 4,73
7. Arvo Kukumägi 114 3,37
8. Sulev Luik 100 2,96
9. Ants Eskola 95 2,81
10. Taavi Eelmaa   84 2,48


Andres Laasiku
kommentaar (Eesti Päevaleht, 19.03.2012):

Pole üllatus, et filmisõprade eelistused rahvusliku filmi alal kipuvad jääma minevikku – tippajaks on 1960-ndate lõpp.

Hääletanute koguarv kujunes hääletamise korraldajate jaoks meeldivaks üllatuseks. Nende hulk, kes klikkasid oma lemmikuid Eesti filmi alal, ületab kaugelt nende hulka, keda Eestis ühiskonna arvamuse saamise tarvis sotsioloogid küsitlevad. Küll aga pole klikkajate valim sugugi sobiv selleks, et terve Eesti ühiskonna arvamust esindada. Seega neid, keda nüüd valiti, saab nimetada Eesti Päevalehe lugejate lemmikuks.

Et lugejate profiili on sotsioloogiliste küsitluste kaudu uuritud, siis võib väita, et oma lemmikuid selgitasid välja inimesed, kes on keskmisest haritumad, kes elavad enamikus Tallinnas või selle lähiümbruses. Ja et hääletus oli vabatahtlik, siis eeldatavasti määrasid oma eelistusi aktiivse hoiakuga inimesed.

Lavastaja roll jääb segaseks

Kui palju oli tegelikult filmihääletuses osalenuid, on raske täpselt määratleda, sest iga kategooria kogus erineval hulgal hääli. Järelikult kõik hääletajad ei hääletanud tingimata kõigis neljas kategoorias. Kõige rohkem kogus hääli parima filmi kategooria – 4189 häält.

Hääletajate arvud kategooriate kaupa juhivad tähelepanu, millistele filmi komponentidele inimesed tähelepanu pööravad, mis korda läheb. Seega peetakse kõige tähtsamaks filmi kui tervikteost. Järgmisena tuli naisnäitleja kategooria, siis meesnäitleja ning alles lõpus lavastaja oma. Mõneti on siin vastuolu, sest just lavastajast sõltub see, milline on film kui koguteos.

See ei ole enam üllatus, et filmisõprade eelistused rahvusliku filmi alal kipuvad jääma minevikku. Joonistub välja Eesti filmi tippaeg kuuekümnendate lõpus, kus vändati hulk palju hääli saanud teoseid. Mineviku kasuks räägivad ka hääled, mis anti lavastajatele Kiisale ja Nõmmikule.

Mis puutub 21. sajandi Eesti filmi, siis siin on eelistustes olemas korrelatsioon sellega, kuidas rahvas ühte või teist filmi kinodes vaatamas käis. Viimaste aegade kinokassades edukaim „Nimed marmortahvlil” on kõikide filmide seas esimene 21. sajandil tehtud film.

Veidi arusaamatu on selles valguses asjaolu, et kaks viimase aja menufilmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” ja „Vanad ja kobedad saavad jalad alla” on alles kolmandas kümnes. Täitsid ju edetabeli esimese poole just komöödiad ja suure kinoeduga filmid.