Tallinn
KGB ohvitser põrmustas haiglase armukadedusega oma naise elu, ning kujundas poja kommunistliku ideoloogiaga kodumaa reeturiks.
Katkisest perest pärit Paul satub võõrasse linna, kus ta õnne leidmiseks järjest valesid otsuseid tegema hakkab. Tema vältimatut allakäiku takistab aga üks kummaline puudega mees.
Rohkem, kui lihtsalt masin.
1933. aastal sõidab maalt Tallinna noor Irma, kes satub trükitöösturist keskealise Rudolfi juurde teenijaks. Nende armastuslugu paljastab Rudolfi manipuleeriva loomuse ja muudab Irmat igaveseks.
Seljad!
Kui nutikad varateismelised Oliver ja Sass loovad uudistoote, mis äratab salapärase investori huvi, peavad poisid salaja palkama äri juhtima hiljuti töö kaotanud Oliveri isa.
Oma poolvenna peal koletu teo toime pannud Karmen seisab pärast issi surma silmitsi universumi tumeduse ja tühjusega, mida suudab täita vaid armastus.
Keity Meier ja tema elukaaslane Kristel korraldavad eluohtliku mootorratta triki, et teha uus maailmarekord ja Keity MMile viia.
Kaalul on rohkem kui medal.
Kõrbes leiad oma hinge.
Kui noormehele teatatakse, et ta ei saa tänu pandeemia tõttu kehtestatud seadustele minna oma haiget väikest õde vaatama, otsustab ta haiglasse sisse murda.
Veerand sajandiga on palju juhtunud, kuid Salmonid on jäänud selleks, kes nad olid - Eesti esiperekonnaks, keda nii imetluse kui vaikse kadedusega on vaadatud. Ella Salmon on vahepeal jõudnud olla Eesti president ning loomulikult on sooje kohti jagunud ka teistele pereliikmetele ja nii on Salmonite jõukus ja võim aina kasvanud.
Film sellest, millest mehed ei räägi.
Lauri Randla debüütfilm on komöödia ingeri-soome Tarkkinenide pere värvikast elust Eestis nõukaaja viimastel aastatel.
10-aastane koolitüdruk Paula kolib koos perega troopikasse ja peab maha jätma endale tuttava maailma. Ehkki uus elu troopikas on tore, igatseb Paula siiski koduseid jõule ning nii otsustab ta koos oma uue sõbra Akhimiga džunglist jõulušamaani otsima minna.
Afrofuturistlik ulmefilm käsitleb globaliseerumise tagajärgi ning kujutab ühe väikese inimese kadumaminemise lugu üleilmastunud maailma prügimäel.
Lähiajaloos toimunud spiooniskandaalidest inspireeritud telesarja tegevus toimub 2000. aastate algul, kui Eesti on liitumas NATO ja Euroopa Liiduga ning muutub Vene luure jaoks ülioluliseks sihtmärgiks.
Mihkel ja Vera unistavad Narvas elades paremast elust ja seetõttu nõustub noormees lapsepõlvesõbra mahitusel raha hankimiseks Islandile narkootikume vedama. Sündmused aga võtavad eluohtliku pöörde.
Film on sügav ja sume nagu suveöö, see on füüsiline kulg ja vaimne rännak, mille sihtmärgiks ei ole vaid geograafiline punkt maakaardil.
Elu leiab võimaluse.
Külmas maailmas üiisab süütust naljast, et vallandada laviin.
Priit Pääsukese situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi tegevus hargneb linna serval asuvas kiirtoidukohas Kett, mis on kui minimudel maailmast.
On vaja arukust, et mõista, kas leppida või kannatada?
Jaak Kilmi seikluskomöödia kolme sõbra õnneotsingutest siin- ja sealpool riigi- ning seaduse piire.
Anu Auna mängufilm noore fotograafi eneseotsingutest bipolaarses maailmas.
IIlmar Raagi mängufilm ebatavalisest armastusloost külakolkas.
Antti J. Jokineni film on Sofi Oksaneni enam kui 20 keelde tõlgitud ja rohkelt auhinnatud samanimelise romaani ekraniseering, mis räägib poliitilisest terrorist väikerahva üle ning vaimsest ja füüsilisest vägivallast üksikisiku vastu.
Andres Maimiku ja Rain Tolgi must komöödia vanadest rokipeerudest, kes keelduvad nurgas kiiktoolis tiksumast ja tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa. Paraku - ükskõik mida nad ette ei võtaks, läheb asi järjest hullemaks. Filmis osaleb arvukalt avaliku elu tegelasi ja kõlab tohutu kogus uuemat ja vanemat kodumaist muusikat.
Ian Cottage noortefilm on valminud Tallinna ja Newcastle kooliõpilaste lugude põhjal. Kõrvuti professionaalsete näitlejatega mängivad filmis Tallinna Inglise kolledži, Vanalinna kooli, Shotton Hall’i ja Greenfield’i koolide õpilased.
Eesti-Soome koostöös valminud telefilm, mis põhineb Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi "Taksojuhid/Taksirengit" lavastusel Von Krahli teatris.
Soome režissööri Esa Illi esimene täispikk mängufilm räägib armastusest ja surmast, süütundest ja lunastusest. Suurem osa Soome-Eesti ühisfilmist on üles võetud Pärnus.
Marko Raadi esimene täispikk mängufilm pilab majandusspionaažifirmast väljapraagitud agendi traagilise loo kaudu juhtimisteoreetikutest õhumüüjate kultust.
Valentin Kuigi tragikomöödia Vladimir Nabokovi samanimeline jutustuse ainetel räägib aust ja väärikusest tänapäeva maailmas.
Peeter Simmi film mehest, kes pärast pikki vangisolekuaastaid salapärasel moel lahti lastakse. Koju saabudes selgub, et vabadusel on eriline hind.
Mati Põldre ainus mängufilm jutustab muusik Raimond Valgre romantilise ja traagilise loo, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950.
Aare Tilga perefilm Toomas Raudami jutustuse „Lugu Reinust“ alusel räägib kaotamistest ja leidmistest, sõprusest ja üksteise hoidmisest ning sündmustest väikelinna elus 1960ndate aastate Eestis.
Peeter Urbla psühholoogilise thrilleri aluseks on S. Japrisot' tuntud romaan "Daam ja auto, päikeseprillid ja püss", mille tegevustik on toodud Eestisse.
Arvo Iho draama traumaosakonna õest, kes aitab enesetappu üritanud noormehel täiesti ootamatul moel aidata tagasi saada elurõõm ja usk endasse.
Kaljo Kiisa lavastatud ajaloolis-psühholoogilise draama aineks on neli viimast päeva elukutselise revolutsionääri, kommunist Viktor Kingissepa elus 1922. aasta mais.
Arvo Kruusemendi lavastatud poliitiline detektiivfilm ameerika kirjaniku Dashiell Hammeti romaani "Klaasist võti" alusel, mis kirjeldab valimisvõitlust USAs 1920. aastatel.
Leida Laiuse film Silvia Rannamaa noorsooromaani "Kasuema" motiividel on sotsiaalselt tundlik draama lastekodu kasvandike elust ja vanemate vastutusest oma laste saatuse eest.
Tõnis Kase lavastatud draama Ameerika kirjaniku O. Henry novellide motiividel. Üht peategelast mängib noor Urmas Ott.
Valentin Kuigi filmi aluseks on tõestisündinud lugu kuulsa Eesti maadleja Georg Lurichi elust, nimelt tema auhindade kollektsiooni skandaalne vargus 1910. aasta maadlustšempionaadi ajal Tallinnas.
Tõnis Kase mängufilm kommunist Viktor Kingissepa elust oktoobris 1917, mil bolševikud võtsid võimu Tallinnas.
Peeter Urbla poliitiline detektiivfilm on Rootsi kirjaniku Per Wahlöö samanimelise ulmelise detektiivromaani ekraniseering, mis hoiatab meediakorruptsiooni ühiskondlike tagajärgede eest.
Arvo Kruusemendi lavastatud monodraama Villem Grossi romaani "Talvepuhkus" järgi. Film jälgib töölisnaist Anu Soldamit mõne talvepäeva jooksul, kui ta läheb ülemuste käsul maale väliskülaliste jaoks sauna kütma.
Režissöör Marek Piestraki lavastatud Eesti-Poola koostööfilm ulmekirjanik Stanislaw Lemi jutustuse „Juurdlus“ motiividel on põnevuslugu kosmoselennust, mille eesmärgiks on selgitada välja, kas robotid on võimelised asendama inimest.
Kaljo Kiisa ajaloofilm vaatleb kodanliku Eesti riigikukutajate saatust pärast 1924. aasta detsembrimässu.
Teine film režissöör Arvo Kruusemendi Lutsu-triloogiast ("Kevade", "Suvi", "Sügis") jälgib sooja huumoriga "Kevade" tegelaste edasist elukäiku, rollides samad tuttavad, kuid nüüd juba täiskasvanud näitlejad.
Kaljo Kiisa film karismaatilisest muusikust ja revolutsionäärist Eduard Sõrmusest viib vaataja Punase Viiuldajana tuntud eestlase jälgedes läbi kahe suure sõja vahelise Euroopa. Film on valminud Tallinnfilmi ja Saksa DV Defa ühistööna.