Eesti Kultuurkapitali Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali preemia (Eesti)
Tegelane kulgeb ja otsustab ja kulgeb kuni kõik saab üheks.
Kaasaegne film naistest, kes suitsusauna kaitsvas pimeduses kokku tulevad, oma sügavamaid saladusi jagavad ning kehasse kogunenud häbi ja valu maha pesevad.
Jaapani armastuslood Peipsi ääres.
Ürgne ja unenäoline dokumentaalfilm loodusest ja loovusest.
Siiras ja südamlik vaade ühe üksiku mehe hinge, kes vaatamata luhtumistele ja juba kõrgele eale ootab siiski oma ellu kaaslast, kellega koos olla, ning kes läbi keerukate sisevõitluste leiab jõudu soojendada üles suhte oma tütrega.
Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hiidämblik ning põlvpükstes austerlane, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused helgemale elule.
Ema, kes püüab iga hinna eest oma teismelist tütart allakäiguteelt päästa, ületab kõik piirid – seadused, tavad, terve mõistuse.
See on film armastusest. Armastusest, mis suudab nihutada mägesid. Paraku juhtub, et armastajad, olles hõivatud oma armastusega, ei hooli, mis juhtub nihutatud mägedega.
Kolm teismelist satuvad pingelisse kolmnurka, kus olukorra võtavad üle instinktid, mille üle kogenematutel noortel puudub kontroll.
Krutskeid täis mootorsaemõrtsukas keerab värske armupaari elu pea peale ja alguse saab hullumeelne seikluste rägastik.
„Mamma, vaata, kuidas ma tantsin! Ema, vaata, kuidas ma endal kõri läbi tõmban!“ Draamafilm pakatab naiselikust absurdist, kus ema ja tütar upuvad kirglikku ja lõputusse soovi teineteist mõista.
Kurb päev Eeva elus...
Kung fu komöödia tegevus toimub 1970ndate Nõukogude Liidus. Filmi peategelane on noor huligaan Rafael, kes satub Hiina piiril aega teenides kung fu ässade rünnaku alla.
Raimo Jõeranna film räägib andest. Kunstniku ahvatlusest oma annet pillata ja jagada, kui seda saadab aplaus, ja kohustusest annet teenida ka siis, kui see viib sind otse hukatusse. See on põiming dokumentaalsest jutustusest ja grotesksest animatsioonist. Film mehest, kes joonistas end surnuks.
Kaalul on rohkem kui medal.
Kui suurim piin on armastus, kas päästab sellest kunst või mäng? Rainer Sarneti lavastuslik dokumentaalfilm kirjanik Vaino Vahingust.
Dokumentaalfilm rahvusvaheliselt tunnustatud saksofonistist ja heliloojast Maria Faustist.
Moonika Siimetsa poeetiline dokumentaalfilm eestlaste õnneotsingutest Soomes.
Portreefilm Eesti tuntud teatrimehest ja -pedagoogist Kalju Komissarovist
Film Evald Hermakülast. Kadunud isast.
Portreefilm eesti legendaarsest kirjanikust ja lavastajast Mati Undist. Filmi autori, Mati Undi ühe lemmiknäitleja Maria Avdjuško sõnul võib tema filmi pidada jäädvustuseks ja mälestuseks, tänutundeks ja kummarduseks Mati Undile.
Absurdidraama elu hammasrataste vahele jäänud meesbaleriinist ja tema haukuvast korterist.
Jaak Kilmi lavastatud põnevik kümneaastase Kristjani kambast, kes trotsivad kõiki ohte ja keelde, et säilitada oma mängumaa – kunagise kalatööstuse varemed. Kui eesmärgi nimel otsustatakse pantvangiks jätta kompleksi eakas valvur, leiab Kristjan ennast karmist vastasseisust oma parimate sõpradega.
Olavi Ruitlase samanimelise romaanil põhinev Peeter Simmi lavastatud mängufilm on terava huumoriga vürtsitatud pilk varateismelise poisi ellu, taustaks kaheksakümnendate alguse Võru kurbnaljakas õhkkond, kus "lapsepõlve lõpu" katsumuste eest pole põgeneda mujale kui Tamula järvele kala püüdma. Vahel näkkab, vahel mitte, elu ongi enamasti nõme!
Taavi Aruse mänguline lühifilm kaevuritest.
Ootamatult kodust ilma jäänud noormees Erki on sunnitud hakkama laibavedajaks, et hoolitseda üksiku ema eest.
Lõbusapoolne film lõpuaegadest.
Ajalooline spioonipõnevik eesti luurajast, kes avastab mõrvarlikku nõukogude topeltagenti jahtides, et Punaarmee valmistub iga hetk Eestit ründama.
Fred Jüssi on loodusfilosoof, kes seistes looduse ja kultuuri ristteel on sügavalt läbi tunnetanud inimeseks olemise põhiküsimused. See film on viljakast mittemidagitegemisest.
Film sellest, millest mehed ei räägi.
Süsteemi ja kuulsusejanu pilav manifestfilm.
Et muuta maailma, peame alustama iseendast.
Viimane osa Oskar Lutsu teoste põhjal valminud filmide reas. Filmi tegevus toimub Saksa okupatsiooni ajal 1942. aastal.
Dokumentaalfilm eesti kunstnikust Konrad Mägist.
Marianne Kõrveri dokumentaalfilm Olev Subbist taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.
Eksperimentaalse lähenemisega dokfilm kahe 2020ndate aastate kunstniku ajarännakust 90ndatesse, kus nad kohtuvad oma noorte minadega.
Lavastuslik dokumentaalfilm Uku Kuudi elust ja muusikast, Nõukogude Liidust Los Angelesse ning kõlaritesse üle terve maailma.
Jonas Tauli animafilm eksistentsialistlikust vastusest Suurele Küsimusele inimkonna egost ja vajadusest elada kooskõlas loodusega.
Rongireisil Põhja-Jäämere äärde jagavad kaks võõrast teekonda, mis muudab mõlema arusaama elust.
Kohusetundlik tütar Eeva sõidab Bogotásse, et leida ja päästa oma vend, kes on haihtunud sügaval Bogotá allmaailmas.
Taavi Aruse dokumentaalfilm ühe generatsiooni lühianatoomiast Eestis 2020. aastal.
Teekond lõpmatusse.
See on film heliloojast, tema muusikast ning inimestest, keda see muusika sügavalt puudutab.
Muusikafilm kuulsast laulikust Orpheusest, kes üritab oma armastatut allmaailmast tagasi tuua.
Tõsielufilm suurest unistajast, meremehest ja seiklejast Ahto Valterist.
Anu Auna seiklusrikas koguperefilm linnatüdruk Eia jõuludest salapärases Lõuna-Eesti talus.
Afrofuturistlik ulmefilm käsitleb globaliseerumise tagajärgi ning kujutab ühe väikese inimese kadumaminemise lugu üleilmastunud maailma prügimäel.
Afrofuturistlik ulmefilm käsitleb globaliseerumise tagajärgi ning kujutab ühe väikese inimese kadumaminemise lugu üleilmastunud maailma prügimäel.
Põhjasõja-järgsetest süngetest aegadest inspireeritud saladusliku põnevusloo peategelane on Jaan, kes leitakse teadvusetult mererannalt. Mida teha, kui selgub, et sa oled keegi, kes sa olla ei taha?
Juba peaaegu 20 aastat korraldab üks väike Eesti linn suurt Ukraina-teemalist laata, mille üheks osaks on iludusvõistlus. Kuivõrd on ilu võrreldav ning kuidas mõista iluvõistluste fenomeni tänapäeval?
See on portreefilm Marju Lepajõest, filoloogist, religiooniloolasest, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust.
See on portreefilm Marju Lepajõest, filoloogist, religiooniloolasest, Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõust.
Režissöör Moonika Siimetsa esimene täispikk mängufilm, mis põhineb Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps ja suured inimesed" ning "Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed". Film räägib loo kuueaastasest Leelost, kelle ema Helmes saadetakse stalinistlike repressioonide käigus Siberi vangilaagrisse. Väike tüdruk püüab olla võimalikult hea laps, uskudes, et nii tuleb ema kiiremini tagasi.
Mida teeksid sina, kui ühel päeval pandaks su kätele vastsündinud laps ja öeldaks: võta või jäta!
Hardi Volmeri mängufilm jutustab seiklusliku ja romantilise loo Eesti esimesest filmitegijast Johannes Pääsukesest läbi tema müstilise uurimisretke Setumaale 1912. aasta suvel.
Vargamäe uus ja järelandmatu peremees peab võitlema raske töö, kiusliku naabri ja omaenda tõekspidamistega, et oma söötis ja vilets maa viljakaks muuta. Ja et tõde ja õigus jumala poolt mahajäetud paigas jalule seada.
Otsides oma kohta maailmas, võtab 21-aastane Alissija ette hullumeelse inimeksperimendi.
Lugu kassist, kes otsib kohta, mida saaks nimetada koduks.
Me ei unistanud kunagi heast elust. Me unistasime normaalsest elust.
Eestis toimub igal aastal kümneid meeleavaldusi. Kes on need inimesed, kes külma trotsides paku peale ronivad ja võõrastele südant puistavad?
Looduse ja loomingu tants, nukuanimatsiooni maagia ja troopiline vihmamets koos filmis, mis on elust enesest.
Kui kaugele oled valmis minema, et oma elu eest võidelda?
Kiilanemise tõttu kompleksides vaevlev mees saab müstilise juuksekasvuseerumi, mis põhjustab tema kehas groteskseid moondumisi.
Portreefilm vitraažikunstnik Dolores Hoffmannist.
Priit Pääsukese situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi tegevus hargneb linna serval asuvas kiirtoidukohas Kett, mis on kui minimudel maailmast.
Vahel võtab inimesel aega, et taibata - ta on tegelikult juba surnud.
Manivaldi ja ta pensionärist ema harmoonilisse ellu sekkub kuum pesumasinaparandaja Toomas.
Sandra Jõgeva debüütfilm heast perekonnast pärit andekast kunstitudengist, kes on otsustanud kõigele siin maailmas käega lüüa.
Sulev Keeduse draama kolmes eri ajas kulgevas filminovellis, mille keskmes on naine ja tema vabadus otsustada ise oma saatuse üle.
“Sõda” on lugu ühest “rahu” valvajast, kes missioonilt tulles ei saanud enam leppida siinsega, eluga hetke ja igaviku vahel. Filmitud Afganistanis ja Austraalias.
Poeetiline dokumentaalfilm sõdadest räsitud tšetšeeni küla elust, mille sümboolne keskpunkt on surnuaed.
Helilooja on nagu laiaribavastuvõtja, kes muudab maailmaruumis leiduva muusika teistele inimestele kuuldavaks, samas on ta ka ise inimene, heas ja halvas.
Liivo Niglase dokumentaalfilmi peategelane on metsaneenetsi põhjapõdrakasvataja ja luuletaja Juri Vella.
Naine ja mees toimetavad omi asju samas ruumis, aga peab sekkuma, et nad saaksid teineteisega kokku.
Kui mängul pole piire
Film toob vaatajani kaks eri maailma, mis nii sisult kui vormilt on vastandid. Evolutsiooni käigus kujunenud korrapäratud loodusmaastikud koos seal toimetavate elusolenditega vastanduvad inimeste loodud korrapäraga, perfektselt sirgete kaevandamisväljadega.
Draculast saab oma rasvaarmastuse tõttu ilukirurg Fatcula
Meediaüliõpilane Nora Särak jutustab magistritööna valminud poeetilises dokumentaalfilmis loo kahest eestlasest, emast ja pojast, kes otsustasid jääda, kui Petseri Venemaa kätte tagasi läks.
Vladimir Loginovi dokumentaalfilm on kogum lühinovelle meestest, kes tegutsevad Lasnamäe hiiglasliku nõukogudeaegse garaažikompleksi boksides.
Kollektiivse eksperimendi tulemusel sündinud filmi loomisel osales 13 oma ala professionaali, kes võrdsete liikmetena moodustavad filmi valmimise eest vastutava Filmiühistu Roukli.
Endine Palestiina poliitvang Maher teeb elus kannapöörde ja leiab uue kire moderntantsus, mis on konservatiivses islami ühiskonnas enam kui kahtlane.
Pea kaotanud tegelaste elud põimuvad dramaatilisel ja vähem dramaatilisel kombel ühes tavalises paneelmajas.
Iial ei oleks osanud arvata, et kord tuleb päev mil ma hooldekodus oma vanaemal habet ajan. See hetk paneb mõtlema oma elatud elu üle. Elu üle, mis tagantjärele tundub justkui kodutu koduigatsus.
Mihkel Ulki debüütmängufilm tänapäeva noorte põletavatest probleemidest: koolikiusamisest ja sellest tingitud madalast enesehinnangust, kohanemisraskustest ning tunnustuse otsimisest.
Martti Helde mängufilm 1941. aasta juuniküüditamisest, mis viis kodudest Siberisse tuhanded eestlased, kes olid sattunud võõra võimu risttuultesse.
Filosoofiline film-essee kajakast kui vabadust ja puhtust sümboliseerivast linnust urbaniseerunud ühiskonnas.
Kellassepp kontrollib aega, kuid kellassepa töökojas elav hiir kontrollib kellasid... Film ajast ja selle fataalset olemusest.
Kaur Koka filminovell üksinduse lõksu jäänud keskealisest naisest ja tema püüdlustest absurdses maailmas inimeseks jääda.
Lugu ühe erakordse ehitise ajaloost, 1972. aastal Tallinna südalinnas uksed avanud Viru hotellist, mis oli nõukogude inimestele kättesaamatu vaba maailma sümbol.
Isiklik ja intiimne lugu Jeruusalemmas asuvast Õlimäe kloostrist ja erakordse elusaatusega eestlannast, nunn ema Ksenijast.
Ilmar Raagi draama kahest eestlannast Pariisis, eakast suurilmadaamist ja väikelinnast pärit lihtsast naisest, kelle töösuhtest kasvav inimlik side annab mõlema elule uue mõtte. Peaosades Prantsuse filmilegend Jeanne Moreau ja Laine Mägi.
Veiko Õunpuu draamas unistab algaja kirjanik romantilisest vabadusest, mis on paraku näiline – kusagil on alati tara ja inimene toimetab piiratud territooriumil nagu vabalt peetav kana.
IIlmar Raagi mängufilm ebatavalisest armastusloost külakolkas.
Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm 1992. aasta sügisel Abhaasia ja Gruusia sõja keerisesse sattunud Abhaasia eesti küla elutargast mehest, kes võtab oma katuse alla kaks haavatud vaenlast ja püüab neid verises sõjas inimliku teeotsani aidata.
Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist.
Kümnest filminovellist koosnev tervik sündmustest Eesti õhu- ja meresõidu ajaloos aastatel 1820 kuni 1938.
Ilmar Raagi draama kahest eestlannast Pariisis, eakast suurilmadaamist ja väikelinnast pärit lihtsast naisest, kelle töösuhtest kasvav inimlik side annab mõlema elule uue mõtte. Peaosades Prantsuse filmilegend Jeanne Moreau ja Laine Mägi.
„Ussinuumaja“ on iidne tšuktši muinasjutt, mis viib meid rännakule inimhinge pimedaimatesse soppidesse.
Toomas Hussari debüütfilm on õuduskomöödia poliitikust, kes kaotab suuna seenemetsas ja sotsiaalses süsteemis.
Eluloofilm näitlejast ja lavastajast Eino Baskinist.