agulimiljöö
Kirjanik ja režissöör Mart Kivastiku autorifilm põhineb režissööri 2019. aastal ilmunud samanimelisel romaanil.
Raimo Jõeranna film räägib andest. Kunstniku ahvatlusest oma annet pillata ja jagada, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib sind otse hukatusse. See on põiming dokumentaalsest jutustusest ja grotesksest animatsioonist. Film mehest, kes joonistas end surnuks.
Dokumentaalfilm naiseks olemisest jutustatuna läbi Eesti armastatuima ja rahvusvaheliselt tuntuima kaasaegse poetessi Kristiina Ehini kogemuste ja loomingu.
Film näitab Ken Saani teekonda konfliktikoldesse rindeoperaator Ivar Heinmaa juhatusel.
Keenia on koht, kus mobiiltelefonidega saab teha inimeste elu paremaks ja kus mobiilirakendus muudab maailma.
Margus Paju seikluslik koguperefilm, mille tegevustik leiab aset suvises Tartus.
Jaan Tootseni dokfilm jälgib ühe idealistliku liikumise, Uue Maailma Seltsi sündi, elu ja valu viie aasta jooksul.
Filmiüliõpilane Mihkel Ulk räägib oma lühimängufilmis maal elavate lihtsate inimeste lihtsast elust, kus unistused aitavad küll pisut reaalsust taluda, kuid kannatuse katkemine on väga lähedal.
Eesti tarbimismaailmas leidub inimesi, kes on leidnud enda jaoks teisi olemise viise, säästes keskkonda ja otsides mõtestatud tasakaalu.
Soome režissööri Esa Illi esimene täispikk mängufilm räägib armastusest ja surmast, süütundest ja lunastusest. Suurem osa Soome-Eesti ühisfilmist on üles võetud Pärnus.
Rando Pettai lavastatud film on lugu Väinost, Valdurist, Maiest ja Silvist. Kui ühel neist juhtub elus raske olema, siis sõbrad ja tuttavad ei jäta teda hätta.
Andres Söödi autorifilm jäädvustab aastad 1996 ja 1997, olles omamoodi järg varasematele aastakroonikatele "Draakoni aasta" ja "Hobuse aasta".
Nõmme linnaosa valitsuse tellimusel valminud ülevaatefilm kunagisest iseseisvast aedlinnast Nõmmest.
Hannes ja Renita Lintropi esimene täispikk mängufilm on krimipõnevik elu hammasrataste vahele jäänud noorte saatusest. Film on pälvinud arvukalt festivaliauhindu.
Enn Säde dokumentaalfilm ühe soome-ugri rahvakillu, liivlaste hääbumisest.
Aare Tilga lühimängufilm poisist, kes on küll veel laps, kuid keda puudutab seletamatu, vaevuaimatav armastustunne.
Dokumentaalfilm tutvustab Tallinna töölisagulite ajalugu ja hetkeseisu.
Nostalgiline vaatefilm Haapsalust.
Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.
Rein Raamatu filmiminiatuur maailmas valitsevast sotsiaalsest ebavõrdsusest.
Valentin Kuigi esimene täispikk mängufilm serbia kirjaniku Branislav Nušići samanimelise lühijutu alusel annab meeleoluka satiirilise pildi eelmise sajandi alguse provintsilinna värvikatest tüüpidest ning õhustikust, kus vaatamata päikesepaistele valitseb umbsus ja suletus kõigele uuele.
Tartu 950. sünnipäevaks valminud ülevaatefilm linna elust ja olust aastal 1980.
Impressioonid 950-aastasest Tartust.
Probleemidest uute elamurajoonide paneelmajade ehitus- ja viimistlustööde organiseerimisel.
Kaljo Kiisa ajaloofilm vaatleb kodanliku Eesti riigikukutajate saatust pärast 1924. aasta detsembrimässu.
Vladimir Karasjovi 1971. aastal valminud mängufilmi "Lindpriid" võimu survel ideoloogiliselt sobivaks ümber monteeritud variant.
Vladimir Karasjovi 4-osaline telemängufilm Eesti kommunistlike põrandaaluste elust Eesti Vabariigis 1920. aastatel.
Dokumentaalfilm viiulikunstnik Eduard Sõrmusest.
Viktor Nevežini film Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel maalib nukra huumori ja lopsakate karakteritega pilte 1930ndate agulielust. Eesti esimeses kirjandusklassika ekraniseeringus mängib toonaste draamanäitlejate paremik.